Täiskogu istungite kaupa: Andre Hanimägi

Stiil on formaalne, neutraalne ja keskendunud menetluslikule aruandlusele, esitledes õiguskomisjoni otsuseid ja arutelu kokkuvõtet. Kõneleja kasutab loogilist lähenemist, selgitades eelnõu sisu ja tehtud muudatusettepanekute põhjendusi, vältides emotsionaalseid apelle. Tone on asjalik ja informatiivne, alustades viisakusavaldustega ("Aitäh, aseesimees! Lugupeetud kolleegid!").

Retooriline stiil on ametlik, kuid sisaldab kerget eneseteadlikkust teema ebatavalisuse osas ("kui paljud mind nüüd veidralt vaatavad"). Kõneleja kasutab loogilist argumentatsiooni, rõhutades majanduslikku kasu, ning esitab otse küsimuse ministrile, kritiseerides samas teema puudumist varasemas arutelus.

Stiil on Riigikogu saalis küsitlev, nõudlik ja kohati terav, eriti vastuste sisulise kvaliteedi osas. Kõneleja kritiseerib vastajaid, kes loevad maha ettevalmistatud teksti, ning taunib "poliitilist vahtu", nõudes keskendumist eelnõu sisule. Toon on argumenteeritud, rõhutades analüüsi ja faktide tähtsust.

Retooriline stiil on analüütiline ja kriitiline, rõhutades protseduurilisi vigu ja usalduse õõnestamist. Kasutab nii loogilisi argumente (viidates Tööinspektsioonile, Riigikontrolörile ja trahvidele) kui ka tugevat moraalset apelli, eriti inimõiguste rikkumiste ja ühiskonna õiglustunde teemadel (Pihlakodu juhtum). Toon on valdavalt murelik ja nõudlik, kutsudes üles sisulisele analüüsile ja kaasamisele.

Retooriline stiil on lugupidav ja asjalik, pöördudes otse õiguskantsleri poole lahenduse leidmiseks. Toon on murelik seoses kodanike halduskohtusse suunamisega, rõhutades loogilist ja seadusandlikku parandust. Kõneleja kasutab otsest küsimuse vormi, et saada juriidilist nõu, kuidas seadust muuta nii, et see oleks püsiv ja kehtiv.