Täiskogu istungite kaupa: Züleyxa Izmailova

Retooriline stiil on valdavalt kriitiline, terav ja konfronteeriv, eriti vastaspartei suunas. Kasutatakse nii loogilisi argumente (maksupoliitika strateegiline eesmärk) kui ka emotsionaalseid apelle (suitsuhais ajab südame pahaks, eakate kaotatud summad). Lõpus muutub toon väga intensiivseks, süüdistades vastaspoolt pättide kaitsele asumises.

Retooriline stiil on teravalt ründav, süüdistav ja emotsionaalselt laetud, väljendades isiklikku pettumust ja piinlikkust ministri vastuste üle. Kasutatakse otseseid süüdistusi (nt "Miks te varjate analüüse?") ja retoorilisi küsimusi, et rõhutada ministri ebaeetilist käitumist. Toon on formaalne, kuid sisu on konfliktne ja keskendub eetilisele ning protseduurilisele apellile.

Retooriline stiil on kriitiline, otsene ja kohati konfronteeriv, sisaldades teravaid küsimusi ja vastaste süüdistamist ebaselguses või hoolimatuses. Kasutatakse nii emotsionaalseid apelle (perede raske olukord) kui ka loogilist argumentatsiooni (majanduspoliitilise loogika küsimine). Poliitik kasutab tugevaid väljendeid, süüdistades Reformierakonda inimestele "puru silma ajamises".

Retooriline stiil on formaalne, tõsine ja väärtuspõhine, kasutades tugevaid emotsionaalseid apelle, viidates "ühisele kultuurilisele südametunnistusele" ja "pühale ja puutumatule". Kõneleja loob selge vastanduse väärtuste ja majandusliku kasu (eurod, tihud) vahel, esitades küsimused teravalt ja nõudlikult.

Retooriline stiil on formaalne, kuid samas teravalt konfronteeriv ja kriitiline, eriti ministri suunas, kelle kõnet nimetatakse demagoogiliseks ja "armsaks". Kõneleja esitab otseküsimusi, mis sisaldavad süüdistusi (nt tegutsemine monopolistide huvides) ning väljendab tugevat skepsist vastuste aususe suhtes ("lootus selleks on väga väike"). Apellatsioonid on peamiselt loogilised, keskendudes faktivigadele ja poliitika tagajärgedele (kõrged hinnad).

Retooriline stiil on väga kirglik, süüdistav ja kiireloomuline, rõhutades moraalset vastutust ja südametunnistuse küsimusi. Kasutatakse tugevaid emotsionaalseid apelle ja teravat kriitikat (nt nimetades olukorda "kobarkäkk" ja hooldekodu "õuduste maja"). Kuigi pöördutakse formaalselt ministri poole, on toon valdavalt konfronteeriv ja nõudlik, mitte lepitav.