Kuude kaupa: Aivar Sõerd
Kokku kuid: 16
Täielikult profileeritud: 16
10.2025
8 Sõnavõtud
Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust finantsturu reguleerimise alal, käsitledes spetsiifilisi teemasid nagu prospekti nõudeta emissioonilävendi tõstmine ja keelenõuete leevendamine. Ta kasutab tehnilist terminoloogiat (emissioonilävend, panganduskeskne) ja viitab statistilisele kontekstile, küsides näiteks börsimahtude arvutamise metoodika kohta seoses Enefit Greeni mõjuga. Ekspertiis on suunatud regulatiivse tasakaalupunkti leidmisele halduskoormuse ja investorite huvide kaitse vahel.
09.2025
6 Sõnavõtud
Tugev asjatundlikkus finantsregulatsiooni, keskpanga varahalduse ja väärtpaberituru seaduse valdkonnas. Kasutab täpseid tehnilisi termineid, nagu "tuletis- ja repotehingud," "rohevõlakirjad," "tasaarveldus" ja "statistilised hindamismudelid." Demonstreerib detailset teadmist seadusandlikust protsessist, viidates konkreetsetele seadustele ja muudatusettepanekute sisule.
06.2025
2 Sõnavõtud
Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust makromajandusnäitajate ja eelarveprotsesside osas. Ta kasutab tehnilisi termineid nagu "nominaalne tööjõu tootlikkus", "tegevuspõhine eelarve" ning viitab konkreetsetele strateegiadokumentidele ("Eesti 2035") ja IT-projektidele (SKAIS). Asjatundlikkus ulatub detailideni, küsides konkreetsete kuluridade (kommunikatsioon, tõlketeenused) puudumise kohta programmpõhises eelarves.
05.2025
12 Sõnavõtud
Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust makroökonoomika (tööjõu tootlikkus, inflatsioon) ja finantsregulatsiooni alal. Ta kasutab tehnilisi termineid ja andmeid, viidates EL-i tootlikkuse eesmärgile (110%), naftahindade langusele 2021. aasta tasemele ning käibemaksudirektiivi piirangutele. Ta rõhutab sõltumist ekspertide ja analüütikute (Rahandusministeerium, Eesti Pank) arvutustest.
04.2025
14 Sõnavõtud
Kõneleja näitab üles suurt asjatundlikkust rahanduspoliitikas, eriti panganduse maksustamise ja rahapoliitika prognooside osas. Kasutatakse tehnilisi termineid nagu Euribor, netointressitulu ja avansiline tulumaks ning viidatakse Euroopa Keskpanga (EKP) ja majandusanalüütikute konsensuslikele ootustele intressilangetuste osas. Oma argumentide toetuseks tsiteeritakse Rahandusministeeriumi seisukohti ja Reutersi uudiseid.
02.2025
9 Sõnavõtud
Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust maksunduse ja panganduse valdkonnas, kasutades tehnilisi termineid (avansiline tulumaks, 22/78 maksumäär) ja Maksu- ja Tolliameti andmeid suurimate maksumaksjate kohta. Esitab konkreetseid numbreid pankade makstud tulumaksu (250 miljonit eurot) ja SEB peakontori otsuse kohta, toetudes oma argumentidele faktidega. Samuti selgitab ta pangandussektori tsüklilisust ja kasumite sõltuvust majanduskonjunktuurist (Euribor).
01.2025
3 Sõnavõtud
Kõneleja näitab üles sügavat tehnilist asjatundlikkust riigi rahanduse ja eelarve struktuuri alal, kasutades spetsiifilisi termineid nagu "tegevuspõhine eelarve" ja "majandamiskulude artiklid" (IT-kulu, rendikulu). Ta tugineb eelarveloogikale ja kehtivatele õigusaktidele (Rahandusministri 2021. aasta määrus) ning viitab riigikontrolöri ja õiguskantsleri kriitikale, et oma argumente põhjendada.
12.2024
8 Sõnavõtud
Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust riigi rahanduse, eelarve täitmise aruannete ja parlamendi menetluste osas, olles ilmselt Rahanduskomisjoni liige või ettekandja. Ta kasutab tehnilisi termineid nagu "tulemusnäitajad" ja "programmitegevused" ning viitab Riigikontrolli soovitustele seoses vahendite ülekandmise kiiruse ja tulemusnäitajate parandamisega. Eriti detailselt käsitletakse 10 miljoni euro suuruse eelarvemuudatuse tegemise õiguslikku alust Haridusministeeriumis.
11.2024
6 Sõnavõtud
Kõneleja näitab üles sügavat tehnilist asjatundlikkust finants-, maksu- ja eelarveküsimustes, kasutades spetsiifilist terminoloogiat (nt pandikirjad, krüptovara, prospektimäärus, tegevuspõhine eelarve). Ekspertiis on toetatud detailsete viidetega seadusemuudatustele, kommenteerides 12 muudatusettepaneku sisu ja Riigikontrolli hinnanguid eelarvepraktika kohta. Ta suudab tuua konkreetseid näiteid (Justiitsministeeriumi mõõdikud, teedeinvesteeringute mõõdikud) süsteemi puudujääkide illustreerimiseks.
10.2024
13 Sõnavõtud
Näitab sügavat asjatundlikkust panganduse, maksunduse ja majanduskonjunktuuri alal, kasutades tehnilisi termineid (euribor, avansiline tulumaks, kasumi jaotamine). Toetab oma seisukohti konkreetsete maksulaekumiste andmetega, märkides, et juriidilise isiku tulumaks on laekunud üle prognoosi (80% eelarvest augusti seisuga). Viitab autoriteetsetele allikatele, nagu Euroopa Keskpanga rahanduspoliitika ja Leedu SEB panga peaanalüütiku arvamused.
09.2024
1 Sõnavõtud
Kõneleja näitab asjatundlikkust eelarveprotsesside ja halduskulude juhtimise osas, viidates varasemale lisaeelarve menetlusele ja selle seletuskirjale. Erialateadmised on seotud ministeeriumite kolimisega kaasnevate finantsaspektide ja kulude kokkuhoiu potentsiaaliga.
07.2024
1 Sõnavõtud
Kõneleja näitab asjatundlikkust kohalike omavalitsuste rahanduse, investeeringute tüüpide (haljastus, kogukonnamaja) ja komisjoni protseduuride teemal. Ta viitab konkreetsele näitele (Viimsi vald) ja nõuab riikliku stimuleerimise kriteeriumide tehnilist selgitamist.
06.2024
2 Sõnavõtud
Kõneleja näitab üles tugevat asjatundlikkust finants- ja pensionisüsteemide valdkonnas, kasutades konkreetseid statistilisi andmeid teise samba lahkujate (184 000, 30 000, 20 000) ja investeerimiskontode arvu (alla 5000) kohta. Ekspertiis laieneb ka investeerimiskontode regulatsioonile, krüptovarale ja tegevusloata väikefondidele. Ta suudab detailselt refereerida komisjoni arutelusid keeruliste regulatiivsete küsimuste üle.
05.2024
12 Sõnavõtud
Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust maksunduse, riigi rahanduse ja pangandussektori analüüsimisel. Ta kasutab tehnilisi termineid nagu euribor, avansiline tulumaks, SKP ja valitsussektori võlg, toetudes Euroopa Komisjoni majandusprognoosidele ja vananenud arvutuste kriitikale. Ta selgitab detailselt pangandussektori reguleeritust ja intressitulu tsüklilist iseloomu.
03.2024
4 Sõnavõtud
Kõneleja näitab üles kõrget asjatundlikkust rahvusvahelise maksuseaduse (miinimumtulumaks) ja finantsregulatsioonide alal, kasutades tehnilisi termineid nagu "efektiivne maksumäär" ja "üleliigne kasum". Ta demonstreerib detailset teadmist direktiivi kohaldumisalasse kuuluvatest Eesti äriühingutest ning viitab Tartu Ülikooli uuringule. Lisaks on tal spetsiifiline teadmine tervishoiu valdkonna kitsaskohtadest, eriti uute ravimite turule jõudmise protseduuride osas.
01.2024
1 Sõnavõtud
Kõneleja näitab asjatundlikkust Euroopa Liidu õigusloome ja selle riigisisese ülevõtmise protseduurilistes küsimustes. Ta viitab oma teadmistele Euroopa Liidu asjade komisjoni tööst ning kasutab spetsiifilisi termineid nagu "õigusaktide ülevõtmine" ja "täiendav halduskoormus."