Kuude kaupa: Kristina Šmigun-Vähi

Retooriline stiil on formaalne ja küsimusi esitav, pöördudes lugupidavalt istungi juhataja ja ministri poole. Toon on asjalik ja keskendub loogilistele, menetluslikele lahendustele, vältides emotsionaalseid apelle. Kõneleja alustab tunnustusega ministri varasemale seisukohale, mis näitab dialoogivalmidust.

Kõneleja stiil on formaalne, asjalik ja protseduuriline, olles tüüpiline juhtivkomisjoni ettekandjale. Ta tugineb loogilisele argumentatsioonile ja detailsetele faktidele (kuupäevad, menetlusotsused, kaasatud osapooled) ning kasutab ametlikku parlamendikeelt. Toon on neutraalne ja konsensuslik.

Retooriline stiil on ametlik, informatiivne ja protseduuriline, eriti majanduskomisjoni ülevaadet andes. Toon on pragmaatiline ja rõhutab kiirust, kui jutt käib ettevõtjate õigusselgusest. Sotsiaalprobleeme käsitledes on toon analüütiline ja murelik, kirjeldades ennetustööd kui "väga keerulist ülesannet".

Retooriline stiil on äärmiselt formaalne ja lugupidav, kasutades korduvalt viisakusväljendeid istungi juhataja ja ministrite poole pöördumisel. Toon on valdavalt küsitlev ja selgitusi otsiv, keskendudes loogilistele ja eetilistele küsimustele. Ühel korral lisab ta isikliku kõhkluse ("Ma mõtlesin pikalt, kas ma küsin seda või ei küsi"), tuues sisse emotsionaalse nüansi raske teema käsitlemisel.

Retooriline stiil on kirglik, motiveeriv ja isiklik, kasutades palju jutustamist (lapsepõlvemälestused, matkamine vanaemaga) ja tugevaid metafoore (püramiidi vundament, lapsed kui elavhõbe). Toon on kriitiline ministeeriumi tegevusetuse suhtes, kuid innustav, kutsudes üles nii riiki kui ka lapsevanemaid vastutust võtma. Kõneleja kasutab otseseid üleskutseid ja lihtsat keelt, lõpetades sõnumiga: "Minge liikuma, minge metsa!"