Täiskogu istungite kaupa: Varro Vooglaid

Kõneleja stiil on formaalne, kuid toon muutub kiiresti nõudlikuks ja süüdistavaks, eriti komisjoni tegevuse kritiseerimisel. Kasutatakse tugevaid retoorilisi küsimusi, et rõhutada vastaspoole tegevuse ebaõiglust ja ebapiisavust, süüdistades neid soovis eelnõu kohe eos ära tappa. Stiil on pigem emotsionaalne ja protseduurilist ebaõiglust rõhutav.

Retooriline stiil on formaalne, analüütiline ja teravalt kriitiline, kasutades tugevaid väljendeid nagu "karjuv vastuolu". Argumentatsioon on tugevalt loogiline ja tugineb õigusnormidele ning ekspertide andmetele, eesmärgiga rõhutada protseduuriliste rikkumiste fundamentaalsust. Toon on tõsine ja nõudlik, kutsudes üles põhiseadust tõsiselt võtma.

Retooriline stiil on formaalne, ettevaatlik ja sisuline, rõhutades vajadust arutada tundlikku teemat rahulikult ja vältida loosunglikke süüdistusi. Kõneleja kasutab loogilist argumentatsiooni, tuginedes faktidele, tsitaatidele ja põhiseaduslikele printsiipidele, ning on peaministri vastuse suhtes nõudlik, otsides konkreetseid tõendeid. Ta alustab oma sõnavõttu reservatsiooniga, rõhutades isiklikku väärikust ja survele allumatust.

Stiil on analüütiline ja küsimustele suunatud, kombineerides loogilist andmepõhist vaidlust (maksude osas) moraalse ja tungiva tooniga (terviseriskide osas). Esimene kõneleja esitab oma kalkulatsioonid, et näidata ametlike andmete ebatäpsust, teine kõneleja rõhutab, et teemad peaksid pälvima ulatuslikku tähelepanu "toimiva mõistuse ja südametunnistusega" inimestelt. Mõlemad kõned on formaalsed, pöördudes lugupidavalt eesistuja ja ettekandja poole.

Stiil on teravalt kriitiline ja võitlev, kasutades tugevaid paralleele (sundrenoveerimine vs. sundvaktsineerimine) ning viiteid totalitaarsetele vormidele, mis on tuntud Nõukogude Liidu ajast. Kõneleja kasutab nii detailseid tehnilisi küsimusi kui ka emotsionaalseid apelle vabaduse ja omandiõiguse kaitse teemal, süüdistades valitsust paralleelreaalsuses elamises.

Stiil on ametlik, kuid samas kriitiline ja kohati konfronteeriv, eriti koalitsioonisaadikute suunas, keda julgustatakse debatis osalema ja eelnõude mahahääletamist põhjendama. Kõneleja kasutab loogilist argumentatsiooni, tuues esile konkreetseid näiteid vastutuse puudumisest (nt PPA õigusvastane otsus ja ametnike varaline vastutus). Toon on murelik ja rõhutab riigivõimu kuritarvitamise ohtlikkust.

Stiil on terav, kriitiline ja otseselt konfronteeriv, eriti peaministri suhtes, keda süüdistatakse vastamata jätmises ja ebaaususes. Kasutatakse tugevaid emotsionaalseid apelle ja moraalset hinnangut (abortide nimetamine "likvideerimiseks" või "tapmiseks"). Kõneleja kasutab sageli retoorilisi küsimusi ja irooniat (nt õpetajate palga teemal), süüdistades valitsust kiretus ja masinlikus vastamises ning tahtejõu puudumises ("saab, aga ei taha").

Retooriline stiil on formaalne, analüütiline ja veenmisel põhinev, kuid sisaldab tugevaid emotsionaalseid apelle, eriti kirjeldades emade alandavat ja ebaväärikat kohtlemist. Ta kasutab tsitaate kohtuotsustest ja meediakajastustest (saade "Pealtnägija") ning võrdleb praegust regulatsiooni ideoloogilise survestamisega (nt vaktsineerimisvabaduse kontekstis). Ta on valmis vastama küsimustele põhjalikult, isegi kui peab tunnistama faktiliste andmete puudumist.

Retooriline stiil on äärmiselt formaalne ja lugupidav, kasutades pöördumisi "Lugupeetud istungi juhataja" ja "Austatud kolleegid". Kõne on lühike, otsekohene ja keskendub ainult eelnõu eesmärgi esitlemisele ning toetuse palumisele, puuduvad emotsionaalsed või keerukad loogilised argumendid.