Täiskogu istungite kaupa: Mart Helme

Peamine vastane on Reformierakonna juhitav koalitsioon, keda süüdistatakse majanduse hävitamises ja riigi ebamõistuspärases juhtimises. Kriitika on intensiivne ja ulatub poliitilistelt otsustelt (RB, energeetika) isiklike süüdistusteni (usurpeerunud peaminister, kivinägudega saadikud). Kompromissi võimalust ei nähta, kuna kõneleja eeldab koalitsiooni meeleheitlikku vastuhääletust.

Peamine vastane on härra Michal, keda kritiseeritakse poliitika ebaloogilisuse ja majandust hävitava mõju pärast. Kriitika on intensiivne, sildistades poliitika aluseks oleva eelduse "kliimapettuseks" ja ennustades selle jätkumisel Eesti majanduse kollapsit.

Peamised vastased on kohtusüsteem (konkreetne kohtunik), keda süüdistatakse poliitilises kiusus ja seaduste suvalises tõlgendamises, ning ametnikud, kes eelistavad seadustele kommentaare. Kriitika on intensiivne ja süüdistab vastaseid omavolis, mis tallab jalge alla senised praktikad. Vastaseid seostatakse totalitaarsete režiimidega, mis viitab kompromissi täielikule välistamisele.

Kriitika on suunatud valitsusele ja ministritele (eriti Maaeluministrile) tegevusetuse ja valede prioriteetide seadmise eest, nõudes erakorralisi meetmeid põllumajanduse toetamiseks. Samuti kritiseeritakse linnastunud ühiskonna "ebaterveid" hoiakuid kiskjate ohjamise ja maaelu suhtes, mis tekitavad konflikte.

Peamine vastane on tervishoiuminister (Karmen Joller) ja Reformierakond, keda süüdistatakse ebakompetentsuses, oma positsiooni kuritarvitamises ja parlamendi töö dikteerimises. Kriitika on intensiivne ja isiklik, sildistades ministrit "poliitilise aktivistina" ja "kõlbmatuna". Kompromiss on välistatud, nõudes ministri tagasiastumist ja poliitikast eemaldamist.

Peamised vastased on valitsus (nimetatud "hädavalitsuseks"), eriti Kristen Michal ja peaminister. Kriitika on intensiivne, süüdistades neid ebakompetentsuses, avalikkusele valetamises ja dokumentide varjamises põhiseadusliku institutsiooni (Riigikontroll) eest. Kompromiss on välistatud, nõudes kõigi vastutavate isikute kohest tagasiastumist, kuna nad on kollektiivselt vastutavad riigikaitse läbikukkumise eest.

Kriitika on suunatud rahvusvahelisele konkurentsile ja imporditud võltsitud toodetele (nt Poolast), mis kahjustavad Eesti turgu. Otseseid poliitilisi vastaseid ei nimetata, vaid rõhutatakse vajadust kaitsta kodumaist tööstust välise ohu eest.

Peamised vastased on valitsuskoalitsioon, Riigikogu juhatus ja istungi juhatajad, keda süüdistatakse kodu- ja töökorra rikkumises ning opositsiooni tasalülitamises "voluntaristliku metoodika" abil. Kriitika on valdavalt protseduuriline, süüdistades juhte omavolis ja vastutuse vältimises, ning poliitiline, nimetades koalitsiooni tegevust demokraatia lonkamiseks ja autoritaarseks. Rünnakud on intensiivsed, nõudes koalitsiooni poolt tehtud otsuste tühistamist.