Kuude kaupa: Kristina Šmigun-Vähi

Vastasseisu hoiak puudub täielikult; kõneleja rõhutab, et kõik komisjoni menetluslikud otsused olid konsensuslikud. Kriitikat ei esitata ei valitsuse, ministeeriumide ega teiste Riigikogu liikmete suunal.

Kriitika on suunatud eeskätt ebatõhusale haldussüsteemile, kus ametid ei võta vastutust ja osutavad üksteisele. Vastuseis on protseduuriline ja nõuab süsteemi parandamist vastutaja määramise ja trahvide abil. Konkreetseid poliitilisi vastaseid ei rünnata, vaid keskendutakse bürokraatlikule inertsile.

Otsest vastasseisu konkreetsete poliitiliste jõududega ei esine. Kriitika on suunatud liigsele bürokraatiale ja kohustustele, mida peetakse mõttetuks ja mida soovitakse edasi lükata. Kriitika on poliitikapõhine ja suunatud regulatiivsele koormusele.

Puuduvad otsesed vastandumised või kriitika konkreetsete vastaste suhtes. Rahandusministeeriumi mainitakse vaid seoses eelnõude tehniliste erinevuste ja ajakavaga, mitte kriitika eesmärgil.

Otsene vastuseis või kriitika puudub. Kõneleja vaidlustab küll ettekandja väiteid energianeutraalsuse ja tuumajaama saaste kohta, kuid teeb seda selgituse saamise eesmärgil, mitte ründavalt.

Peamine kriitika on suunatud Haridus- ja Teadusministeeriumile, keda süüdistatakse laste füüsilise ja vaimse tervise prioriteediks seadmata jätmises ning koolidele selgete juhiste andmata jätmises. Samuti kritiseeritakse koole, kes piiravad vahetundides liikumist õnnetuste kartuses, millele kõneleja vastab, et "tegijatel juhtubki!". Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine, mitte isiklik.