Täiskogu istungite kaupa: Helle-Moonika Helme

Kõneleja näitab asjatundlikkust regionaaltranspordi teemadel, kritiseerides valitsuse "nõudepõhise" ja "taktipõhise" ühistranspordi ebaefektiivsust ääremaal. Samuti on tal detailne arusaam seaduseelnõu sätetest, tuues esile konventsiooni artiklid, mis puudutavad sotsiaalse soo rakendamist töökohtade hügieeniruumides.

Näitab autoriteeti põhiseadusõiguse ja seadusloome protseduuride teemal, viidates Karistusseadustiku paragrahvile 231 ja kommenteeritud väljaannete ülemvõimu probleemile. On kursis ka kultuurivaldkonna sotsiaalmajanduslike probleemidega, tsiteerides tuntud kultuuritöötaja postitust ostujõu languse kohta.

Kõneleja näitab teadmisi taastuvenergia seaduseelnõu menetlusest, viidates kiirendatud korras rajamise tingimustele ja pakkumiste tulemustele (rahvusvaheliste firmade kätte minek). Samuti on esitatud teadlikkus energiataristu majanduslikust küljest, mainides vajadust eraldi võrgu ja miljardite eurode suuruse investeeringu järele. Oluline on ka põhiseaduse tsiteerimine loodushoiu ja keskkonnahoiu kontekstis.

Kõneleja demonstreerib teadmisi demograafiliste protsesside (migratsioon, vananemine, väljaränne) ja nende mõju kohta "rahvuskehandile," kasutades neid kolme tegurit surmahoopidena. Samuti on tal detailne arusaam Riigikogu töökorrast ja protseduurilistest kitsaskohtadest otsuste eelnõude arutelul, kritiseerides küsimuste "prügikasti minekut." Lisaks on ta kursis konkreetsete kultuurikonfliktidega (Lihula sammas) ja valitsuse tegevustega nende lahendamisel.

Kõneleja näitab teadmisi korruptsiooni ja eetika valdkonnas, tuues esile konkreetseid näiteid ministrite nõunikest ja nende perekondlikest seostest (Kätlin Atonen, Evelin Oras). Ta on kursis seadusloome protseduuridega, kritiseerides mõjuanalüüsi ja väljatöötamiskavatsuse puudumist majandust puudutavate eelnõude puhul. Samuti on tal detailne teadmine perehüvitiste seaduse paragrahvidest ja lasteaia kohatasude regulatsioonidest.

Kõneleja näitab detailsust riigieelarve ja rahandusauditite (Riigikontrolli aruanded) teemadel, kasutades konkreetseid summasid (2,4 miljardit, 15 miljonit, 13 miljonit). Samuti on ta kursis Justiitsministeeriumi uute ettepanekutega (vanglakohtade rentimine) ning esitab selle kohta üksikasjalikke majanduslikke ja logistilisi küsimusi, näiteks puhastulu ja ülalpidamiskulude katmise kohta.

Kõneleja näitab detailset teadlikkust haridusreformide (sh kõrghariduse tasustamine), põllumajanduse kahjuhüvitiste ja keskkonnapoliitika (turvas, sood) teemadel. Eriti autoriteetne on ta erametsaomanike õiguste ja kompensatsioonide küsimuses, kasutades konkreetseid rahalisi näiteid (35 000 vs 3000 eurot) ja paralleele natsionaliseerimisega. Ta kasutab ka konkreetseid andmeid (2,4 miljardit raisatud, 150 000 sisserändajat).