Kuude kaupa: Peeter Ernits

Kõneleja on tugevalt opositsiooniline, kritiseerides valitsuse teerullitaktikat põhiseaduse ja rahva arvamuse suhtes, viidates 77 442 inimese vastuseisule. Peamised teemad on vastuolulised seaduseelnõud, mis vajavad pehmendamist (laste ja puudega inimeste puhul), ning välislepingud (Tidö diil). Seisukoht on väärtuspõhine ja intensiivselt vastanduv, rõhutades valitsuse ebakompetentsust ja ressursside raiskamist.

Kõneleja on tugevalt opositsiooniline, kritiseerides valitsust, eriti peaminister Michalit, ebakompetentsuse, arrogantsuse ja riigi stagnatsiooni (võrreldes Leonid Brežneviga) eest. Poliitiline positsioon keskendub tugevale vastuseisule kontrollimatule sisserändele, regionaalteenuste kokkutõmbamisele ning Kaitseministeeriumi rahakasutuse "bardakile". Kõneleja rõhutab, et valitsus on "pehkinud mädanenud puu" ning tegutseb lodevalt ja laisalt, ignoreerides põhiseaduslikke põhimõtteid.

Kõneleja on tugevalt opositsiooniline, kritiseerides valitsuse tegevust kui arrogantset, ebakompetentset ja rahva vaesumist soodustavat. Poliitiline fookus on suunatud kodanike põhiõiguste kaitsmisele (vastuseis RAB-i superandmebaasile) ning riigi rahalise vastutuse nõudmisele (EU trahvid, toetuste ebaõiglane jagamine). Valitsuse toetuse madal tase (hinnanguliselt 20 kohta Riigikogus) on korduv argument valitsuse legitiimsuse ja teerullipoliitika kritiseerimisel.

Poliitiline positsioon on tugevalt valitsust ja valitsevat eliiti kritiseeriv, keskendudes valitsuse ebakompetentsusele, raiskamisele (EL trahvid) ja prioriteetide puudumisele (asendustegevus). Kriitika on peamiselt suunatud valitsuse tegevuse ja tulemuslikkuse (performance-driven) vastu, rõhutades vajadust riigi raha kokku hoida ja bürokraatiat vähendada. Samuti kritiseeritakse topeltstandardeid välispoliitikas ja majandussuhetes Venemaaga.

Kõneleja positsioneerib end valitsuse (eriti Kaja Kallase ja Kristen Michali valitsuste) terava kriitikuna, süüdistades neid rahva kurnamises ja vaenlasena käitumises. Peamised teemad on Eesti majanduse katastroofiline seis, ebaõiglased seadused (nt automaks) ja vastutustundetu energiapoliitika (dotatsioonid). Poliitiline raamistik on tugevalt väärtuspõhine ja tulemuspõhine, rõhutades rahva heaolu ja seadusloome kvaliteeti.