Kuude kaupa: Jaak Valge
Kokku kuid: 9
Täielikult profileeritud: 9
11.2025
5 Sõnavõtud
Kõneleja näitab autoriteeti rahvastikupoliitika ja sündimust toetavate meetmete osas, viidates Sotsiaalministeeriumi analüüsile ja detailsetele meetmekomplektidele. Samuti kasutab ta majandusalaseid argumente, viidates majandusteadlastele ja eristades madala ning kõrge lisandväärtusega töökohti. Ta on kursis õigusriigi probleemidega, eriti annetajate juriidilise kaitseta jäämisega.
10.2025
30 Sõnavõtud
Kõneleja näitab üles põhjalikke teadmisi pagulasõiguse kategooriatest, eristades selgelt rahvusvahelist kaitset (ulatuslikum, kolmeks aastaks) ja ajutist kaitset. Kasutatakse detailseid statistilisi andmeid (nt 65% osakaal rahvusvahelise kaitse saajatest, 4643 meest) ja viidatakse ametlikele allikatele (PPA, Riigikogu analüüsiosakond), et toetada oma väiteid. Samuti viidatakse rahvusvahelistele võrdlustele Läti, Leedu ja Soome praktikaga.
09.2025
30 Sõnavõtud
Kõrge asjatundlikkus ilmneb immigratsiooni ja majandusstatistika valdkonnas, kasutades konkreetseid andmeid PPA-lt (elamislubade statistika), rahvaloenduselt (keeleoskus), OECD-lt ja Tõetammelt (tööjõu tootlikkus). Tsiteerib majandusteadlaste seisukohti (nt Urmas Varblane) ja on kursis kriminaalmenetluse tsiviilhagi esitamise juriidiliste nüanssidega. Kasutab andmeid, et põhjendada tootlikkuse langust ja palgatõusu kivistumist.
06.2025
22 Sõnavõtud
Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust demograafia, migratsioonistatistika ja kõrghariduse valdkonnas, tuues esile konkreetseid andmeid (nt rändesaldo, OSKA raport, doktorantide arvud). Ta kasutab akadeemilisi võrdlusi, viidates rahvusvahelistele edetabelitele (CWTS Leiden Ranking) ja halduslepingute punktidele, et toetada oma väiteid ingliskeelestumise kahjulikkusest. Lisaks on ta kursis Riigikogu menetlusreeglite ja Tallinna Kaitseväe kalmistu detailsete probleemidega (kvartal B3, kenotaafid).
05.2025
10 Sõnavõtud
Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust majanduse ja rändepoliitika valdkonnas, toetudes oma väiteid rahvusvahelistele andmetele ja statistikatele (OECD, EL keskmised, Tõetamme andmed, OSKA raportid). Ta kasutab tehnilisi termineid ja makromajanduslikke kontseptsioone, nagu tööjõu tootlikkus, rahvusvaheline konkurentsivõime ja turumajanduse tootmistegurid. Samuti on ta kursis haridussüsteemi näitajate ja eesti keele staatusega teaduskeelena.
04.2025
6 Sõnavõtud
Kõneleja demonstreerib asjatundlikkust seadusandlikus protsessis ja kõrghariduse kvaliteedi teemadel, tsiteerides õiguskantslerit juuraõppe puudujääkide osas. Sotsiaalsete teemade käsitlemisel kasutatakse statistilisi argumente (IQ normaaljaotus, kinnipeetavate osakaal) ning majandusdebatis rõhutatakse konkurentsivõimet. Samuti on detailne teadmine sõjaväekalmistute väärikusest ja naaberriikide näidetest.
03.2025
13 Sõnavõtud
Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust keelepoliitika, immigratsioonistatistika ja kõrghariduse valdkonnas. Ta toetab oma argumente konkreetsete ametlike andmete (sisseränne vs. keeleeksamid, doktoritööde osakaal, OECD tootlikkus) ja sotsioloogiliste mõistete abil. Ta viitab halduslepingutele ja keeleteadlaste (Tiit Hennoste, Mart Rannut) arvamustele, kasutades võrdlevat meetodit (Eesti vs. Läti) oma väidete tõestamiseks.
02.2025
9 Sõnavõtud
Kõneleja esitleb end majandusajaloolasena ning kasutab oma argumentide toetuseks rohkelt konkreetseid statistilisi andmeid ja tehnilisi näitajaid. Eriti detailne on analüüs pankade kasumite, sündide arvu ja kavandatavate tuuleparkide (nimivõimsus, tuugenite kõrgus, kaugus rannast) võrdlemisel rahvusvaheliste näidetega. Samuti kasutatakse andmeid Ukraina mobilisatsiooniealiste meeste ebaproportsionaalselt suure osakaalu kohta Eestis rahvusvahelise kaitse saajate hulgas.
01.2025
7 Sõnavõtud
Kõneleja ilmutab asjatundlikkust demograafia vallas, viidates uuringutele ja konkreetsetele teadlastele (Mark Gortfelder) ning kasutades statistikat sündimuse ja peretüüpide mõju kohta. Samuti esitatakse detailseid numbrilisi andmeid nii tuulepargi (võimsus, suurus, kaugus) kui ka sisserände ja keeleoskuse kohta. Ta kasutab tehnilisi termineid nagu "summaarne sündimuskordaja" ja viitab põhiseaduse paragrahvile 27.