Kuude kaupa: Kadri Tali

Kriitika on suunatud neile, kes hirmutavad majanduse kokkukukkumisega ja peavad kultuuri kõrvaliseks hobiks, ning neile, kes kordavad küünilist mantrat kultuuri heast rahastusest (2% SKP-st). Eriti tugevat pettumust väljendatakse Isamaa liikmete suhtes, kes lubasid algatust kirjalikult toetada, kuid taganesid, viidates ennekuulmatule vasturääkivusele sõnades ja tegudes.

Otsest vastasseisu ei väljendata, kuid esitatakse tugevaid kriitilisi ja ettevaatlikke seisukohti Laulu- ja tantsupeoseaduse eelnõu sätete suhtes, mis võivad olla liigselt raamidesse suruvad või kunstiliselt piiravad. Kriitika on suunatud eelnõu sisule, mitte algatajale (Isamaa fraktsioon), ning rõhutatakse, et seadus ei tohiks muutuda käskude kogumiks. Samuti juhitakse tähelepanu Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Rahandusministeeriumi muredele maksuseaduse muudatuse õigusselguse puudumise osas.

Otsene kriitika on suunatud praegusele riiklikule rahastusmudelile, mis ei ole suutnud inflatsiooniga sammu pidada ja on jätnud valdkonna arenguks vajalike tingimusteta. Kriitika on poliitikapõhine, viidates ekslikule arusaamale kultuuri heast rahastatusest ja jaotamisele keskendumisele arengu asemel. Konkreetseid poliitilisi vastaseid nimepidi ei kritiseerita.

Otsesed vastased puuduvad, kuid kritiseeritakse üldist poliitilist käitumist, mis väljendub populismis ja vastutustundetuses enda sõnade eest. Samuti kritiseeritakse riigi rahakoti pärast kaklemist ajal, mil on vaja julgeid otsuseid. Kõneleja heidab ette ka seda, et poliitikas ei hinnata oma ala professionaale.