Täiskogu istungite kaupa: Aleksandr Tšaplõgin

Kõneleja näitab asjatundlikkust maksupoliitika ja riigieelarve katteallikate teemal, pakkudes välja konkreetseid alternatiive nagu pankade erimaks ja progressiivne tulumaks. Samuti on fookuses tarbija seisukohast oluline tuumaenergia hinnaküsimus. Nad on võimelised esitama detailseid maksualaseid ettepanekuid, näiteks käibemaksu alandamine vaid kohalikule toodangule.

Kõneleja demonstreerib teadmisi makromajanduslikest näitajatest, kasutades konkreetseid suuri summasid (nt 2 miljardit eurot investeeringuid, 1,2 miljardit defitsiiti). Nõutakse protsentuaalset mõju majanduskasvule ja viidatakse Kindral Heremi avaldustele kaitsekulutuste teemal, et oma kriitikat toetada.

Kõneleja demonstreerib teadmisi finants- ja maksupoliitika detailidest, viidates konkreetsetele summadele ja mõjudele. Eelkõige keskendutakse pensionide maksustamisele (130 eurot aastas) ja pankade kasumite suurusele (miljard eurot), nõudes nende maksustamist. Kasutatakse konkreetseid finantsandmeid kriitika toetamiseks.

Kõneleja näitab teadmisi maksupoliitika ja sotsiaalküsimuste vallas, kasutades konkreetseid andmeid pensionide maksustamise mõju (130 eurot aastas) ja pankade eelmise aasta kasumi (miljard eurot) kohta. Kompetents keskendub finantsotsuste sotsiaalmajanduslikele tagajärgedele.

Kõneleja näitab teadmisi avaliku sektori statistika ja võrdleva halduse vallas, tuues esile ametnike arvu suhte maksumaksjatesse Eestis ja Saksamaal. Samuti on tal spetsiifilised andmed haridusvaldkonna tööjõupuuduse kohta, viidates CV Keskuse kuulutuste arvule ja uute keelenõuete mõjule.

Kõneleja näitab asjatundlikkust valimisprotseduuride osas, vastandades valimisjaoskondade läbipaistvust (isikusamasuse kontroll, vaatlejad, häälte lugemine) e-hääletamise läbipaistmatusega. Rõhk on protseduurilistel puudustel, nagu hääletamise vabatahtlikkuse tõestamatus ja häälte lugemise ebaselgus. Kasutatakse statistilist väidet, et ligi pooled kodanikest ei usalda e-valimisi.

Esineja näitab teadmisi maksupoliitika ja finantsküsimuste osas, keskendudes konkreetsetele maksustamise objektidele nagu pensionid ja pangad. Ekspertiis seisneb valitsuse fiskaalpoliitika vastuolude esiletoomises, küsides, miks eelistatakse pankade säästmist pensionide maksustamisele.

Kõneleja demonstreerib teadmisi nii makromajanduslikest küsimustest (laenulepingud, majanduskasvu ootused) kui ka kiriku ja riigi suhete juriidilistest ja kanoonilistest aspektidest. Kasutatakse spetsiifilisi termineid nagu "kanoonilised suhted" ja "juriidiliselt tütarettevõte". Nõutakse majanduse kasvu väljendamist protsentides, mis viitab soovile kasutada konkreetseid majandusmõõdikuid.

Kõneleja näitab teadmisi haridusadministratsiooni teemadel, keskendudes õpetajate kvalifikatsiooninõuetele ja tööhõive prognoosidele. Nõutakse konkreetseid statistilisi andmeid õpetajate protsentuaalse ja absoluutse arvu kohta, mis viitab detailsele huvile valdkonna vastu. Ekspertiis on suunatud personalipoliitika ja haridusstandardite jälgimisele.

Kõneleja näitab teadmisi fiskaalpoliitika ja rahvatervise seoste osas, pakkudes välja konkreetse fiskaalmeetme (puu- ja juurvilja maksu vähendamine) alternatiivina karistavale maksustamisele. Samuti demonstreerib ta keskendumist seadusandliku selguse ja poliitiliste avalduste mõju analüüsile, eriti seoses usklike kogukonnaga.