Täiskogu istungite kaupa: Helle-Moonika Helme

Retooriline stiil on väga võitluslik ja häirekella lööv, eriti julgeoleku teemadel, kus rõhutatakse otsest ja vältimatut ohtu ("enam mitte kas, vaid millal [sõda tuleb]"). Kasutatakse tugevaid emotsionaalseid apelle ja isiklikke rünnakuid peaministri vastu (süüditus riigist lahkumises ja välismaa onude otsimises). Kõneleja kasutab irooniat ja ajaloolisi liialdusi (habememaksud, kiilaspeamaksud) valitsuse finantspoliitika kritiseerimiseks.

Retooriline stiil on kirglik, teravalt süüdistav ja emotsionaalne, kasutades korduvalt apelleerimist Eesti inimeste petmisele ja valitsuse valetamistele. Kasutatakse tugevaid metafoore ("kindlates kägistavates kätes") ja otsest pöördumist valijate poole, et vältida koalitsiooni toetamist. Toon on valdavalt konfronteeriv ja isiklikke rünnakuid sisaldav (nt Kaja Kallase ja Jürgen Ligi suunal).

Retooriline stiil on konfronteeriv, kriitiline ja emotsionaalne, kasutades teravat keelt ja kujundlikke, kohati agressiivseid väljendeid (nt "sandistama," "tapan ühe pisikese potentsiaalse inimese ära"). Kõneleja kasutab sageli retoorilisi küsimusi ja nõuab otseseid "ei või jaa" vastuseid, seades poliitilised küsimused moraalsesse raamistikku. Samuti kasutatakse irooniat, kirjeldades ministri vastuseid kui "vägivallaelementi" sisaldavaid kujutluspilte.

Retooriline stiil on väga võitluslik, emotsionaalne ja sageli hüperboolne, kasutades tugevalt negatiivseid väljendeid nagu "sõgedat ideoloogiat," "jõhkralt loodust saastavad" ja "hakklihamasinad". Apelleeritakse looduse ja kohalike kogukondade kaitsele, tuues näiteid vigastatud lindudest. Istungi hilisemas faasis muutub stiil korduvaks ja protseduuriliseks, keskendudes hääletuste nõudmisele.

Retooriline stiil on väga võitluslik, süüdistav ja tungiv, rõhutades riigi ohtlikku olukorda rahvastiku ja majanduse osas. Kasutatakse nii emotsionaalseid apelle (rahva masendus, ahastus) kui ka statistikat, et toetada väiteid valitsuse ebakompetentsusest. Toon on konfronteeriv, nõudes peaministri tagasiastumist ja süüdistades teda põhiseadusliku korra jämedas rikkumises.

Stiil on tõsine, murelik ja süüdistav, rõhutades, et tegemist ei ole naljaga, vaid tõsise murega. Kasutatakse loogilist argumentatsiooni (faktivigade esiletoomine) eesmärgiga tekitada avalikkuses hirmu ja ebakindlust julgeolekuasutuste suhtes. Esineja kasutab tugevaid väljendeid nagu "mööda panema," "käpardlikult sassi ajama" ja "fabuleerima."

Stiil on otsene ja keskendub menetluslikele nõudmistele, olles samas istungi juhataja suhtes viisakas ("armuline istungi juhataja"). Alguses väljendub kerge frustratsioon tehniliste probleemide pärast (pult on "kõva ja kange"). Kõneleja märgib ka saalis valitsevat tugevat suminat, mis viitab soovile taastada kord.

Retooriline stiil on äärmiselt ründav, süüdistav ja emotsionaalne, kasutades tugevaid väljendeid nagu "riigireetmine" ja "kuritegu". Kõneleja kasutab nii faktilisi andmeid (kulude numbrid, majanduskasv) kui ka populistlikke apelle, kaitstes rahvast valitsuse süüdistuste ja "ajupesu" eest. Toon on irooniline ja kriitiline, seades kahtluse alla valitsuse võimekus ja moraali.

Kõneleja retooriline stiil on valdavalt võitlev ja kirglik, eriti valitsuse ja vastasjõudude kritiseerimisel, kasutades sõnu nagu "käpardlikkusest," "süüdimatult" ja "alatuid võtteid." Ta kasutab nii emotsionaalseid üleskutseid (muusikute tingimused, kõrgkultuuri tulevik) kui ka loogilisi argumente (asukoht, maksumus, seadusandlikud kohustused). Toon on kiireloomuline ja nõuab viivitamatut tegutsemist.

Retooriline stiil on äärmiselt ründav, süüdistav ja emotsionaalne, kasutades teravaid isiklikke rünnakuid ja moraliseerivat keelt (nt "häbi," "miinus 25," "hunt lambanahas"). Kõne on pigem väärtuspõhine ja natsionalistlik, rõhutades rahvusriigi kaitset ja süüdistades vastast põhiseaduse rikkumises. Kasutatakse irooniat ja liialdusi (nt "iga joodik juba kõlbab klassi ette panna") olukorra tõsiduse rõhutamiseks.