Kuude kaupa: Aivar Sõerd
Kokku kuid: 8
Täielikult profileeritud: 8
11.2025
3 Sõnavõtud
Kõneleja demonstreerib sügavaid teadmisi riigi rahanduse, tegevuspõhise eelarvestamise ja tulemusnäitajate süsteemide alal. Kasutatakse tehnilisi termineid nagu "mõõdikud", "sihttasemed" ja "nominaalne tööjõu tootlikkus", viidates konkreetsetele andmetele (nt 77,5% EL keskmisest 2023. aastal). Ekspertiis keskendub eelkõige mõõdikute ja rahastamise vahelise seose analüüsimisele.
10.2025
15 Sõnavõtud
Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust finantsturu reguleerimise alal, käsitledes spetsiifilisi teemasid nagu prospekti nõudeta emissioonilävendi tõstmine ja keelenõuete leevendamine. Ta kasutab tehnilist terminoloogiat (emissioonilävend, panganduskeskne) ja viitab statistilisele kontekstile, küsides näiteks börsimahtude arvutamise metoodika kohta seoses Enefit Greeni mõjuga. Ekspertiis on suunatud regulatiivse tasakaalupunkti leidmisele halduskoormuse ja investorite huvide kaitse vahel.
09.2025
6 Sõnavõtud
Tugev asjatundlikkus finantsregulatsiooni, keskpanga varahalduse ja väärtpaberituru seaduse valdkonnas. Kasutab täpseid tehnilisi termineid, nagu "tuletis- ja repotehingud," "rohevõlakirjad," "tasaarveldus" ja "statistilised hindamismudelid." Demonstreerib detailset teadmist seadusandlikust protsessist, viidates konkreetsetele seadustele ja muudatusettepanekute sisule.
06.2025
2 Sõnavõtud
Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust makromajandusnäitajate ja eelarveprotsesside osas. Ta kasutab tehnilisi termineid nagu "nominaalne tööjõu tootlikkus", "tegevuspõhine eelarve" ning viitab konkreetsetele strateegiadokumentidele ("Eesti 2035") ja IT-projektidele (SKAIS). Asjatundlikkus ulatub detailideni, küsides konkreetsete kuluridade (kommunikatsioon, tõlketeenused) puudumise kohta programmpõhises eelarves.
05.2025
12 Sõnavõtud
Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust makroökonoomika (tööjõu tootlikkus, inflatsioon) ja finantsregulatsiooni alal. Ta kasutab tehnilisi termineid ja andmeid, viidates EL-i tootlikkuse eesmärgile (110%), naftahindade langusele 2021. aasta tasemele ning käibemaksudirektiivi piirangutele. Ta rõhutab sõltumist ekspertide ja analüütikute (Rahandusministeerium, Eesti Pank) arvutustest.
04.2025
14 Sõnavõtud
Kõneleja näitab üles suurt asjatundlikkust rahanduspoliitikas, eriti panganduse maksustamise ja rahapoliitika prognooside osas. Kasutatakse tehnilisi termineid nagu Euribor, netointressitulu ja avansiline tulumaks ning viidatakse Euroopa Keskpanga (EKP) ja majandusanalüütikute konsensuslikele ootustele intressilangetuste osas. Oma argumentide toetuseks tsiteeritakse Rahandusministeeriumi seisukohti ja Reutersi uudiseid.
02.2025
9 Sõnavõtud
Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust maksunduse ja panganduse valdkonnas, kasutades tehnilisi termineid (avansiline tulumaks, 22/78 maksumäär) ja Maksu- ja Tolliameti andmeid suurimate maksumaksjate kohta. Esitab konkreetseid numbreid pankade makstud tulumaksu (250 miljonit eurot) ja SEB peakontori otsuse kohta, toetudes oma argumentidele faktidega. Samuti selgitab ta pangandussektori tsüklilisust ja kasumite sõltuvust majanduskonjunktuurist (Euribor).
01.2025
3 Sõnavõtud
Kõneleja näitab üles sügavat tehnilist asjatundlikkust riigi rahanduse ja eelarve struktuuri alal, kasutades spetsiifilisi termineid nagu "tegevuspõhine eelarve" ja "majandamiskulude artiklid" (IT-kulu, rendikulu). Ta tugineb eelarveloogikale ja kehtivatele õigusaktidele (Rahandusministri 2021. aasta määrus) ning viitab riigikontrolöri ja õiguskantsleri kriitikale, et oma argumente põhjendada.