Täiskogu istungite kaupa: Mart Helme

Peamine vastasseis on valitsuskoalitsiooni ja eriti Reformierakonnaga, keda süüdistatakse ebamõistlikus poliitilises juhtimises ja õigusliku segaduse tekitamises. Kriitika on intensiivne ja puudutab nii poliitilist sisu kui ka motiive, viidates päevapoliitilise punkti teenimisele ja pikaajaliste tagajärgede eiramisele.

Peamine vastasseis on suunatud valitsuskoalitsiooni ja konkreetsete ministrite vastu, keda süüdistatakse Kremli huvide teenimises ja mõtlemisvõime puudumises. Kriitika on intensiivne ja isiklik, ulatudes poliitilisest ebakompetentsusest (Nordica) kuni riikliku julgeoleku ohustamiseni. Sekundaarselt kritiseeritakse sotsiaaldemokraate (SDE) väidetavate Eesti NSV seaduste järgi elamise soovimise eest.

Peamine vastane on Reformierakond ja valitsuskoalitsioon, keda süüdistatakse teadlikus seaduste rikkumises, korruptsioonis ja rahva petmises. Kriitika on intensiivne ja hõlmab nii menetluslikke rikkumisi (parandusettepanekute kimpudesse sidumine) kui ka moraalset ebakompetentsust ("pärisorjade pidaja"). Kõneleja hoiatab koalitsiooni liikmeid personaalse kriminaalvastutuse eest tulevikus.

Peamised vastased on "liberaalsed valitsused" ja praegune valitsus, keda süüdistatakse majanduse hävitamises ja sõnavabaduse moonutamises. Kriitika on intensiivne ja poliitikapõhine, eriti seoses põlevkivienergeetika sulgemise ja vihakõneseaduse kavandamisega. Valitsust kritiseeritakse ka ebamugavate küsimuste vältimise ja vastutuse eest meditsiinisüsteemi lagunemise eest.

Peamised vastased on koalitsioonisaadikud, keda kritiseeritakse teravalt nii poliitika (töösuhted) kui ka isikliku käitumise pärast. Kriitika on intensiivne ja sisaldab süüdistusi teemast mööda rääkimises, inkrimineerimises ning paljulapseliste perede murede halvustamises ja naeruvääristamises. Kompromissivalmidust ei ilmne, pigem süvendatakse vastasseisu.

Peamine kriitika on suunatud Kristen Michali ja valitsuse suunas, süüdistades teda ebakompetentsuses, faktide moonutamises ja poliitilises šantaažis Isamaa ja EKRE suunal. Kriitika on intensiivne ja isiklik, süüdistades vastaseid "putinistide" sildi all poliitilise mängu mängimises. Vastustatakse ka väiteid, nagu oleks Martin Helme valmis loovutama Eesti või Ukraina alasid.

Peamised vastased on need, kes laimavad Viktor Orbáni ja süüdistavad teda Putini käsilaseks olemises, samuti need, kes korrutavad vananenud külma sõja järgseid postulaate. Kriitika on intensiivne ja isiklik, süüdistades vastaseid taktitunde puudumises ja propagandistlikus punktide teenimises. Vastastele heidetakse ette arusaamatust maailmas toimuvast, eriti Ameerika ja Lääne hegemoonia kukkumisest.

Kriitika on suunatud varasema valitsuse mahajooksmisele, mis oli seotud EKRE osalemisega, viidates ebaõiglasele poliitilisele vastuseisule ("kui EKRE on valitsuses, siis on katastroof"). Praegust valitsust kritiseeritakse kaudselt, küsides, kas tulemuslik ametkondadevaheline töö on katkenud.