Täiskogu istungite kaupa: Züleyxa Izmailova

Peamine vastasseis on suunatud Reformierakonnale, kritiseerides nende majanduspoliitilist ratsionaalsust ja valimislubaduste täitmata jätmist. Kriitika on intensiivne ja ulatub poliitilisest ebaõnnestumisest süüdistusteni, et valitsus ei taga elanikkonna kaitset ja asub pättide kaitsele. Kompromissivalmidust kõnedest välja ei tule.

Vastasseis on suunatud justiitsvaldkonna eest vastutava ministri vastu, kritiseerides teravalt tema tegevust ja eetilist käitumist Riigikogu saalis. Kriitika on protseduuriline (analüüside varjamine, ametisiseseks muutmine) ja isiklik (õiguse rääkimata jätmine, piinlikkuse tekitamine). Kõneleja süüdistab ministrit otseselt parlamentaarse kontrolli takistamises.

Peamine vastane on Reformierakond ja valitsus, keda kritiseeritakse teravalt poliitiliste valikute (käibemaks, hasartmängumaks) ja valimislubaduste eiramise eest. Kriitika on intensiivne, süüdistades valitsust perede toimetuleku eiramises ja eelistades "kitsaste ärihuvide teenindamist". Vastastele heidetakse ette ka ebaselget ja arusaamatut kõnelemist.

Peamine kriitika on suunatud valitsuse otsustusprotsessidele, süüdistades neid teatud majandusharude survele allumises kultuuri- ja loodusväärtuste arvelt. Kriitika on poliitika- ja väärtuspõhine ning esitatakse otse peaministrile, nõudes selgitust kaalutluste kohta.

Peamine vastasseis on suunatud ministri ja valitsuse tegevuse vastu, keda süüdistatakse monopolistide huvides tegutsemises ning ausa konkurentsi takistamises. Kriitika on intensiivne ja puudutab nii poliitilisi valikuid (kõrged hinnad, vabaturu takistamine) kui ka riigiasutuste suutmatust kohtuotsuseid täita ressursside puudumise tõttu. Vastase motiive kahtluse alla seadmine on selge.

Peamised kriitika objektid on Justiitsminister Liisa-Ly Pakosta ja Prokuratuur, keda süüdistatakse süsteemi ebaõnnestumises, haavatavate isikute reetmises ja vastutuse vältimises. Kriitika on intensiivne ja suunatud nii ametkondade mõtteviisile kui ka konkreetsele tegevusetusele, eriti ministri suutmatusele esitada lahendusi. Valitsust kritiseeritakse ka strateegiliste sihtide (haiglavõrgu konsolideerimine) hülgamise eest.