Täiskogu istungite kaupa: Mart Helme

Kõneleja näitab asjatundlikkust Eesti seadusandluse ajaloo ja põhiseadusliku õiguse vallas, viidates 1993. aasta otsustele, stenogrammidele ja konkreetsetele poliitikutele (Mart Laar, Mart Nutt, Illar Hallaste, Kaido Kama). Ta rõhutab õigusliku selguse tähtsust ja kasutab argumente, mis puudutavad demograafilisi ja seadusandlikke protsesse kodakondsuse määramisel.

Kõneleja näitab teadmisi Eesti iseseisvuse taastamise ajaloo (Vene vägede väljaviimine) ja põhiseadusõiguse teemadel, eriti mis puudutab mittekodanike hääleõigust. Argumentatsioon toetub poliitilisele projitseerimisele ja julgeolekuriskide rõhutamisele, tuues esile hallipassiliste arvu kahanemise kui põhjuse, miks põhiseaduse muudatus on tarbetu ja ohtlik. Samuti viidatakse Nordica juhtumile kui näitele vastaspoole majanduslikust ebaõnnestumisest.

Kõneleja näitab autoriteeti riigieelarve läbipaistmatuse teemal, viidates Riigikontrolöri ja rahandusspetsialistide (Aivar Sõerd) kriitikale. Samuti on tal teadmisi Eesti kaitsetööstuse ajaloost (Arsenal) ja regionaalpoliitika rahastamismehhanismidest, kasutades isiklikke näiteid katuseraha eraldamisest. Ta toob esile ajaloolisi fakte Vene vägede lahkumise läbirääkimistest ja endiste kaitseministrite otsustest.

Kõneleja näitab teadmisi energeetika majanduslikus pooles, viidates päikesepaneelide tasuvuse arvutustele ja CO2 kauplemise moodulitele. Eriti põhjalik on tsiviilkaitse ja massilise evakueerimise teema käsitlemine, kus kasutatakse konkreetseid rahvaarve (nt Lasnamäe 130 000) ja infrastruktuuri purunemise stsenaariume. Samuti demonstreerib ta spetsiifilisi teadmisi regionaalmeditsiini logistikast, tuues välja maakonnahaiglate puudujäägid (röntgeni puudumine, spetsialistide gastroleerimine).

Kõneleja näitab teadmisi ajaloost, tuues näiteid Tsaari-Venemaa pühade mõjust tööeetikale, ning filosoofilisest eetikast. Eetiliste argumentide põhjendamiseks viidatakse otseselt Albert Schweitzeri põhimõttele "aukartus elu ees" ja elutahte kontseptsioonile.

Ekspertsus ilmneb Eesti kodakondsuse ja hallipassimeeste staatuse keerukuse mõistmisel, tuues esile topeltkodakondsuse probleemi valimisõiguse kontekstis. Samuti on esile toodud teadmised mõisakoolide kui arhitektuuripärandi ja kohaliku elu keskuste renoveerimise ja säilitamise teemal, viidates varasemale Norra valitsuse toetusele.

Kõneleja näitab huvi ja teadmisi maailmapoliitika ning geopoliitiliste jõuvahekordade (BRICS, hegemoonia) teemal. Ta viitab ÜRO peasekretäri osalemisele BRICS-i kohtumisel ja 36 riigi juhtkonna esindatusele, kuid esitus on pigem narratiivne ja veendumuspõhine, puuduvad tehnilised terminid või statistilised andmed.

Kõneleja näitab asjatundlikkust narkootikumide leviku, kanepitaimede kasvatamise ja retsidiivide teemal, tuginedes oma varasemale siseministri kogemusele. Ta rõhutab probleemi meditsiinilist ja rahalist koormust riigile ning teab ametkondadevahelise koostöö vajalikkust, viidates terviseasutuste ja Sotsiaalministeeriumi esindajate kaasamisele.