Täiskogu istungite kaupa: Helle-Moonika Helme

Retooriline stiil on kirglik, konfronteeriv ja kriitiline, kasutades tugevaid emotsionaalseid apelle (viidates naiste väärikusele ja ministri institutsiooni allakäigule). Kasutatakse teravaid süüdistusi (valed, üleolev ja upsakas eneseõigustus) ning absurdseid näiteid (kassiliiv tualetti) ideoloogiliste ohtude illustreerimiseks. Üldine toon on rahulolematu ja süüdistav, eriti ministrite vastuste kvaliteedi osas.

Stiil on konfronteeriv ja teravalt kriitiline, kasutades emotsionaalseid ja süüdistavaid väljendeid, nagu pankade poolt "koore kokku röövimine" ja regulatsioonide nimetamine "ideoloogiliseks jamsiks". Kõneleja läheb kaasa ministri algatatud isikliku teemaga ("köök") ja seab kahtluse alla ministri adekvaatsuse. Argumentatsioon põhineb turumajanduse põhimõtete kaitsel ja võrdlustel regionaalsete konkurentidega.

Rhetoriline stiil on valdavalt konfronteeriv, emotsionaalne ja sageli sarkastiline, kasutades tugevaid väljendeid (nt "ärge valetage", "valas solgiga üle"). Kõneleja keskendub valitsuse väidetava ebakompetentsuse ja salatsemise paljastamisele, eelistades loogilistele argumentidele lisaks ka isiklikke ja protseduurilisi rünnakuid. Ta nõuab korduvalt konkreetseid vastuseid, süüdistades ministreid ümmarguses jutus ja tõe varjamises.

Kõne stiil on väga konfronteeriv, süüdistav ja emotsionaalne, kasutades teravaid väljendeid nagu "hämate" ja "valetate". Lisaks poliitilisele kriitikale pööratakse suurt tähelepanu debati viisakusele ja protseduuridele, nõudes ministrilt väljendite nagu "tänitamine" tagasihoidmist, kuna minister on Riigikogu ees aruandja. Kasutatakse nii loogilisi argumente (tsiteerides lepinguid) kui ka emotsionaalseid apelle (viidates kultuuriinimestele ja tervisekindlustuseta emadele).

Retooriline stiil on tungiv ja emotsionaalne, kasutades tugevaid apelle avalikkust vapustanud konkreetsete juhtumite kaudu, et rõhutada seaduseelnõu ohtlikkust. Toon on ametnike suhtes teravalt kriitiline ja kohati süüdistav, küsides, "mis kohaga need ametnikud mõtlevad". Kasutatakse nii loogilist (seaduse paragrahvid) kui ka emotsionaalset (lapse õnnetu olukord) argumentatsiooni.

Retooriline stiil on teravalt kriitiline ja kohati emotsionaalne, kasutades tugevaid väljendeid nagu "puhas monopolism," "utopistlik projekt" ja "rahapesu." Apelleeritakse nii loogikale (majanduslik ja strateegiline tähtsus) kui ka emotsioonidele (liiklussurmad ja kehv teehooldus). Üldine toon on tungiv ja nõudlik, rõhutades, et riik peab sekkuma seal, kus on vaja inimeste eest seista.