Täiskogu istungite kaupa: Varro Vooglaid

Kõneleja näitab üles põhjalikke teadmisi e-hääletamise tehnilistest ja õiguslikest puudujääkidest, keskendudes salajasuse ja universaalse kontrollitavuse probleemidele. Ta toetub rahvusvahelisele andmestikule, tuues näiteid riikidest, mis on e-hääletamisest loobunud (Saksamaa, Holland, Soome), ning tsiteerib korduvalt eksperte (Märt Põder, Martin Ehala) ja õigusorganite juhte (Villu Kõve) oma argumentide toetuseks.

Esineja näitab üles põhjalikku asjatundlikkust korruptsioonivastase seaduse (§ 7, § 11), prokuratuuriseaduse (§ 9) ja avaliku teenistuse seaduse (§ 80) paragrahvide osas, keskendudes eriti toimingupiirangu ja seotud isiku juriidilistele määratlustele. Argumente toetatakse konkreetsete kohtulahendite (Kajar Lember, Parvel Pruunsild/Priit Humal, Ain Seppik) ja õiguskantsleri varasemate seisukohtade tsiteerimisega, rõhutades õigusselguse puudumist.

Näitab teadmisi maksupoliitika ja riigikaitse rahastamise valdkonnas, viidates konkreetsetele summadele, nagu 170 miljonit eurot, mis plaanitakse peredelt ära võtta, ja 1,6 miljardit eurot laskemoona puudujäägi katteks. Kasutab majanduslikke termineid (käibemaks, inflatsioon) ja tsiteerib meediaallikaid (Postimees) oma seisukohtade toetuseks.

Kõneleja näitab asjatundlikkust riigikaitse ja välismissioonide seadusandluse osas, eristades selgelt tegevväelaste ja reservistide võimalikku rolli ning luureasutuste kaudu osalemise stsenaariume. Samuti viidatakse teiste Euroopa riikide (Saksamaa, Ungari, Tšehhi, Slovakkia, Soome) valitsusjuhtide antud julgeolekukinnitustele. Teadmisi kasutatakse selleks, et esitada peaministrile väga spetsiifilisi ja keerulisi küsimusi.

Kõneleja demonstreerib asjatundlikkust Eesti põhiseadusõiguse ja poliitilise ajaloo alal, viidates 1934. aasta riigipöördele ja põhiseaduse paragrahvile 1. Erialateadmisi kasutatakse valimiskorra (üleriigilised nimekirjad, e-valimised) ja rahvahääletuste mehhanismide kriitiliseks analüüsiks. Samuti palub ta vastastelt konkreetseid, kaalukaid näiteid siduvate referendumite negatiivsete tagajärgede kohta teistes demokraatlikes riikides.

Kõneleja näitab asjatundlikkust perepoliitika toetussummade osas, viidates konkreetsetele vähendatud toetussummadele (nt 850 eurot ja 650 eurot, millest võeti 200 eurot ära). Samuti käsitletakse riigieelarve prioriteete, mainides sadu miljoneid eurosid Rail Balticu ja rohepöörde kontekstis. Ekspertiis on tugevalt seotud rahvastikuprotsesside ja põhiseadusliku korra küsimustega, märkides sündide arvu negatiivseid rekordeid.

Kõneleja näitab teadmisi rahvusvahelistest julgeolekuteemadest, viidates Prantsusmaa presidendi Macroni ettepanekule maavägede saatmise kohta Ukrainasse ja sellega kaasnevatele riskidele. Eriti tugev on tema asjatundlikkus Riigikogu töökorra ja protseduuride osas, nõudes istungi juhatajalt peaministri vastamiskohustuse jõustamist vastavalt kodu- ja töökorra seadusele.

Kõneleja demonstreerib teadmisi hariduspoliitika sotsiaal-majanduslikust mõjust, kasutades konkreetseid arvutusi ja statistikat, mis puudutavad koolitee pikkust ja rahalist kulu. Kuigi andmed pärinevad tsiteeritud artiklist, näitab nende kasutamine teema valdamist ja detailidele keskendumist, rõhutades 1800 maal elavat last mõjutavat plaani.

Kõneleja näitab detailset teadlikkust maksuseaduste muudatustest, tuues esile konkreetseid rahalisi näitajaid (nt 940 miljonit eurot pangakasumit, 170 miljonit eurot peredelt äravõetavat raha) ja viidates õiguslikele aspektidele (Leedu pangamaksu eeskuju, Euroopa ühisturu reeglite võimalik rikkumine automaksu puhul). Samuti rõhutatakse teaduslikku ja objektiivset faktipõhisust sotsiaalküsimustes, eriti bioloogilise soo ja anatoomia teemal.