Kuude kaupa: Liina Kersna

Kõneleja näitab detailset asjatundlikkust hariduseelarve numbrite ja menetluslike etappide osas, viidates konkreetsetele summadele (18 miljonit eurot vähendamist, 23,7 miljonit eurot lisamist) ja kuupäevadele (23. septembri teadaanne). Ekspertiis on suunatud eelkõige eestikeelsele haridusele ülemineku rahastamise vastuolude analüüsimisele. Ta kasutab tehnilisi termineid nagu "eelarve revisjon" ja "menetluses olev eelnõu".

Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust hariduspoliitikas, eriti koolikorralduse, rahastamise ja seadusandluse menetluse osas, viidates oma 10-aastasele Riigikogu kogemusele ja endisele ministrirollile. Ta kasutab konkreetseid statistilisi võrdlusi (nt 30 miljoni euro kulu võrdlus 15% kõrghariduse toetuse kasvuga) ja viitab teaduslikele tõenditele esimesse klassi selekteerimise vastu. Ta jagab isiklikku kogemust, olles söönud koolilõunat enam kui 300 erinevas koolis.

Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust haridusvaldkonnas, tuues esile spetsiifilisi andmeid kvalifikatsioonita õpetajate osakaalu kohta (70% alustavatest õpetajatest) ja riigi panust õpetajakoolitusse (nt 7,7 miljonit eurot ülikoolidele). Samuti on ta kursis digi- ja teaduspoliitika tehniliste detailidega, käsitledes tehisaru (AI) riigipõhise mudeli vajadust ja doktoriõppekohtade arvu suurendamist AI valdkondades. Ta on detailne seadusloome protsesside ja definitsioonide osas (nt TAI seaduse muudatusettepanekud ja eetika korraldus).

Kõrge asjatundlikkus ilmneb kultuuripoliitikas, eriti ERR-i nõukogu liikmete valiku juriidiliste ja protseduuriliste detailide tundmises, viidates seaduse sätetele ja vastuolude puudumisele. Samuti on esindatud tugev haridusekspertiis, kasutades statistilisi andmeid (OECD keskmised, doktorikraadide arvud) ja rõhutades elukestvat õpet, enesereguleeritud õppimist ning tehisaru rolli hariduses.

Kõneleja näitab asjatundlikkust keelepoliitika, tehisaru ja keelekorpuste arendamise teemal, tuues välja konkreetseid numbreid (4 miljardit vs 15 miljardit sõna). Ta on kursis kultuurihalduse (ministeeriumide vastutus) ja ehitusõiguse (kaalutlusõigus, riiklikult tähtis objekt) detailidega. Lisaks kasutab ta kultuurifilosoofia mõisteid ja tsitaate (Peeter Torop), mis annab tema argumentidele akadeemilise sügavuse.

Kõneleja näitab asjatundlikkust teadus- ja innovatsioonipõhise majanduse teemadel, kasutades võrdlevaid rahvusvahelisi statistilisi andmeid (Taani, Saksamaa doktorikraadide protsent). Ta oskab tuua need numbrid Eesti konteksti, rõhutades vajadust suurendada doktorikraadide kaitsmist 400–450-ni aastas. Ekspertiis keskendub hariduse ja majanduse vahelise seose rõhutamisele.

Poliitik näitab asjatundlikkust noorte vaimse tervise teenuste infrastruktuuri osas, viidates oma varasemale seotusele koolipsühholoogide nõuandeliini käivitamisega. Ta kasutab andmeid ja uuringute tulemusi, et rõhutada vaimse tervise probleemide laialdast levikut ja teenuste madalat kasutust. Samuti on ta kursis teadus- ja kõrghariduse rahastamise seaduseelnõu (TAIKS) detailidega, sealhulgas hindamiste kokkuviimise ja rahastuse sidususe küsimustega.

Asjatundlikkus piirdub Riigikogu sisemiste protseduuride ja fraktsioonidevaheliste töökorralduslike küsimustega. Puuduvad viited andmetele, tehnilistele terminitele või sügavale poliitilisele sisule.