Täiskogu istungite kaupa: Helle-Moonika Helme

Kõneleja näitab teadmisi riigi rahanduse (valitsemiskulude tõus) ja suurprojektide (Rail Baltic) finantsandmete osas, tuues esile konkreetseid eelarve ületamise numbreid (2,4 miljardilt 30,7 miljardile eurole). Samuti on esil teadmised julgeoleku valdkonnast, kritiseerides piirivalve olukorda ja Eesti ettevalmistamatust sõjaliseks rünnakuks. Väiteid Rail Balticu kahjulikkusest toetatakse Priit Humala artiklile viitamisega.

Kõneleja näitab detailset teadlikkust valitsuse fiskaalpoliitikast, loetledes pikalt konkreetseid maksutõuse ja aktsiise (nt suhkrumaks, plastikumaks, kütuseaktsiis). Samuti viidatakse riigieelarve puudujäägi suurenemisele (1,2 miljardilt 1,7 miljardile) ning pakutakse alternatiivseid rahastusallikaid (maksuküüru kaotamise ärajätmine, bürokraatia kärped).

Kõneleja tunneb hästi Riigikogu protseduure, eriti arupärimiste menetlemist ja ministri pädevuse piiritlemist, vaidlustades juhatuse otsuseid. Teadmisi näidatakse ka konkreetsete seadusemuudatuste (B-kategooria load, sundrenoveerimise kohustus) ja sotsiaalkaitse (pensionid, hooldekodud) teemal. Nad on osavad poliitiliste otsuste sidumisel kodanike rahaliste kulutustega.

Esineja näitab teadmisi metsanduse reguleerimise ja Euroopa Liidu kompetentsi piiride osas, rõhutades asutamislepingu sätteid. Eriti põhjalik on kriitika tuuleenergia projektide keskkonnamõju (rändlinnud, elupaigad) ja majandusliku jätkusuutlikkuse (ressursikulu, betooni uputamine merre) teemal. Kasutatakse spetsiifilisi termineid nagu "keskkonnamõju analüüs" ja "öösüsteemid".

Esineja näitab asjatundlikkust demograafia ja rändestatistika valdkonnas, tsiteerides nii uut rahvastikuprognoosi kui ka konkreetseid sisse- ja väljarände numbreid kolmandatest riikidest. Samuti kasutatakse majandusandmeid (töötus, pankrotid, eelarve miinus) valitsuse tegevuse kritiseerimiseks, rõhutades seost eelarvepuudujäägi ja välisabi vahel.

Esineja näitab teadmisi julgeolekuinstitutsioonide aruandluse (KAPO aastaraamat) ja avalike registrite kasutamise osas. Rõhk on faktide kontrollimisel ja ametlike narratiivide ebatäpsuste paljastamisel, tuues näiteks auto omandiõiguse ebakorrektse esitamise. Esineja esitab end kriitilise faktikontrollijana julgeolekuteemadel.

Kõneleja näitab üles teadmisi Riigikogu kodukorrast ja menetluslikest küsimustest, keskendudes sõnavõtu taotlemisele, hääletuse nõudmisele ja vaheaja palumisele. Sisulist teemavaldkonna ekspertiisi (nt majandus, sotsiaalvaldkond) esitatud kõnedest ei selgu.

Kõneleja näitab teadmisi riigiasutuste kommunikatsioonikulude osas, tuues välja konkreetsed summad (nt 4,6 miljonit eurot ühel ministeeriumil ja Harno 340 000 eurot rohepropagandale). Samuti rõhutatakse autoriteeti põhiseadusliku korra küsimustes, sildistades valitsuse tegevust riigireetmisena. Expertise on nähtav ka hariduspoliitika (e-eksamite läbikukkumine) ja majandusnäitajate (negatiivne majanduskasv Euroopas) kritiseerimisel.

Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust kultuurivaldkonnas ja Rahvusooper Estonia spetsiifilistes vajadustes, viidates oma pikaajalisele tööalasele kokkupuutele valdkonnaga ja mitmeaastasele Rahvusooperi nõukogu liikmelisusele. Ta käsitleb detailseid teemasid nagu Kultuurkapitali rahastusmehhanismid, muinsuskaitse bürokraatia ja juurdeehituse praktilised nõuded (harjutusruumid, lava).

Kõneleja näitab detailselt teadmisi Haridus- ja Teadusministeeriumi personalipoliitikast, tuues esile kantsleri Kristi Vinter-Nemvaltsi tegevuse ja Rea Rausi juhtumi. Samuti esitatakse konkreetsed numbrid ja projektid välisabi kulude kohta (nt 700+ miljonit, Ukraina ja Moldova projektid), toetades oma argumente eelarve prioriteetide osas. Kasutatakse võrdlevaid näiteid teistest Euroopa riikidest (Rootsi, Soome, Inglismaa) integratsioonipoliitika ebaefektiivsuse tõestamiseks.