Kuude kaupa: Margit Sutrop

Kokku kuid: 16

Täielikult profileeritud: 16

Kõik kategooriad Poliitiline positsioon Teemade ekspertiis Retoorriline stiil Tegevusmustrid Opositsiooni hoiak Koostööstiil Regionaalne fookus Majandusvaated Sotsiaalsed küsimused Seadusandlik fookus
10.2025

4 Sõnavõtud

Otsest poliitilist vastast ei kritiseerita, kuid vastuseis on suunatud Riigi Eelarvestrateegias (RES) kavandatud 2027. aasta rahastuse langusele. Kriitika on poliitikapõhine, kuna see võib sundida ülikoole sisse viima õppemaksu, mille vastu kõneleja on. Ülikoolide rahulolematust tulevase langusega mainitakse kaudse toetusena kriitikale.
Detailid Vaata üksikasju
06.2025

10 Sõnavõtud

Otsene vastandumine puudub, kuid käsitletakse muresid, mis on seotud teadusasutuste autonoomia riive, ülereguleerimise ja poliitilise mõjutamise ohuga teaduse rahastamisel. Elulõpu teemal neutraliseeritakse religioossed vastuväited, märkides, et ka kirikute nõukogu on eelnõu heaks kiitnud. Kriitika on suunatud pigem süsteemsetele puudustele (nt kohtunike väljaõpe, paberihunnikud) kui konkreetsetele isikutele.
Detailid Vaata üksikasju
05.2025

3 Sõnavõtud

Puuduvad otsesed rünnakud või kriitika vastaspoolte suhtes. Küsimused on suunatud ministritele poliitika ja seaduste tagamaade selgitamiseks, näidates pigem kontrollivat kui vastanduvat hoiakut.
Detailid Vaata üksikasju
04.2025

7 Sõnavõtud

Otsest poliitilist vastast ei kritiseerita, vaid kriitika on suunatud varasemale seadusloomele (automaksu ettenägematus) ja haldusorganite (Eesti Maksu- ja Tolliamet) otsustele, mis muutsid tehnilised lahendused liiga keeruliseks. Samuti kritiseerib ta ajaloolist meditsiinilist lähenemist, mis oli liiga paternalistlik ega austanud patsiendi tahet.
Detailid Vaata üksikasju
03.2025

4 Sõnavõtud

Tugev vastuseis on suunatud poliitilisele sekkumisele teadusasutuste autonoomiasse ja akadeemilisse vabadusse. Kõneleja hoiatab potentsiaalse "EKREIKE valitsuse" eest, kes võiks teadusautonoomiat piirata, ning kritiseerib valeteaduse rahastamist. Kriitika on väärtuspõhine, tuues näiteks USA ja Uus-Meremaa juhtumid, kus teaduse rahastamist on poliitiliselt piiratud.
Detailid Vaata üksikasju
02.2025

9 Sõnavõtud

Välispoliitikas kritiseeritakse valitsust Iisraeli-suunaliste vastakate signaalide andmise eest, mis on kahjustanud ajaloolisi sõprussuhteid. Teaduspoliitikas on tugev vastuseis poliitilisele sekkumisele teaduse hindamispaneelide autonoomiasse, viidates USA kogemusele ja ühe kolleegi arvamusele valede teemade rahastamise lõpetamise kohta. Samuti kritiseeritakse Rahandusministeeriumi suutmatust luua süsteemi teaduskulude mõõtmiseks.
Detailid Vaata üksikasju
01.2025

4 Sõnavõtud

Andmeid pole piisavalt.
Detailid Vaata üksikasju
12.2024

21 Sõnavõtud

Peamine vastuseis oli Isamaa fraktsioonile, eriti seoses ettepanekutega moodustada lasteaiarühmi kodukeele alusel, mida kõneleja lükkas tagasi, viidates diskrimineerimise ohule ja põhiseadusevastasusele. Kriitika oli poliitika- ja õiguslikul alusel, rõhutades, et segregatsioon ei ole kooskõlas võrdsete võimaluste printsiibiga.
Detailid Vaata üksikasju
11.2024

13 Sõnavõtud

Kõneleja ei kritiseeri otseselt vastasparteisid, vaid pigem parandab või täpsustab teiste esinejate argumente, näiteks korrigeerides väärarusaama välismaalaste hääleõiguslike kategooriate kohta. Ta kritiseerib üldist poliitilist viivitust oluliste seaduste (nt teadus- ja arendustöö korralduse seadus) vastuvõtmisel, väljendades soovi julgemaks edasiliikumiseks.
Detailid Vaata üksikasju
09.2024

2 Sõnavõtud

Puudub. Kõneleja ei kritiseeri ega vastanda end valitsuse esindajatele, vaid tunnustab ministri tegevust ja algatusi.
Detailid Vaata üksikasju
06.2024

2 Sõnavõtud

Peamine kriitika on suunatud Rahandusministeeriumi vastu, keda süüdistatakse TAI kulude arvestamise moonutamises ja kokkulepitud rahastamistasemest (1%) kõrvalekaldumises. Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine, mitte isiklik.
Detailid Vaata üksikasju
05.2024

9 Sõnavõtud

Kriitika on suunatud peamiselt eelmise valitsuse (Isamaa/Jüri Ratase) kehtestatud astmelise tulumaksu süsteemi vastu, mis tekitas maksuküüru ja kahjustas õpetajate sissetulekut. Samuti kritiseerib ta kaudselt kohalikke omavalitsusi (KOV), eriti Tallinna linna, diferentseerimisfondi ebaotstarbeka kasutamise eest tugispetsialistide palgaks õpetajate arvelt.
Detailid Vaata üksikasju
04.2024

7 Sõnavõtud

Kriitika on suunatud peamiselt EKRE fraktsiooni vastu protseduurilise obstruktsiooni eest, kuna nad esitasid 50 teineteist välistavat ettepanekut, mis viivitasid eelnõu menetlemist. Isamaa eelnõu kritiseeritakse selle eest, et see ei arvesta terviklikult hariduse kvaliteedi ja õpetajate palga eesmärke, vaid keskendub vaid maakoolide lahtihoidmisele. Keeleseaduse debatis kritiseeritakse EKRE-t liiga kategoorilise lähenemise eest, mis ei ole vajaduspõhine.
Detailid Vaata üksikasju
03.2024

6 Sõnavõtud

Otsest poliitilist vastuseisu või isiklikku kriitikat ei esine. Kriitika on suunatud süsteemsetele puudujääkidele hariduses ja tervishoius ning valitsuse suutmatusele lahendada energeetika keskseid küsimusi. Kriitika on poliitikapõhine, mitte isiklik.
Detailid Vaata üksikasju
02.2024

10 Sõnavõtud

Kõneleja on tugevalt vastanduv Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) eelnõudele, kritiseerides nende eesmärkide saavutamise meetodeid ja eelnõude kontseptuaalseid puudujääke (nt mitu teemat ühes eelnõus, ebavõrdne kohtlemine laenukustutuses). Eriti teravalt kritiseerib ta opositsiooni retoorikat, küsides, kas väited "diplomite pesemise" kohta on andmetega tõendatud.
Detailid Vaata üksikasju
01.2024

7 Sõnavõtud

Peamine kriitika on suunatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) tegevuse vastu seoses riigi rakendusuuringute keskuse loomisega Metroserti baasil. Kriitika on poliitikapõhine, kuna see dubleerib olemasolevaid ülikoole ja konkureerib nappide inimressursside pärast, seades õppetöö ohtu.
Detailid Vaata üksikasju
Tagasi profileerimisse