Kuude kaupa: Kristina Šmigun-Vähi

Ekspertiis on selgelt seotud seadusloome protseduuride ja lennundusseaduse muudatustega. Kõneleja näitab teadmisi komisjonitööst ja valdkondadevahelisest koordineerimisest, kaasates majandus-, kaitse- ja kliimavaldkonna spetsialiste. Kasutatakse spetsiifilist seadusandlikku terminoloogiat (juhtivkomisjoni esindaja, esimene lugemine).

Kõneleja näitab asjatundlikkust seadusloome protseduurides ja haldusvastutuse küsimustes. Eelkõige rõhutatakse arendajate vaatenurgast kiiruse olulisust ning nõutakse konkreetseid mehhanisme (vastutaja, trahvimäärad) protsesside tagamiseks. Kasutatakse spetsiifilist terminoloogiat nagu "eelnõu," "menetlema" ja "trahvimäärad."

Kõneleja näitab üles põhjalikke teadmisi seadusloome menetlusest, eriti majanduskomisjoni tööst ja eelnõude lugemiste protseduuridest. Ta kasutab tehnilisi termineid seoses raamatupidamise ja kestlikkusaruannetega ning viitab spetsiifilistele huvigruppidele nagu Audiitorkogu ja Rahandusministeerium. Ekspertiis on selgelt suunatud finantsregulatsioonide ja parlamendiprotseduuride valdkonda.

Kõneleja näitab üles asjatundlikkust seadusandlikus protsessis ja majanduskomisjoni töös, käsitledes direktiividel põhinevate eelnõude tehnilisi ja sisulisi erinevusi ning menetluse ajakava. Lisaks on tal teadmisi noorte õigusrikkumiste sotsiaalsetest ja keskkondlikest põhjustest, nagu perekonna toetuse puudumine, koolivägivald ja sotsiaalne tõrjutus.

Kõneleja tunneb huvi ja omab baasteadmisi energiavaldkonnas, eriti seoses majanduskomisjoni liikmelisusega, mainides taastuvenergiat ja salvestusi. Ta näitab sügavamat teadlikkust noorsportlaste arenguteede keerukusest, rõhutades hariduse, treeningute ja sotsiaalse kindlustunde tasakaalu. Samuti on ta kursis tervishoiutöötajate emotsionaalse koormusega seoses elulõpu otsustega.

Kõneleja demonstreerib suurt asjatundlikkust spordi, liikumise ja rahvatervise valdkonnas, viidates isiklikule olümpiavõitja tahtele ja lapsepõlve kogemustele. Ta kasutab teadmisi, et kritiseerida haridussüsteemi puudujääke, märkides, et liikumisõpetuse tundide arv on jäänud kahe akadeemilise tunni juurde. Ta toob esile konkreetseid ressursse, nagu 129 hooldatud terviserada ja välijõusaalid, ning viitab Spordipoliitika põhialustele aastani 2030.