Täiskogu istungite kaupa: Helle-Moonika Helme

Retooriline stiil on konfronteeriv ja emotsionaalne, kasutades teravaid metafoore ("kilplaste riik," "saatan peitub detailides") valitsuse kritiseerimiseks. Kasutatakse palju retoorilisi küsimusi, et rõhutada sotsiaalsete teemade praktilisi ja moraalseid tagajärgi, viidates traditsioonilistele väärtustele ("vanaisad pööravad hauas ringi").

Toon on terav, süüdistav ja tungiv, kasutades sarkasmi (nt "maksufestival," "nürimeelne") ja iroonilist anekdooti (mustlane ja hobune) valitsuse majanduslubaduste naeruvääristamiseks. Kasutab juriidilist raamistikku ja esitab retoorilisi küsimusi, et rõhutada valitsuse tegevuse ohtlikkust põhiseaduslikule korrale.

Retooriline stiil on kriitiline, skeptiline ja otsene, seades kahtluse alla eelnõu avaliku huvi põhjenduse, öeldes, et "see jutt ei maksa mitte midagi". Kasutatakse nii loogilisi argumente (võrgu ehituse maksumus) kui ka emotsionaalseid apelle (Eesti territooriumi äraandmine). Kõneleja püüab keerulist seaduseelnõud lihtsale inimesele arusaadavaks teha, kasutades lihtsustatud selgitusi.

Stiil on äärmiselt võitlev, emotsionaalne ja tungiv, kasutades tugevalt laetud ja poleemilist keelt (nt "lastevihkajalik valitsus," "klassivihaagenda," "hullumeelset tegevust"). Rõhutatakse rahvuslikku hävingut ja ebaõiglust, apelleerides kuulajate tunnetele, mitte niivõrd detailsetele andmetele. Kõneleja kasutab irooniat ja teravaid süüdistusi, et rõhutada valitsuse tegevuste ebamoraalsust ja ebastabiilsust.

Stiil on valdavalt võitlev, kriitiline ja kohati irooniline, eriti valitsuse poole pöördudes. Kasutatakse tugevaid emotsionaalseid laenguid, nimetades valitsuse tegevust "ettevõttevaenulikuks," "hälbeliseks" ja riigi toimimise seisukohalt "kuritegelikuks." Loogilised argumendid (kulude kokkuhoid, pikaajaline perspektiiv) on põimitud moraalsete ja eetiliste küsimustega (nõunike palkamine, sotsiaalhüvede kuritarvitamine).

Stiil on terav, konfronteeriv ja süüdistav, kasutades tugevaid emotsionaalseid termineid nagu "varastas" ja "röövimine". Kõneleja on sarkastiline, eriti peaministri vastuste ebaselguse kritiseerimisel ja rahandusministri tsitaadi esitamisel hinnatõusu teemal. Ta eeldab vastajalt laia teadmiste ulatust ja kritiseerib vastuste ebamäärasust.

Stiil on võitlev, kriitiline ja sageli süüdistav, kasutades tugevaid väljendeid (nt "varastatud", "jama", "hurraaoptimism"). Kasutatakse nii emotsionaalseid apelle (isiklik finantskahju, laste venestamine) kui ka loogilisi argumente (eksporditulu kaotus). Tihti kasutatakse retoorilisi küsimusi ja ajaloolisi paralleele (Moskva vs. Brüssel) ideoloogiliste vastaste kritiseerimiseks.