Täiskogu istungite kaupa: Anti Allas

Retooriline stiil on ametlik, kuid toon on kiireloomuline ja kohati kriitiline, väljendades pettumust valitsuse tegevusetuse üle kriiside lahendamisel. Kasutab nii loogilisi argumente (vajadus palgatoetuse ja kindlustuse järele) kui ka emotsionaalseid pöördumisi (ettevõtjate pankrotistumine). Kiire interneti teemat nimetatakse otse "naljanumbriks", mis lisab kriitikale teravust.

Retooriline stiil on tungiv ja konfronteeriv, kasutades tugevaid loogilisi kontraste (kriitiline mure vs. 100 miljoniline kingitus). Kõneleja esitab peaministrile teravaid retoorilisi küsimusi ("Kuidas on see loogiline?"), et rõhutada olukorra ebaloogilisust ja sotsiaalset ohtu.

Stiil on sageli kriitiline ja emotsionaalselt laetud, eriti majandusliku ebaõigluse teemal ("teeb hinge haigeks"), kasutades vastandusi (eesliinitöötajad vs 4000+ eurot teenivad). Samas on ta suuteline esinema ka isiklikus ja soojas toonis, kõneldes oma emakeeles (võro keel) ning viidates valimispiirkonna lihtsa inimese muredele.

Retooriline stiil on toetav ja tunnustav sotsiaalmeetmete osas, kuid muutub koheselt analüütiliseks ja nõudlikuks, kui puudutatakse rahastamise küsimust. Kasutatakse nii emotsionaalset apelli (viide kodupiirkonna emadele) kui ka konkreetseid arvutusi ja fiskaalset loogikat, et rõhutada eelarve vastutust.

Stiil on alguses väga lugupidav ja tunnustav õiguskantsleri suhtes ("suur tänu väga hea töö eest"). Seejärel muutub see kriitiliseks ja emotsionaalseks, kasutades tugevat sõnastust ("vägivalla") väikemetsaomanike olukorra kirjeldamisel. Kõneleja rõhutab, et poliitilised otsused on arusaamatud nii saalis olijatele kui ka tavalistele inimestele.

Kõneleja stiil on kriitiline, kirglik ja tungiv, eriti regionaalpoliitiliste teemade käsitlemisel, kasutades emotsionaalseid väljendeid ("teeb väga-väga haiget," "väga-väga kurvaks"). Rõhuasetus on nii loogilisel argumentatsioonil (efektiivsuse puudumine) kui ka retoorilistel küsimustel, millega seatakse kahtluse alla ministri tegevus ja koordineerimisvõime.

Stiil on formaalne ja austav ettekandja suhtes, alustades tänuavalduse ja kiitusega organisatsiooni töö eest. Kõneleja kasutab murelikku ja probleemipõhist tooni, rõhutades probleemi ulatust ("äärmiselt suur") ning esitades konkreetse poliitilise ettepaneku lahenduseks.

Retooriline stiil on formaalne, kuid tungiv ja nõudlik, eriti tervishoiu teemadel. Kasutatakse nii emotsionaalseid apelle (viide abita jäänud lapsele ja kasvavale lõhele ühiskonnas) kui ka poliitilisi ja regionaalseid argumente (geopoliitiline olukord, aus konkurents). Stiil on peamiselt küsiv ja selgitusi nõudev.

Retooriline stiil on otsene ja küsiv, sisaldades kerget konfrontatsiooni Ministriga seoses varasemate erimeelsustega ja Ministri kriitilise suhtumisega. Kõneleja kasutab isiklikku kinnitust (kohtuotsuse viide, mis kinnitas tema varasemaid väiteid) ja lõpetab konkreetse, andmepõhise teabenõudega.

Retooriline stiil on formaalne ja lugupidav (Austatud minister!), kuid samas murelik ja küsiv, keskendudes Eesti inimeste reaalsetele muredele. Kõneleja kasutab emotsionaalset ja loogilist apellatsiooni tasakaalustatult, tuues näiteks isikliku kogemuse Võru linnast kirjade saatmisega, et illustreerida digitaalset lõhet.

Rhetoriline stiil on formaalne, asjalik ja nõudlik, sobilik arupärimiste esitamiseks. Kasutatakse loogilisi apelle, viidates nii seadusaktidele (õiguskantsleri kiri) kui ka majanduslikele tagajärgedele (metsaomanike kahjud, lapse õpingute tasumine). Kriiside (sealiha katk) käsitlemisel on toon tungiv, rõhutades vajadust koheste ja selgete otsuste järele, et vältida tootmise potentsiaali kahanemist.