Täiskogu istungite kaupa: Helle-Moonika Helme

Kõneleja demonstreerib teadmisi Riigikogu menetluskorrast (istungi juhataja roll, küsimustele vastamata jätmine) ja rahvusvaheliste konventsioonide (ILO) detailidesse süüvimist, viidates konkreetsetele artiklitele (1, 4, 6). Eraldi rõhutatakse oskust analüüsida eelnõude varjatud ideoloogilist sisu, nimetades neid "Brežnevi pakikesteks". Samuti on teadmised komisjoni arutelude (protokollide) ja teiste Riigikogu liikmete (Kert Kingo, Minister Pakosta) seisukohtade kohta.

Kõneleja näitab teadmisi panganduse ja maksupoliitika valdkonnas, käsitledes välispankade laenutingimusi ja pangamaksu mõju. Samuti on fookuses Euroopa Liidu regulatsioonide (tõenäoliselt CSRD/ESG) ülevõtmine ja selle mõju ettevõtetele. Esitatakse detailseid küsimusi diplomaatidele kehtivate maksusoodustuste ja järelevalveperioodide kaotamise kohta.

Kõneleja demonstreerib detailset teadmist justiitsvaldkonnas, eriti vanglateenistuse kulude (hambaravi, psühholoogiteenus) ja kriminaalhooldajate töö spetsiifikas. Samuti on tal teadmisi sotsiaalvaldkonnast, kritiseerides hooldusreformi finantsmudelit ja viidates konkreetsete erakonnakaaslaste omanduses olevatele hooldekodukettidele. Majandusküsimustes rõhutab ta maksutõusude otsest mõju ettevõtete pankrottidele ja tarbimise vähenemisele.

Kõneleja demonstreerib teadmisi riigieelarve koostamise protseduuridest, viidates Riigikontrolli andmetele 2024. aasta läbipaistmatu kulu (2,4 miljardit) kohta ja tsiteerides koalitsioonilepingu nõuet paralleelse kuluarvestuse põhise eelarve avaldamise kohta. Samuti on teadlik maksude optimeerimise strateegiatest, mida kasutavad suured hargmaised ettevõtted (nt Iirimaal), ning rõhutab uute maksude puhul mõjuanalüüsi vajalikkust.

Ekspertsus on selgelt lastekaitse ja karistusõiguse valdkonnas, eriti seoses karistusregistri seaduse muudatuste ja lastekaitseametnike hoolsuskohustusega. Kõneleja viitab seaduseelnõu konkreetsetele paragrahvidele ja nõuab teaduslikku põhjendust pedofiiliahuvi muutumise kohta karistuse kandmise järel. Samuti on teadlik avalikkust vapustanud konkreetsetest lastekaitse juhtumitest.

Kõneleja näitab asjatundlikkust taristuprojektide (Via Baltica, Rail Baltica) strateegilise tähtsuse ja finantsküsimuste osas, tuues esile konkreetseid eelarvenumbreid ja puudujääke (nt 3 miljardit puudujääki aastaks 2030). Samuti on esitatud detailne analüüs Eesti internetiteenuste kehvast olukorrast Euroopa võrdluses, viidates monopolismile ja regulatsiooni vajadusele. Ta on teadlik Euroopa Liidu ees võetud kohustustest Via Baltica väljaehitamisel.