Päevakorrapunktide kaupa: Kalev Stoicescu

Kokku päevakordi: 39

Täielikult profileeritud: 39

2025-10-09
Olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Eesti majanduse tulevik" arutelu

XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung

Poliitiline positsioon keskendub tugevalt vajadusele leida kaitsetööstusesse suur strateegiline välisinvestor, rõhutades selle majanduslikku ja poliitilist tähtsust. Kõneleja kritiseerib varasemaid otsuseid, kus on tagasi lükatud suured rahvusvahelised pakkumised (Rheinmetall, Nammo), viidates liiga jäigale läbirääkimishoiakule. Ta pooldab aktiivset ja kompromissivalmis lähenemist investorite tingimuste loomisel.
2025-10-07
2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737 SE) esimene lugemine

XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung

Poliitiline positsioon keskendub tugevalt laiapindse riigikaitse tasakaalustamisele, nõudes erakorralisi lisainvesteeringuid elanikkonnakaitsele. Kõneleja märgib murega, et mittesõjalised võimed on jäänud maha sõjalise kaitse rahastamisest, mis on saanud sadades miljonites eurodes lisasüste. Stants on poliitikapõhine ja rõhutab elanike kaitsmise prioriteetsust.
2025-09-24
Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni valmidusüksuste koosseisus" eelnõu (709 OE) esimene lugemine

XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung

Poliitiline fookus on riigikaitsel ja Eesti rahvusvaheliste kohustuste täitmisel NATO raames. Kõneleja toetab tugevalt eelnõu, rõhutades, et panustamine kiirreageerimisvägedesse (ARF, SNF) on otseselt seotud Eesti julgeoleku ja kollektiivse enesekaitsega. Käsitlus on pigem poliitika- ja protseduurikeskne, keskendudes seadusandlike sammude õigustamisele.
2025-09-24
Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Aspides" eelnõu (704 OE) esimene lugemine

XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung

Poliitiline seisukoht keskendub rahvusvahelisele julgeolekule ja meresõiduvabaduse tagamisele Punase mere piirkonnas. Kõneleja toetab tugevalt eelnõu 704 OE, mis pikendab Eesti panustamist EL-i operatsiooni EUNAVFOR Aspides, rõhutades Eesti valmisolekut täita rahvusvahelisi kohustusi. Seisukoht on selgelt poliitika- ja julgeolekupõhine, rõhutades operatsiooni rangelt kaitsvat iseloomu.
2025-09-17
Hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (662 SE) teine lugemine

XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung

Poliitiline seisukoht keskendub tugevalt riigikaitse ja tsiviilkriisi valmiduse kiirendatud rakendamisele. Kõneleja rõhutab kiiruse vajadust seadusloomes, märkides, et isegi mõne kuu võitmine seaduse jõustumisega on oluline. Ta toetab avalike ja mitteavalike varjendite rajamise kohustuse tähtaja ühtlustamist 2026. aasta 1. juulile, mis on algtekstiga võrreldes oluline muudatus. Seisukoht on tugevalt poliitika- ja julgeolekukeskselt raamitud.
2025-09-10
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu (668 SE) esimene lugemine

XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung

Poliitiline fookus on tugevalt suunatud riigikaitsele ja julgeolekule, rõhutades tsiviilkriisiohje ja riigikaitse ühendamise vajadust. Kõneleja toetab jõuliselt seaduseelnõu 668 SE vastuvõtmist, et minna laiapindsest riigikaitsest rääkimiselt selle tegeliku ülesehitamise juurde. Seisukoht on ajendatud Venemaa agressiooni ohust ja vajadusest tagada Eesti rahva turvalisus, rõhutades kiireloomulisust.
2025-09-09
Kaitseministri 2025. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest

XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung

Poliitiline positsioon on tugevalt keskendunud laiapindsele riigikaitsele ja julgeolekule, toetades suuri rahalisi panuseid (üle 5% SKP-st) kui rahva tohutut jõupingutust. Rõhutatakse tungivalt vajadust poliitilise ja ühiskondliku ühtsuse järele välisohu (Venemaa) vastu ning nõutakse Kaitseministeeriumilt ranget rahalist vastutust ja puuduste viivitamatut kõrvaldamist. Fookus on nii sõjalistel võimetel kui ka tsiviilpoolel panustajate toetamisel.
2025-09-04
Istungi rakendamine

XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk

Poliitiline rõhuasetus on suunatud püsiasustusega väikesaarte seaduse parandamisele, et tagada võrdne kohtlemine kõigile püsielanikele. Toetatakse tugevalt väikesaarte elanikkonna säilitamist, sidudes selle otseselt riigi julgeoleku ja merepiiri eelpostide mehitatuse tagamisega. Seisukoht on tugevalt poliitikapõhine, keskendudes varasema seadusandliku vea (2017. aasta muudatused) parandamisele.
2025-06-16
Hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (662 SE) esimene lugemine

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Poliitiline rõhuasetus on laiapindsel riigikaitsel ja elanikkonnakaitsel, rõhutades inimeste päästmist ja kaitsmist kriisiolukorras. Kõneleja toetab tugevalt eelnõu 662 SE, pidades seda äärmiselt oluliseks toimiva ohuteavituse ja varjumise korraldamiseks. Tema lähenemine on poliitikapõhine, keskendudes seadusandluse lünkade täitmisele ja riigi valmisoleku parandamisele.
2025-06-11
Kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse eelnõu (570 UA) teine lugemine

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Poliitiline seisukoht on tugevalt toetav kirikute ja koguduste seaduse muutmise eelnõule, mida põhjendatakse rahvusliku julgeoleku kaalutlustega. Seisukoht on väärtuspõhine, rõhutades vajadust lõpetada alluvus Moskva patriarhaadile, keda peetakse Putini kuritegeliku režiimi osaks ja kes õnnistab Ukraina-vastast agressiooni.
2025-06-04
Jalaväemiinide kasutamist, varumist, tootmist ja üleandmist keelustavast ja nende hävitamist nõudvast konventsioonist taganemise seaduse eelnõu (642 SE) teine lugemine

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Poliitiline seisukoht keskendub tugevalt riigikaitsele ja julgeolekule, toetades kindlalt Ottawa konventsioonist taganemist. Seda sammu põhjendatakse Venemaa täiemahulise agressioonisõjaga Ukrainas ja seetõttu halvenenud julgeolekuolukorraga. Seisukoht on selgelt poliitika- ja julgeolekukeskselt ajendatud, rõhutades idapiiri kaitsmise olulisust ja vajadust kaitsta Eestit "kõikide vahenditega agressiooni esimesest hetkest".
2025-05-21
Jalaväemiinide kasutamist, varumist, tootmist ja üleandmist keelustavast ja nende hävitamist nõudvast konventsioonist taganemise seaduse eelnõu (642 SE) esimene lugemine

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Poliitiline positsioon on tugevalt julgeolekupõhine, toetades Ottawa konventsioonist taganemist (642 SE) vastuseks Venemaa agressioonile Ukrainas ja halvenenud julgeolekuolukorrale. Rõhutatakse vajadust täiendava paindlikkuse ja vabaduse järele relvasüsteemide valikul, et tõkestada agressori pealetungi idapiiril. See on väärtuspõhine otsus kaitsta oma rahvast ja riiki "igal juhul ja mis tahes vahenditega".
2025-04-10
Õiguskantsleri ettepanek mootorsõidukimaksu seaduse ja liiklusseaduse põhiseadusega kooskõlla viimiseks

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Kõneleja toetab mõõdukalt vajadust arvestada õiguskantsleri ettepanekutega varamaksu ja automaksu põhiseaduslikkuse osas. Poliitiline fookus on riigi maksustamisõiguse ja kodanike eluks vajalikust varast ilmajäämise piiri tasakaalustamisel. Samuti rõhutatakse väärtuspõhise elemendina inimeste enda vastutuse rolli majanduslikus kontekstis.
2025-03-19
Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (563 SE) esimene lugemine

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Poliitiline seisukoht on tugevalt toetav reservväelaste toetuste suurendamise eesmärgile, pidades kehtivaid summasid ilmselgelt ebapiisavaks arvestades elukalliduse tõusu. Samas vastustab kõneleja eelnõu 563 SE heakskiitmist, kuna see on Vabariigi Valitsuse pädevus ja pakutud indekseerimine on tehniliselt ebamõistlik. Seisukoht on suunatud pragmaatilisele lahendusele, rõhutades, et asi peab saama korda täitevvõimu kaudu.
2025-03-19
Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (sanktsioonirikkumised) eelnõu (441 SE) teine lugemine

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Poliitiline fookus on Venemaa-vastaste sanktsioonide tõhusal rakendamisel ja sanktsioonirikkumiste menetlemise lihtsustamisel. Kõneleja toetab tugevalt karistusmeetmete jätkamist ja karmistamist, pidades neid õigustatud ja vajalikeks vahenditeks agressori vastutusele võtmisel. Seisukoht on tugevalt poliitika- ja väärtuspõhine, rõhutades vastutuse võtmist sooritatud kuritegude eest.
2025-02-25
Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu (536 SE) teine lugemine

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Poliitiline positsioon keskendub tugevalt riigi julgeolekule ja Venemaa agressioonist tulenevale vajadusele piirata agressorriikide kodanike valimisõigust kohalikel valimistel. Kõneleja toetab kindlalt põhiseaduse muutmist, et kaitsta Eesti poliitikat välismõju eest. Samal ajal rõhutatakse liitlassuhete hoidmist, tagades valimisõiguse EL-i ja NATO liikmesriikide kodanikele. See positsioon on eelkõige väärtus- ja poliitikapõhine, rõhutades lojaalsust ja julgeolekut.
2025-02-20
Olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Spordi tuleviku plaan: kuidas tuua medalid ja panna lapsed liikuma" arutelu

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Kõneleja toetab tugevalt spordi tulevikku puudutavat arutelu, pidades seda oluliseks riiklikuks küsimuseks, mis vajab ühiskondlikku kokkulepet. Poliitiline fookus on suunatud strateegilisele mõtestamisele ja lootusele anda valdkonnale positiivne tõuge. Seisukoht on pigem väärtus- ja poliitikapõhine.
2025-02-19
Kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse eelnõu (570 SE) esimene lugemine

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Poliitiline positsioon on tugevalt väärtuspõhine ja keskendub riigi julgeolekule. Kõneleja vastustab jõuliselt Moskva patriarhaadi (MP) tegevust Eestis, nimetades seda Putini režiimi poliitiliseks tööriistaks, mis on läbi imbunud FSB-st. Positsioon on suunatud sellele, et Eestis ei tohiks vabalt tegutseda Moskvale alluv poliitiline tööriist.
2025-02-19
Kaitseväe korralduse seaduse ja majandusvööndi seaduse muutmise seaduse (merejulgeoleku tugevdamine) eelnõu (565 SE) esimene lugemine

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Poliitiline fookus on riigi ja merejulgeoleku tugevdamisel, mis on tingitud elutähtsa taristu kahjustamisest Läänemerel. Kõneleja toetab tugevalt ja kiireloomuliselt seaduseelnõu 565 vastuvõtmist, pidades seda esimeseks otsustavaks sammuks Venemaa ja Hiina hübriidsõja tingimustes. Raamimine on tugevalt julgeolekupõhine ja väärtuspõhine, rõhutades vajadust astuda viivitamatult konkreetseid samme.
2025-02-11
Väliskomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimusena välispoliitika arutelu

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Poliitiline positsioon on tugevalt väärtuspõhine, rõhutades Eesti põhiseaduslikke aluseid ja demokraatlike väärtuste kaitsmist. Peamised prioriteedid on iseseisvuse ja suveräänsuse kindlustamine NATO ja EL-i liitlassuhete kaudu ning Ukraina jätkuv toetamine. Kõrge intensiivsusega hoiak on suunatud Venemaa agressiooni heidutamisele ja rahvusvahelise õiguse devalveerimise vältimisele. Eesmärk on vältida 1939. aasta stsenaariumi kordumist, välistades ebademokraatlikud poliitilised tingimused.
2025-01-22
Riigikogu avalduse "Gruusia rahva toetuseks" eelnõu (564 AE) esimene lugemine

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Poliitiline seisukoht on tugevalt toetav Riigikogu avaldusele, mis mõistab hukka Gruusia Unistuse valitsuse tegevuse inimõiguste rikkumisel. Seisukoht on raamitud väärtuspõhise ja rahvusvahelisel õigusel põhinevana, rõhutades, et protest on õigustatud ja vastab OSCE liikmesriikide kohustustele. Kõneleja rõhutab, et Gruusia valitsuse poliitika on Venemaale meelepärane, mis annab avaldusele lisakaalu.
2025-01-21
Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele 1,6 miljardi euro maksumuses laskemoona hankimiseks aastatel 2025–2028" eelnõu (540 OE) esimene lugemine

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Kõneleja toetab tugevalt valitsuskoalitsiooni kehtivat riigikaitsepoliitikat, mis tagab kaitsekulutused 3,4–3,5% SKP-st ja 1,6 miljardi euro suuruse laskemoonahanke teostamise optimaalselt seitsme aasta jooksul (kuni 2031). Ta vastandub jõuliselt opositsiooni eelnõule 540 OE, pidades seda enneaegseks ja ebarealistlikuks, kuna see nõuaks seitsmeaastase plaani täitmist nelja aastaga, rikkudes seejuures eelarvedistsipliini ja EL-i reegleid. Poliitiline raamistik on tugevalt poliitika- ja tulemuspõhine, rõhutades laia riigikaitse (sh elanikkonnakaitse) rahastamise vajadust.
2024-12-04
Julgeolekumaksu seaduse eelnõu (512 SE) teine lugemine

XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung

Kõneleja poliitiline positsioon on tugevalt kaitse- ja julgeolekupoliitika keskne, toetades kindlalt julgeolekumaksu kehtestamist Eesti kaitsevõime tugevdamiseks. Maksu kehtestamist põhjendatakse eksistentsiaalsete riskide ja murettekitava julgeolekukeskkonnaga, rõhutades, et meede on ajutine (kuni 2028. aasta lõpuni) ja suunatud eranditult kaitsealastele investeeringutele. Poliitiline raamistik on väärtuspõhine, rõhutades Eesti iseseisvuse ja suveräänsuse hindamatust.
2024-12-04
Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahuvalveoperatsioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses, Jordaanias ja Süürias" eelnõu (486 OE) teine lugemine

XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung

Poliitiline positsioon on tugevalt suunatud rahvusvahelise solidaarsuse ja kollektiivkaitse toetamisele, rõhutades, et Eesti peab käituma vastutustundliku riigina. Ta kritiseerib mentaliteeti, mis soovib liitlastelt vaid abi saada, panustamata ise mujal kriisipiirkondadesse. Kõige šokeerivamaks peab ta üheksa parlamendiliikme vastuhääli eelnõule 485, mis puudutas Eesti panust NATO kollektiivkaitsesse.
2024-12-04
Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni valmidusüksuste koosseisus" eelnõu (485 OE) teine lugemine

XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung

Poliitiline fookus on tugevalt suunatud riigikaitsele ja NATO kollektiivkaitse kohustuste täitmisele. Kõneleja toetab kindlalt eelnõu, mis lubab panustada Eesti Kaitseväega NATO kiirreageerimisjõududesse (ARF ja SNF). Seisukoht on, et see panus on otseselt Eesti julgeoleku huvides ning on oluline vahend kollektiivkaitse kiireks käivitamiseks. Seisukoht on selgelt poliitika- ja julgeolekukeskselt põhjendatud.
2024-12-04
Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Aspides" eelnõu (482 OE) teine lugemine

XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung

Poliitiline positsioon on selgelt rahvusvaheliste kohustuste täitmist toetav, keskendudes Kaitseväe kasutamisele EL-i sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Aspides. Toetus on tugev ja protseduuriliselt põhjendatud, rõhutades Eesti panust Euroopa Liidu julgeolekusse. See on poliitika- ja väärtuspõhine seisukoht, mis rõhutab riigi kohustuste täitmist.
2024-11-06
Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni valmidusüksuste koosseisus" eelnõu (485 OE) esimene lugemine

XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung

Poliitiline fookus on riigikaitsel ja NATO kollektiivse enesekaitse kohustuste täitmisel. Kõneleja toetab tugevalt eelnõu, mis lubab panustada NATO valmidusüksustesse (ARF ja SNF), rõhutades, et see on otseselt seotud Eesti julgeolekuga. Käsitlus on selgelt poliitika- ja julgeolekupõhine, keskendudes rahvusvaheliste kohustuste täitmisele. Eelnõu toetatakse konsensuslikult.
2024-11-06
Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR ASPIDES" eelnõu (482 OE) esimene lugemine

XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung

Poliitiline positsioon on tugevalt toetav Eesti panustamisele Euroopa Liidu rahvusvahelisse sõjalisse operatsiooni EUNAVFOR ASPIDES kuni kolme kaitseväelasega. Fookus on rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ning meresõiduvabaduse ja julgeoleku tagamisel Punase mere piirkonnas. Positsiooni raamistik on selgelt poliitika- ja julgeolekukeskselt põhjendatud.
2024-10-16
Julgeolekumaksu seaduse eelnõu (512 SE) esimene lugemine

XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung

Poliitiline fookus on tugevalt suunatud riigikaitse ja julgeoleku tagamisele, rõhutades vajadust hoida kaitsekulutused üle 3% SKP-st. Kõneleja toetab kindlalt julgeolekumaksu kehtestamist, kirjeldades seda kui sihtotstarbelist ja ühekordset erakorralist meedet, mis on vajalik Venemaa heidutamiseks. Poliitiline raamistik on peamiselt poliitika- ja väärtuspõhine, rõhutades Eesti rolli esimese kaitseliinina.
2024-10-16
Riigikogu avalduse "Krimmitatarlaste 1944. aasta suurküüditamise genotsiidiaktiks tunnistamine" eelnõu (521 AE) esimene lugemine

XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung

Poliitiline fookus on Krimmi tatarlaste 1944. aasta küüditamise genotsiidiaktiks tunnistamisel ja Venemaa Föderatsiooni okupatsioonipoliitika hukkamõistmisel. Kõneleja toetab Riigikogu avaldust 521 AE väga tugevalt, rõhutades selle vastuvõtmise moraalset, eetiliselt ja poliitilist vajalikkust. Seisukoht on tugevalt väärtuspõhine, keskendudes ajaloolisele õiglusele ja rahvusvahelisele õigusele.
2024-09-16
Siseministri 2024. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest

XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung

Poliitiline rõhuasetus on tugevalt riiklikul julgeolekul, piirikaitsel ja Venemaa mõjutustegevuse (hübriidohud, valimisõigus, kiriku roll) vastustamisel. Nõutakse maismaapiiri kiiret lõpetamist ja laia riigikaitse kontseptsiooni laiendamist elutähtsatele tsiviilteenustele (küber, tervishoid, energia). Seisukohad on tungivad ja suunatud konkreetsete julgeolekuprobleemide lahendamisele. Poliitiline raamistik on tugevalt väärtuspõhine ja julgeolekule orienteeritud.
2024-09-11
Kaitseministri 2024. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest

XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung

Poliitiline positsioon on tugevalt suunatud laia riigikaitse igakülgsele tugevdamisele, rõhutades nii sõjalist kui ka tsiviilpoolt. Kõneleja toetab vankumatult koalitsioonileppes sätestatud 3% SKP-st kaitsekulutusteks eraldamist ja erakorralise kaitseinvesteeringu tegemist julgeolekumaksu abil. Positsioon on väärtuspõhine, rõhutades Eesti kuulumist NATO-sse ja rahva kaitsmise esmatähtsust. Üks kõneleja rõhutab ka teenistuskultuuri arendamise vajadust tulevikus.
2024-05-30
Olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Kuidas riigina mitte elada võlgu?" arutelu

XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung

Poliitiline positsioon keskendub riigi rahanduse tasakaalustamisele ja võlakoorma vältimisele, mis on esitatud olulise riikliku küsimusena. Kõneleja kritiseerib teravalt varasemaid valitsusi (2019, 2022) ülipopulistlike ja majanduslikult valede otsuste eest. Praegune fookus on suunatud valitsuse tegevuse hindamisele, küsides, kas kärped, maksutõusud ja investeeringud on piisavad.
2024-05-29
Riigikogu otsuse "Tuumaenergia Eestis kasutuselevõtu toetamine" eelnõu (431 OE) esimene lugemine

XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung

Poliitiline seisukoht on tugevalt suunatud tuumaenergia kasutuselevõtu toetamisele Eestis, toetades Riigikogu otsuse eelnõu. See seisukoht on raamitud väärtuspõhiselt, seades kahtluse alla keskkonna- ja ohutusmured, viidates Soome ja Rootsi positiivsele eeskujule. Seisukoha tugevus väljendub vastasargumentide sarkastilises tagasilükkamises.
2024-05-16
Majanduskomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Kuidas tõsta tootlikkust Eesti majanduses?" arutelu

XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung

Poliitiline fookus on selgelt julgeoleku- ja kaitsepoliitikal, rõhutades kollektiivse heidutuse tähtsust (NATO, USA). Poliitik nõuab tungivalt Euroopa Liidu suurriikidelt (Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia) kiiret ja ulatuslikku investeerimist kaitsetööstusesse. Seisukoht on tugevalt tulemuspõhine, seostades Euroopa partnerite tegevuse Eesti kaitsevõime ja kaitsetööstuse arenguga.
2024-05-08
Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (332 SE) teine lugemine

XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung

Poliitiline positsioon on tugevalt suunatud Venemaa agressiooni peatamisele ja majanduse nõrgestamisele, rõhutades Eesti rolli vaba ja demokraatliku maailma jõupingutustes. Kõneleja toetab jõuliselt seaduseelnõu 332, mis võimaldab Venemaa külmutatud varade kasutamist Ukrainale tekitatud kahjude korvamiseks. See on väärtuspõhine seisukoht, mis rõhutab Venemaa vastutusele võtmist nii materiaalselt kui ka sõjakuritegude eest. Venemaad peetakse riigiks, mis ei muutu lähitulevikus normaalseks, mistõttu sanktsioonide karmistamine on vältimatu.
2024-03-20
Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades denonsseerimise seaduse eelnõu (362 SE) teine lugemine

XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung

Poliitiline fookus on Eesti ja Venemaa vahelise õigusabilepingu denonsseerimisel, mida toetatakse tugevalt moraalsel ja poliitilisel alusel. Seisukoht on väärtuspõhine, rõhutades vastuseisu diktaator Vladimir Putini kuritegelikule režiimile ja vajadust pidurdada Venemaa sõjamasinat. Otsust peetakse täiesti õigeks, kuna sellel puuduvad märkimisväärsed praktilised tagajärjed.
2024-02-20
Riigikogu avalduse "Venemaa poolt küüditatud laste tagasitoomiseks Ukrainasse" eelnõu (375 AE) esimene lugemine

XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung

Poliitiline positsioon keskendub tugevale väärtuspõhisele hukkamõistule Venemaa sõjakuritegudele Ukrainas, eriti laste küüditamisele, mida nimetatakse "kolossaalse genotsiidi mõõdus kuriteoks." Kõneleja nõuab õiglust, vastutust Venemaa timukatele ning kõigi laste tagasipöördumist vabasse Ukrainasse. Fookus on inimõigustel ja rahvusvahelisel õigusel, rõhutades vajadust karistada verist diktaatorit Putinit ja Maria Lvova-Belovat.
2024-02-13
Väliskomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimusena välispoliitika arutelu

XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung

Poliitiline positsioon on tugevalt väärtuspõhine ja julgeolekule orienteeritud, rõhutades NATO ja Euroopa Liidu elulist tähtsust Eesti esimese kaitseliinina. Kõneleja toetab jõuliselt Ukraina abistamist ning nõuab Venemaa vastutusele võtmist sõjakuritegude ja majandusliku kahju eest. Pärast peamiste eesmärkide saavutamist (NATO/EL liitumine) on uus ambitsioon pürgida Põhjamaade Nõukogusse, rõhutades Eesti Põhjala-Balti identiteeti.