Täiskogu istungite kaupa: Helle-Moonika Helme

Ebapiisavalt andmeid.

Kõneleja demonstreerib huvi makromajanduslike prognooside, energiapoliitika ja keskpanga tegevuse vastu, kritiseerides nende prognooside ebaõnnestumist. Kasutatakse konkreetset statistikat abordi kohta (3200), näidates teadlikkust sotsiaalvaldkonna numbritest. Ekspertiis on suunatud pigem poliitika ideoloogilise aluse ja personalivaliku kritiseerimisele kui tehniliste lahenduste pakkumisele.

Kõneleja näitab asjatundlikkust valimisseaduse, põhiseaduse (eriti § 60) ja küberturvalisuse teemadel, nõudes protsesside vastavust paberhääletuse standarditele. Kasutatakse tehnilisi termineid ja viidatakse konkreetsetele anomaaliatele varasematel e-valimistel (nt 90–95-aastaste aktiivsus) ning Riigikohtu suunistele süsteemi korrastamiseks.

Kõneleja näitab detailsust kultuuripoliitika ja statistika osas, viidates kultuurielus osalemise konkreetsetele protsentidele (79% 2017, 73% 2020) ja seostades langust inflatsiooni ning rahastuse vähenemisega. Erialane huvi on suunatud venekeelse meedia rahastamise (konkreetsed summad) ja sisejulgeoleku küsimustele, eriti seoses ETV+ juhi kodakondsusega ning KAPO aastaraamatute ohuhinnangutega.

Kõneleja näitab teadmisi perevägivalla ohvrite abistamise kvaliteedi ja maanteede infrastruktuuri arendamise osas, rõhutades neljarealiste teede ehitamise vajadust ja ohtusid vastassuundades möödasõitudel. Teadmised põhinevad väidetel varasemast valitsuse tööst ja planeeringutest.

Kõneleja näitab teadmisi Riigikogu menetlusnõuetest, eriti seoses eelnõude häälteenamuse ja rahaliste muudatuste tingimustega riigieelarves. Samuti on ta kursis varasemate avalike kriiside ajal tehtud ettepanekutega (vaktsineerimine, arstiabi kättesaadavus).

Kõneleja näitab detailset teadlikkust hariduspoliitikast, eriti kaasava hariduse negatiivsetest mõjudest õpetajate koormusele ja koolivõrgu korrastamise tagajärgedest. Samuti on esitatud konkreetseid argumente eelarvepoliitika ja maksutõusude (käibemaks, tulumaks, aktsiisid) osas, vastandades neid riiklikele prioriteetidele ja tuues näiteid (Rail Baltic, Kliimaministeerium) rahakasutusest. Võrreldakse Eesti majandusmudelit Soome omaga, rõhutades rasketööstuse ja madalate energiahindade olulisust.

Kõneleja demonstreerib teadmisi justiitssüsteemi toimimisest, eriti justiitsministri ja prokuratuuri suhetest ning peaprokuröride ametisse nimetamise ajaloost. Samuti kasutab ta konkreetseid statistilisi andmeid Ukraina sõjapõgenike ja alaealiste arvu kohta Eestis, rõhutades nende haridussfääri puudutavaid probleeme (venestamine). Ekspertiis on nähtav ka parlamendi protseduurireeglite ja istungi juhataja rolli tundmises.

Kõneleja näitab detailset teadlikkust riigiettevõtete müügitehingutest (Operaili Soome äri) ja erastamisprotsessidest (Nordica, Eesti Elektrijaam). Kasutatakse konkreetseid finantsandmeid (12 miljonit eurot) ja viidatakse rahvusvahelise kaubanduse spetsiifikale (nikli ja väetise vedu, sanktsioonide erandid). Samuti on teadmisi varasematest erastamiskatsetest (Kross, Ilves).