Täiskogu istungite kaupa: Varro Vooglaid

Eksperditeadmised on nähtavad seadusandliku protseduuri tundmises, eriti eelnõu tagasilükkamise protsessis komisjonis ja täiskogus. Samuti demonstreerib kõneleja teadlikkust riiklike järelevalveorganite (nagu Terviseamet) pädevusest ja vajadusest kasutada spetsiifilisi uurimismeetodeid terviseohtlike ainete tuvastamiseks.

Esinejal on kõrge asjatundlikkus õigusloome protseduuride ja põhiseadusõiguse vallas, viidates täpselt Vabariigi Valitsuse määrusele HÕNTE ja Riigikogu otsusele ÕPA. Ta kasutab argumentide toetamiseks statistikat ja tsiteerib ekspertarvamusi (nt Priit Pikamäe) põhiseaduslikkuse analüüside puudumise kohta. Esineja demonstreerib sügavat teadmist seadusandluse tehnilistest nõuetest ja nende eiramisest.

Kõneleja näitab asjatundlikkust julgeoleku- ja õigusvaldkonnas, viidates Kaitsepolitsei ja PPA hinnangutele ning tsiteerides Siseministeeriumi asekantsleri varasemaid seisukohti. Ta toetab oma argumente konkreetsete kuupäevade ja meediaväljaannete (ERR) viidetega, otsides avalikke tõendeid süüdistuste kohta. Ta eristab selgelt probleemi poliitilist ja õiguslikku aspekti.

Üks kõneleja demonstreerib detailset asjatundlikkust maksunduse alal, esitades konkreetseid palgafondi ja maksude kalkulatsioone (nt 42,3% palgafondist) ning viidates maksuõiguse professorile. Teine kõneleja rõhutab teadmisi rahvatervise riskide hindamisest, kasutades terminit "kantserogeenne mõju" ja rõhutades uurimise vajalikkust. Mõlemad kasutavad oma argumentide toetuseks spetsiifilisi andmeid või akadeemilisi allikaid.

Kõneleja demonstreerib asjatundlikkust Euroopa Liidu energiadirektiivide (E/D energiaklassid), ehitusmaterjalide keskkonnamõju analüüsi ja monetaarpoliitika teemadel, kasutades termineid nagu "kumulatiivne keskkonnamõju" ja "fiat-raha." Esitatakse detailsed küsimused võrdlevate analüüside puudumise kohta ning viidatakse Tallinna Halduskohtu seisukohtadele ja raudteevaldkonna asjatundjatele.

Kõneleja demonstreerib põhjalikke teadmisi õigusvaldkonnast, viidates täpselt Prokuratuuriseaduse §-le 9 ja Avaliku teenistuse seaduse §-le 80, mis käsitleb ametnike varalist vastutust. Ta kasutab tehnilisi termineid (nt teenistuslik järelevalve, jälitustegevuse planeerimine) ning tugineb kohtute poolt konstateeritud faktidele (nt Kert Kingo ettekandes toodud juhtumid ja Harju Maakohtu otsus).

Kõneleja demonstreerib detailset teadlikkust varasematest parlamendiaruteludest (viide 24. mai arupärimisele) ja oskab kasutada konkreetseid statistilisi andmeid (2022. aasta sündide ja abortide arvud). Ta näitab teadmisi võrdlevast perepoliitikast, tuues esile Ungari spetsiifilised meetmed (astmeline tulumaksuvabastus emadele, soodsad kodulaenud). Samuti on tal teadlikkus kriminaalmenetluse toimingutest (ülekuulamine, tõendite kogumine, arvuti/telefoni äravõtmine Lehtme juhtumi kontekstis).

Kõneleja näitab üles asjatundlikkust perekonnaseisutoimingute seaduse ja halduskohtupraktika osas, tuues esile konkreetseid kohtulahendeid (nt Tallinna Halduskohtu 2022. aasta otsus) ja juriidilisi lünki. Ta toetub oma argumentatsioonis ulatuslikult SAPTK õiguskeskuse kaudu kogutud reaalsetele kaasusnäidetele, mis illustreerivad DNA-testide ja kohtumenetluste koormavust. Ta tunnistab samas, et tal puudub spetsialisti teadmine näiteks sünnitusjärgse taastumise perioodi pikkuse osas.

Kõneleja näitab üles teadmisi maksupoliitika valdkonnas, mainides spetsiifilist käibemaksumäära (18,8%) ja viidates seadusandlikule protsessile (eelnõu). Ekspertiis piirdub konkreetse eelnõu ja selle eesmärgi esitlemisega, sügavamat tehnilist analüüsi või andmete kasutamist esitlus ei sisalda.