Täiskogu istungite kaupa: Varro Vooglaid

Retooriline stiil on väga võitlev, kriitiline ja emotsionaalselt laetud, kasutades tugevaid hinnanguid (nt "häbiplekk," "piinlik lugu," "valetab tuimalt näkku"). Kõneleja tasakaalustab juriidilist argumentatsiooni (põhiseaduse dogmaatika) teravate süüdistustega vastaste kitsarinnalisuses ja piiratud mõtlemisvõimes. Ta kasutab hüpoteetilisi näiteid (nt ennetav vangistus) õigusriikluse rikkumise illustreerimiseks.

Retooriline stiil on kriitiline, süüdistav ja kirglik, eriti valitsuse suhtumise osas reservväelastesse, mida ta nimetab "väga selgelt" halvaks. Kasutatakse emotsionaalseid vastandusi (Riigikogu palgatõus vs. reservväelaste tasu) ning rõhutatakse, et tegemist on "väga palju tõsisema probleemiga" kui rahasumma ise. Samas pakub ta välja ratsionaalseid ja detailseid ettepanekuid eelnõu parandamiseks.

Stiil on äärmiselt võitluslik, konfronteeriv ja süüdistav, kasutades tugevaid negatiivseid hinnanguid, nagu "paatoslikud ja primitiivsed loosunglikud hüüdlaused" ning "poliitiline vägistamine". Kõneleja vastandab oma seisukohti vastaste "tühjadele poosidele" ja silmakirjalikkusele, esitades oma argumendid ideoloogilise ja põhiseadusliku konflikti raamistikus. Kasutab näiteid (SAPTK juhtum) oma seisukohtade illustreerimiseks.

Stiil on murelik ja asjalik, rõhutades teema olulisust ("mis mulle muret teeb"). Esineja kombineerib väärtuspõhise üleskutse (emaduse väärtustamine) konkreetse välisriigi poliitika näitega. Kõne on esitatud otse peaministrile suunatud küsimusena, et hinnata poliitika relevantsust Eestis.

Kõneleja retooriline stiil on terav, kriitiline ja emotsionaalselt laetud, kasutades tugevaid väljendeid nagu "jõhker sigadus" ja süüdistades meediat "propagandaruuporina" tegutsemises. Ta tasakaalustab detailseid teaduslikke viiteid ja andmeid moraalsete apellidega, rõhutades avaliku usalduse rikkumist ja vastutuse vältimist. Üldine toon on kiireloomuline ja nõudlik, kutsudes üles eelnõu toetama ettevaatuspõhimõttest lähtuvalt.

Retooriline stiil on analüütiline ja loogiline, kasutades institutsionaalseid argumente ja esitades vastastele hüpoteetilisi küsimusi nende poliitilise järjepidevuse proovilepanekuks. Toon on formaalne ja keskendub protseduurilisele õiglusele, kasutades küsimusi vastuseisu põhjuste selgitamiseks. Emotsionaalsete apellide asemel domineerivad ratsionaalsed ja põhimõttelised argumendid.

Retooriline stiil on terav, kriitiline ja murelik, kasutades tugevaid väljendeid nagu "mõttetu klähvimine" ja "pükstest välja hüppama". Kõneleja toetub loogilistele argumentidele, esitades küsimusi, mis seavad kahtluse alla valitsuse tegevuse ja julgeolekuolukorra, kuid teeb seda emotsionaalse intensiivsusega. Toon on formaalne ja otseselt vastanduv.