Kuude kaupa: Andrei Korobeinik
Kokku kuid: 18
Täielikult profileeritud: 18
09.2025
11 Sõnavõtud
Poliitiline seisukoht keskendub tugevalt seadusandlikule protseduurile ja päevakorra kujundamisele. Kõneleja vastustab jõuliselt Riigikogu juhatuse otsust muuta komisjoni konsensuslikku ettepanekut päevakorrapunkti teisipäevale panemiseks. Ta kritiseerib juhatuse tegevust kui "poliitilise teerulli" käivitamist, rõhutades institutsionaalse aususe ja demokraatlike protsesside järgimise vajadust.
06.2025
31 Sõnavõtud
Poliitiline positsioon on tugevalt opositsiooniline, keskendudes valitsuskoalitsiooni (Reformierakond, SDE, E200) majanduspoliitika ebaõnnestumisele, eriti kolm aastat kestnud majanduslangusele. Peamised teemad on eelarve läbipaistmatus ning sotsiaalne ebavõrdsus, kus maksutõusud rahastavad rikaste maksusoodustusi. Kadunud on kümme aastat majandusarengut, mistõttu on poliitiline raamistik tugevalt tulemuspõhine ja väärtuspõhine.
05.2025
19 Sõnavõtud
Poliitiline positsioon on tugevalt opositsiooniline, keskendudes valitsuse (Reformierakond, Eesti 200) ja endise koalitsioonipartneri (Sotsiaaldemokraadid) poliitika teravale kritiseerimisele, mis väidetavalt suurendab ebavõrdsust ja kahjustab majandust. Peamised teemad on sotsiaalne toimetulek, töötutoetuste kärpimine ja infrastruktuuri (Via Baltica) arendamise peatamise hukkamõist. Positsioon on tugevalt tulemuspõhine, rõhutades Eesti majanduslangust Euroopa Liidus ja valitsuse ebakompetentsust.
04.2025
10 Sõnavõtud
Kõneleja on Keskerakonna esindajana automaksu tugev vastane, nimetades seda totaalselt ebaõiglaseks ja põhiseadusega vastuolus olevaks, eriti puuetega inimeste ja suurperede osas. Poliitiline positsioon on tugevalt tulemuspõhine, kritiseerides valitsuse ebakompetentsust majanduslanguse ja seadusloome läbipaistmatuse kontekstis. Ta rõhutab vajadust seadust muuta ja lubab maksu kaotada, kui Keskerakond võimule saab.
03.2025
6 Sõnavõtud
Poliitiline fookus on parlamendi töökorra ja protseduurireeglite range järgimine, eriti Rahanduskomisjoni istungite seaduslikkuse osas. Kõneleja väljendab sügavat muret ja tugevat vastuseisu juhatuse passiivsusele ja väidetavale "korralagedusele". Konkreetse poliitika osas rõhutatakse automaksu tühistamise otsuste edasist menetlemist. Kadreering on tugevalt protseduuriline ja institutsiooni toimivusele suunatud.
02.2025
40 Sõnavõtud
Kõige silmatorkavamad teemad on Eesti majanduslangus ja koalitsiooni maksupoliitika. Esineja on tugevalt vastu Reformierakonna juhitud valitsuse majanduspoliitikale, rõhutades, et see on viinud Eesti maailmas majanduslanguse pikkuse poolest Haiti järel teisele kohale. Poliitiline positsioon on jõudlusel põhinev, süüdistades valitsust eesmärkide asemel "usu" järgi tegutsemises. Peamine eesmärk on sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamine ja majanduse elavdamine pangamaksu abil.
01.2025
12 Sõnavõtud
Kõneleja positsioneerib end valitsuskoalitsiooni (Reformierakond, SDE, Eesti 200) terava kriitikuna, keskendudes nende suutmatusele majandust juhtida ja olulisi projekte ellu viia. Peamised teemad on majanduslangus, suurte infrastruktuuri- ja tervishoiuprojektide (Tallinna Haigla) tühistamine ning e-riigi maine langus. Kriitika on tugevalt tulemuspõhine, süüdistades Reformierakonda majandusauku viimises ja nimetades Kristen Michalit "tagurpidi Rooseveltiks".
12.2024
16 Sõnavõtud
Poliitiline positsioon on tugevalt opositsiooniline, keskendudes valitsuse ebakompetentsusele majanduse juhtimisel ja eelarveaugu täitmisel maksutõusudega. Kõige teravamad teemad on eelarve läbipaistmatus, ministrite vastutus ja julgeolekumaks, mida peetakse valenime all maksuks. Kõneleja rõhutab, et valitsuse majanduskursi tõttu on Eesti majanduslanguse pikkuse poolest maailmas teisel kohal.
11.2024
25 Sõnavõtud
Poliitiline positsioon on tugevalt opositsiooniline, keskendudes valitsuse eelarve- ja maksupoliitika vastustamisele (maksutõusud, automaks, pensionäride toetuste kärped). Kõige silmatorkavam teema on Eesti majanduslangus ja vaesuse kasv, mida raamib valitsuse ebaõnnestunud poliitika tulemusena. Poliitik rõhutab vajadust koheseks leevenduseks vaesematele elanikkonnarühmadele ja struktuurseteks muudatusteks (pangamaks, astmeline tulumaks).
10.2024
36 Sõnavõtud
Poliitiline positsioon on tugevalt opositsiooniline, keskendudes valitsuse majanduspoliitika ja eelarve läbipaistvuse teravale kritiseerimisele. Peamised teemad on majanduslanguse (Eesti on Haitiga võrreldes maailmas teisel kohal) ja vaesuse külvamise vastustamine, nõudes samal ajal riigieelarve läbipaistvuse suurendamist. Poliitiline raamistik on tulemuspõhine, süüdistades Reformierakonda ebaõnnestunud majanduspoliitikas, mis on viinud riigieelarvesse miljardisuuruse augu.
09.2024
9 Sõnavõtud
Poliitiline positsioon on tugevalt valitsuse (Reformierakond, SDE, Eesti 200) majandus- ja sotsiaalpoliitika vastane, keskendudes eelkõige eelarve puudujäägile ja maksutõusude ebaõiglusele. Kõneleja kritiseerib teravalt majanduskasvu pidurdavaid meetmeid (ettevõtete tulumaks) ja rõhutab, et valitsus rahastab rikaste soodustusi sotsiaaltoetuste arvelt. Ta rõhutab vajadust põhjalikuks parlamentaarseks debatiks eelarve ja majanduspoliitika üle.
07.2024
10 Sõnavõtud
Poliitiline positsioon on tugevalt automaksu ja maksutõusude vastane, rõhutades, et need halvendavad Eesti majandusseisu ja suurendavad sotsiaalset ebavõrdsust. Poliitiline raamistik on peamiselt tulemuspõhine, süüdistades valitsust juhtimisvigades, mis on viinud Eesti Euroopa majanduslanguse viimaseks. Kõneleja rõhutab, et maksutõusud võtavad raha kõige vaesemate käest, loobudes seeläbi majanduskasvust.
06.2024
41 Sõnavõtud
Kõneleja positsioneerib end tugeva opositsioonijõuna (Keskfraktsioon), keskendudes valitsuse majanduspoliitika ebaõnnestumisele, mis on viinud pikaajalise majanduslanguseni ja Eesti konkurentsivõime langusele. Poliitiline seisukoht on tugevalt suunatud regresseeruvate maksutõusude (automaks, pensionäride tulumaks) ja kärbete vastu, rõhutades vajadust maksustada panganduse ülikasumeid ja tühistada rikkamatele suunatud maksusoodustused. Kriitika on peamiselt tulemuspõhine, viidates majandusnäitajatele ja valitsuse suutmatusele riiki juhtida.
05.2024
44 Sõnavõtud
Keskne teema on Eesti majanduskriis ja valitsuse ebaõnnestunud majanduspoliitika, mida iseloomustab miljardi eurone eelarvepuudujääk. Kõneleja vastandub tugevalt regressiivsetele maksudele (pensionide tulumaks, automaks, suhkrumaks) ja rikaste maksusoodustustele. Poliitiline suund on leida tulu progressiivsete meetmetega, nagu pankade solidaarsusmaks ja digimaks, rõhutades vajadust vähendada ebavõrdsust ja päästa majandus. Poliitiline raamistik on tugevalt tulemuspõhine, kritiseerides Eestit kui Euroopa majanduskasvu edetabeli viimast riiki.
04.2024
16 Sõnavõtud
Poliitiline positsioon on tugevalt opositsiooniline, keskendudes valitsuse tegevuse ja majanduspoliitika teravale kritiseerimisele. Peamised teemad on maksupoliitika (vastuseis auto- ja suhkrumaksule) ning majanduslangus, mille eest vastutab kõneleja hinnangul Reformierakonna juhitud valitsus. Positsioon on tugevalt väärtuspõhine, rõhutades sotsiaalset õiglust ja vaesemate inimeste kaitset rikaste soodustamise vastu.
03.2024
8 Sõnavõtud
Poliitiline fookus on majanduslangusel ja maksupoliitikal. Kõneleja pooldab tugevalt pangamaksu kehtestamist, et koguda tulu pankade suurtest kasumitest, vastandudes valitsuse plaanile tõsta käibemaksu ja kehtestada automaks, mis koormavad vaesemaid. Poliitiline positsioon on jõudlusel põhinev, rõhutades Eesti halba majandusseisu võrreldes teiste Euroopa riikidega.
02.2024
37 Sõnavõtud
Poliitiline positsioon on tugevalt opositsiooniline, keskendudes valitsuse ebakompetentsusele ja majanduse hävitamisele, viidates 3% SKT langusele, mis on Euroopa Liidu halvim näitaja. Peamised teemad on automaksu resoluutne vastustamine ja demokraatlike protseduuride rikkumise kritiseerimine Riigikogus. Toetab jõulist välispoliitikat Ukraina ja väikeriikide toetamisel ning nõuab Eesti tuleviku aktiivset kujundamist, et riik oleks turvaline, jõukas ja edumeelne.
01.2024
2 Sõnavõtud
Poliitiline positsioon keskendub tugevalt majanduspoliitika kritiseerimisele, viidates kahele aastale kestnud majanduslangusele ja valitsuse ebaõnnestumisele. Kõneleja toetab jõuliselt ajutise solidaarsusmaksu kehtestamist pangandussektorile, et suunata rekordkasumid riigieelarvesse. See raamistik on selgelt suunatud valitsuse tegevuse ja tulemuslikkuse hindamisele ning maksupoliitika õigluse rõhutamisele.