Kuude kaupa: Jaak Valge
Kokku kuid: 19
Täielikult profileeritud: 19
10.2025
6 Sõnavõtud
Kõneleja näitab üles põhjalikke teadmisi pagulasõiguse kategooriatest, eristades selgelt rahvusvahelist kaitset (ulatuslikum, kolmeks aastaks) ja ajutist kaitset. Kasutatakse detailseid statistilisi andmeid (nt 65% osakaal rahvusvahelise kaitse saajatest, 4643 meest) ja viidatakse ametlikele allikatele (PPA, Riigikogu analüüsiosakond), et toetada oma väiteid. Samuti viidatakse rahvusvahelistele võrdlustele Läti, Leedu ja Soome praktikaga.
09.2025
28 Sõnavõtud
Kõrge asjatundlikkus ilmneb immigratsiooni ja majandusstatistika valdkonnas, kasutades konkreetseid andmeid PPA-lt (elamislubade statistika), rahvaloenduselt (keeleoskus), OECD-lt ja Tõetammelt (tööjõu tootlikkus). Tsiteerib majandusteadlaste seisukohti (nt Urmas Varblane) ja on kursis kriminaalmenetluse tsiviilhagi esitamise juriidiliste nüanssidega. Kasutab andmeid, et põhjendada tootlikkuse langust ja palgatõusu kivistumist.
06.2025
22 Sõnavõtud
Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust demograafia, migratsioonistatistika ja kõrghariduse valdkonnas, tuues esile konkreetseid andmeid (nt rändesaldo, OSKA raport, doktorantide arvud). Ta kasutab akadeemilisi võrdlusi, viidates rahvusvahelistele edetabelitele (CWTS Leiden Ranking) ja halduslepingute punktidele, et toetada oma väiteid ingliskeelestumise kahjulikkusest. Lisaks on ta kursis Riigikogu menetlusreeglite ja Tallinna Kaitseväe kalmistu detailsete probleemidega (kvartal B3, kenotaafid).
05.2025
10 Sõnavõtud
Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust majanduse ja rändepoliitika valdkonnas, toetudes oma väiteid rahvusvahelistele andmetele ja statistikatele (OECD, EL keskmised, Tõetamme andmed, OSKA raportid). Ta kasutab tehnilisi termineid ja makromajanduslikke kontseptsioone, nagu tööjõu tootlikkus, rahvusvaheline konkurentsivõime ja turumajanduse tootmistegurid. Samuti on ta kursis haridussüsteemi näitajate ja eesti keele staatusega teaduskeelena.
04.2025
6 Sõnavõtud
Kõneleja demonstreerib asjatundlikkust seadusandlikus protsessis ja kõrghariduse kvaliteedi teemadel, tsiteerides õiguskantslerit juuraõppe puudujääkide osas. Sotsiaalsete teemade käsitlemisel kasutatakse statistilisi argumente (IQ normaaljaotus, kinnipeetavate osakaal) ning majandusdebatis rõhutatakse konkurentsivõimet. Samuti on detailne teadmine sõjaväekalmistute väärikusest ja naaberriikide näidetest.
03.2025
13 Sõnavõtud
Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust keelepoliitika, immigratsioonistatistika ja kõrghariduse valdkonnas. Ta toetab oma argumente konkreetsete ametlike andmete (sisseränne vs. keeleeksamid, doktoritööde osakaal, OECD tootlikkus) ja sotsioloogiliste mõistete abil. Ta viitab halduslepingutele ja keeleteadlaste (Tiit Hennoste, Mart Rannut) arvamustele, kasutades võrdlevat meetodit (Eesti vs. Läti) oma väidete tõestamiseks.
02.2025
9 Sõnavõtud
Kõneleja esitleb end majandusajaloolasena ning kasutab oma argumentide toetuseks rohkelt konkreetseid statistilisi andmeid ja tehnilisi näitajaid. Eriti detailne on analüüs pankade kasumite, sündide arvu ja kavandatavate tuuleparkide (nimivõimsus, tuugenite kõrgus, kaugus rannast) võrdlemisel rahvusvaheliste näidetega. Samuti kasutatakse andmeid Ukraina mobilisatsiooniealiste meeste ebaproportsionaalselt suure osakaalu kohta Eestis rahvusvahelise kaitse saajate hulgas.
01.2025
7 Sõnavõtud
Kõneleja ilmutab asjatundlikkust demograafia vallas, viidates uuringutele ja konkreetsetele teadlastele (Mark Gortfelder) ning kasutades statistikat sündimuse ja peretüüpide mõju kohta. Samuti esitatakse detailseid numbrilisi andmeid nii tuulepargi (võimsus, suurus, kaugus) kui ka sisserände ja keeleoskuse kohta. Ta kasutab tehnilisi termineid nagu "summaarne sündimuskordaja" ja viitab põhiseaduse paragrahvile 27.
12.2024
8 Sõnavõtud
Kõneleja näitab asjatundlikkust demograafias, kasutades konkreetseid sündimuse summaarkordaja andmeid (nt 1,28 ja 1,31). Samuti on ta kursis seadusandluse tehniliste detailidega, eristades maapõueseaduses üldgeoloogilist uurimistööd maavara geoloogilisest uuringust. Haridusteemal viitab ta ulatuslikele välismaistele uuringutele (Soome) teiskeelsete laste osakaalu mõju kohta õppekvaliteedile.
11.2024
9 Sõnavõtud
Kõneleja näitab asjatundlikkust põhiseadusõiguse ja parlamendi menetlusreeglite osas, vaidlustades arupärimise tagastamise ja viidates konkreetsetele seadustele. Kasutab majandusargumente, viidates eurotsooni struktuuriprobleemidele ning esitab OECD andmeid Eesti tööaja ja tootlikkuse kohta. Demograafia teemal kasutab ta statistikat sündimuskordaja languse kohta ja viitab uuringutele perekonnatüüpide mõju kohta.
10.2024
8 Sõnavõtud
Kõneleja näitab asjatundlikkust rahvusvahelise kaitse statistika ja juriidika osas, tuues välja konkreetseid numbreid ja võrdlusi Läti ning Leeduga. Ta on kursis kriitiliste maavarade (fosforiit) uurimise protseduuridega ja nõuab kontsessioonimehhanismi loomise läbipaistvust. Samuti kasutab ta majandusküsimustes ajaloolisi ja rahvusvahelisi näiteid (Thatcher, Leedu pangamaks) ning toetub ajaloolistele allikatele (Uluots, Rei) Eesti identiteedi küsimustes.
09.2024
4 Sõnavõtud
Kõneleja näitab asjatundlikkust Riigikogu kodukorra ja seadusandliku protsessi tundmises, viidates seitsme töönädala tähtajale. Ta kasutab detailseid andmeid riigiidentiteedi uuringutest (protsentuaalsed sihttasemed ja tegelikud tulemused) ning on süvitsi tegelenud rahvusvahelise kaitse andmise juriidiliste alustega. Samuti on ta kursis politsei jälitustegevuse õigusliku aluse ja semiootilise ekspertiisi küsimustega.
07.2024
4 Sõnavõtud
Kõneleja näitab üles suurt asjatundlikkust makroökonoomikas ja statistilises analüüsis, toetudes OECD ja Euroopa Keskpanga (ECB) värsketele andmetele. Kasutatakse tehnilisi termineid nagu SKP elaniku kohta ostujõu pariteedi alusel ja tootlikkus töötunni kohta, et põhjendada Eesti majanduslikku allakäiku. Samuti on esitatud detailne võrdlus varandusliku ebavõrdsuse kohta Euroopa Liidus.
06.2024
10 Sõnavõtud
Kõneleja näitab asjatundlikkust immigratsiooni ja demograafia valdkonnas, kasutades konkreetseid suhtarve ja sisserände andmeid (nt 87 000 kolmandatest riikidest). Samuti on ta kursis rahvusvahelise maksupoliitika ajalooga (viidates Margaret Thatcherile ja Leedule) ning Euroopa digitaalse turvalisuse seadusandlusega, tuues näiteks Prantsusmaa SREN-i seaduse ja selle vastuvõtmise kuupäeva.
05.2024
19 Sõnavõtud
Näitab sügavat teadlikkust demograafia, sotsiaaluuringute ja makroökonoomika andmetest, viidates Skytte instituudi küsitlustele, OECD arvestustele ja Euroopa sotsiaaluuringute andmetele. Eriti autoriteetne on ta immigratsiooni statistika, e-hääletuse usalduse ja kõrghariduse rahastamise teemadel. Ta kasutab ajaloolisi paralleele (1968. aasta Tšehhoslovakkia sissetung, 1921. aasta Riigikogu kodukord) ning nõuab seletuskirjadesse poliitikateadlaste, sotsiaalteadlaste ja demograafide kaasamist.
04.2024
51 Sõnavõtud
Esineja näitab üles sügavat asjatundlikkust demograafia ja rahvastikupoliitika alal, kasutades detailseid statistilisi andmeid (sündimuskordajad, abordimäärad, rändesaldo) ja ajaloolisi paralleele. Ta tugineb faktidele ja arvutustele, et vaidlustada valitsuse väiteid, näiteks pensionitõusu reaalväärtuse osas, ning viitab spetsiifilistele Statistikaameti tabelitele. Samuti on ta kursis hariduskorralduse ja keeleõppe andmetega.
03.2024
26 Sõnavõtud
Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust demograafia ja rahvatervise valdkonnas, kasutades konkreetseid statistilisi näitajaid (summaarne sündimuskordaja, tervena elatud aastad) ja viidates rahvastikuteadlaste (Gortfelder, Puur) uuringutele. Ta on autoriteetne põhiseadusajaloo ja otsedemokraatia mehhanismide (referendumite künnised ja rahvusvahelised näited, nt Šveits, Sloveenia) teemal. Samuti kasutab ta majandusargumente piirikaubanduse ja maksupoliitika (käibemaks) analüüsimisel.
02.2024
28 Sõnavõtud
Kõneleja näitab asjatundlikkust sisserändestatistika ja kõrghariduspoliitika valdkonnas, toetudes OECD andmetele ja konkreetsetele numbritele (nt 2022. aasta sisserände mahud, välissündinute osakaal). Samuti tsiteeritakse akadeemikuid ja eksperte (Jaak Aaviksoo, Martin Ehala, Villu Kõve) õppekvaliteedi, rahvusteaduste rahastamise ja hariduse eesmärkide teemal. Esitatakse detailseid arvutusi õppelaenu kustutamisega kaasnevate kulude kohta, konsulteerides rahvastikuteadlastega.
01.2024
37 Sõnavõtud
Kõneleja demonstreerib põhjalikke teadmisi majandusajaloost (1929–1933 kriis) ja kaasaegsest majandusest (inflatsiooni võrdlus Läti ja Leeduga). Ta kasutab spetsiifilisi andmeid demograafia (sündimus, tervena elatud aastad) ja teaduspoliitika (Leideni manifest, doktoritööde keeled) valdkonnas. Eriti autoriteetne ja detailne on tema käsitlus Nõukogude okupatsioonisümbolite ajaloost ja ideoloogilisest tähendusest.