Täiskogu istungite kaupa: Helle-Moonika Helme

Kõneleja on tugevalt vastu sotsiaalse soo mõiste sissetoomisele seadusandlusesse, nähes selles ohtu bioloogiliste naiste privaatsusele ja turvalisusele ühiskasutatavates ruumides. Keskne mure on ahistamise küsimus ja see, kelle õigused jäävad kehtima, kui bioloogiline mees kasutab naiste riietusruume.

Tugev rõhuasetus kodanike põhiseaduslike õiguste ja vabaduste kaitsel, eriti eraomandi puutumatuse osas, mida ähvardab piiramine kliimaeesmärkide täitmise nimel. Tõstatab kultuuritöötajate madala palga ja toimetuleku probleemi.

Andmeid ei ole piisavalt.

Keskne sotsiaalne teema on sündimuse dramaatiline langus, mida nähakse koos migratsiooni ja vananemisega kui "rahvuskehandile surmahoopi." Toetab vabadusvõitlejaid ja kritiseerib valitsuse suhtumist ajaloomälestistesse, mis on vastuolus rahvuslike väärtustega, viidates punaväelaste kummardamisele. Kritiseerib meediat, mis indoktrineerib noori mõtlema, et lapsed on koormaks.

Kõneleja keskendub rahvastikukriisi lahendamisele ja sündimuse tõstmisele, toetades paljulapselisi peresid (tasuta lasteaed kolme või enama lapsega peredele). Ta pooldab sotsiaalhüvede piiramist ainult kodanikele, viidates Põhjamaade negatiivsetele näidetele, kus helded toetused on soodustanud sisserännet ja süsteemi kuritarvitamist. Ta rõhutab vajadust kaitsta põlisrahvastiku huve.

Sotsiaalpoliitiliselt kaitseb kõneleja sotsiaaltoetusi ja ravikindlustust, eriti alla kaheksa-aastaseid lapsi kasvatavate emade puhul, vastandudes valitsuse plaanile need hüved kaotada. Samuti tõstatab ta küsimusi imporditud vangide arstiabi, ülalpidamiskulude ja nende võimalikust jäämisest Eesti ühiskonda.

Peamine sotsiaalne fookus on haridusel ja sisserändel. Väljendab tugevat vastuseisu eestikeelsele haridusele ülemineku praegusele vormile, väites, et see venestab eesti lapsi sisserände tõttu. Vastustab kõrghariduse tasuliseks muutmist (500 euro registreerimistasu), kuna see looks üliõpilastele varandusliku künnise.