Täiskogu istungite kaupa: Mart Helme

Kõneleja demonstreerib teadmisi infrastruktuuri puudujääkide (nt Saaremaa püsiühendus, praamiprobleemid) ja Rail Balticu ehituse tehniliste aspektide osas (trasside kaevamine sohu). Ta rõhutab ka keskkonnamõjude ja loodusressursside (liiv, kruus, tsement) mõistuspärase kasutamise vajadust. Energeetika valdkonnas toetab ta põlevkivienergeetika arendamist tuuleenergeetika asemel.

Teemavaldkonnad hõlmavad kliimapoliitika majanduslikke tagajärgi ja rahvusvahelisi suhteid. Ekspertiis seisneb peamiselt poliitiliste tagajärgede ja majandusliku kollapsi seostamises, toetudes välisriigi liidri (Donald Trump) seisukohale ÜRO-s.

Esineja näitab teadmisi Riigikogu sisese töökorralduse ja kuluhüvitiste kasutamise ajaloolise praktika osas, tuues näiteid (autoliising, kingitused, kuldmündid). Samuti on ta kursis õigusloome protseduuridega, kritiseerides seaduste asendamist ametnike kirjutatud kommenteeritud väljaannetega. Ta rõhutab, et seaduse muutmiseks on vaja 51 rahvasaadiku häält, mitte lihtsalt ametniku kommentaari.

Kõneleja näitab asjatundlikkust võõrliikide temaatikas, tuues näiteid kährikkoera ajaloost ja ökoloogilisest kahjust (marutaud, parasiidid). Samuti on tal detailne ülevaade põllumajanduse kriisist, viidates seakatku mõjule ja konkreetsetele isevarustatuse protsentidele sealiha osas (75% kukkunud 35% peale). Lisaks käsitletakse keskkonnareostuse tõrje planeerimise tehnilisi aspekte.

Kõneleja demonstreerib autoriteeti siseministri valdkonnas, tuues esile detailseid teadmisi idapiiri väljaehitamise, Kaitsepolitsei uue maja, kopteripargi ja piirivalvekaatrite uuendamise eelarvetest. Tervishoiu teemal toetub ta isiklikule kogemusele (põlveoperatsiooni ootamine) ja perearstide (Madis Veskimäe) artiklitele, kritiseerides samas praeguse ministri teadmatust rahastamisvajaduste osas.

Kõneleja näitab asjatundlikkust riigikaitse rahastamise (SKT osakaalud), idapiiri ehituse ajaloos ja Riigikontrolli tööprotseduurides (dokumentide kättesaadavus). Kasutatakse spetsiifilisi termineid nagu "kaitsevõimekus" ja viidatakse konkreetsetele ametkondlikele plaanidele (naiste kutsealusteks muutmine). Samuti on teadmisi varasematest valitsuse otsustest piiriehituse rahastamise osas.

Kõneleja demonstreerib teadlikkust mesindussektori spetsiifilistest probleemidest, mainides nii toetuste puudumist kui ka rahvusvahelise konkurentsi ja toiduvõltsimise (solgitud või võltsitud mesi) küsimust. Näidatakse üles teadmisi turu ebaausa konkurentsi mehhanismidest.

Esineja näitab üles sügavat asjatundlikkust Riigikogu kodu- ja töökorra, menetlusreeglite ning põhiseaduse tõlgendamise alal, kritiseerides Juhatuse otsuseid detailsete protseduuriliste argumentidega. Samuti demonstreerib teadmisi riigikaitse rahastamise alternatiividest (tuuleparkide raha ümbersuunamine) ja rahvusvaheliste missioonide sõnastuse täpsusest. Kasutab argumentatsioonis viiteid seadustele ja rahvusvahelistele andmetele (IMF majanduslanguse kohta).