Julgeolekumaksu seaduse eelnõu (512 SE) teine lugemine

Tänane 20. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud julgeolekumaksu seaduse eelnõu 512 teine lugemine. Palun ettekandjaks Riigikogu kõnetooli Riigikogu rahanduskomisjoni liikme Maris Lauri. Palun! (Sumin saalis.) Vabandust, üks hetk, Maris. Siin on Priit Lombil käsi püsti, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Suur rõõm on teid puldis näha. Olen kaks ja pool tundi tahtnud ühte asja küsida ja tore, et lõpuks olete puldis, saan teilt küsida. Pisut rohkem kui kaks ja pool tundi tagasi hääletas Riigikogu otsuse eelnõu üle, mis nägi ette Kaitseväe kasutamise Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus. See Ühendkuningriigi [ühendekspeditsioonivägi] on 201[4]. aastal algatatud [koostööformaat], milles on praegu 10 [osalist]: Eesti, Holland, Leedu, Läti, Norra, Taani, Soome, Rootsi, Island, Ühendkuningriik.

Nii. Aga mis on protseduuriline küsimus?

Kannatage, kannatage, kannatage, kannatage! Ühendkuningriik on muide ka Eestile ülioluline julgeolekupartner, kes on valmis panustama brigaadi …

Jaa, aga mis on protseduuriline küsimus?

Härra juhataja, Urmas Reinsalu on saanud neli minutit protseduurilist küsimust küsida, ilma et teda oleks katkestatud.

Ma ootaks protseduurilist küsimust.

Ma tahan öelda seda, et Riigikogu juhatus oli suunanud selleks ajaks istungit juhatama kolleegi, kes nii sellele eelnõule kui ka paljudele teistele eelnõudele hääletas siin Riigikogu saalis vastu. Ma tuletan meelde, et alles hiljuti me hääletasime elektroonikarikke tõttu siin käte abil. Missuguse sõnumi me annaksime oma liitlastele olukorras, kui oleks jälle selline elektroonikarike, diplomaadid oleks siin meie rõdul ja Riigikogu istungi juhataja puldist tõuseks käsi sellise missiooni vastu?

Aitäh, hea kolleeg!

Missuguse sõnumi need diplomaadid viivad enda koduriikidesse?

Aitäh, hea kolleeg!

Ja miks selline olukord teie hinnangul tekkis?

Aitäh! (Elevus saalis.) Ma ei saa seda lugeda protseduuriliseks küsimuseks. Nagu te väga hästi teate, Riigikogu liige on oma mandaadis vaba ja on vaba ka selles, kuidas hääletada. See puudutab kõiki Riigikogu liikmeid, olenemata sellest, kas nad on Riigikogu juhatuse liikmed või ei ole. Aga antud juhul see kindlasti ei ole protseduuriline küsimus, ma ei saa seda ühelgi moel protseduuriliseks küsimuseks lugeda. Seetõttu mul on küll põhjust vabandada proua Maris Lauri ees, et te pidite nii kaua siin Riigikogu kõnetoolis ootama. Aga palun, teil on nüüd sõna ettekandeks.

Aitäh! Teen ülevaate eelnõu 512 teisest lugemisest rahanduskomisjonis. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks laekus viis ettepanekut Isamaa fraktsioonilt. Rahanduskomisjon arutas eelnõu neljal istungil: 19., 21. ja 29. novembril ning 2. detsembril. 19. [novembri] istungil toimus kohtumine huvigruppidega. Muudel istungitel arutati laekunud muudatusettepanekuid ja valmistati ette komisjoni [pakutavaid] muudatusi. Järgnevalt natuke nendest diskussioonidest. 19. novembril oli kohtumine huvigruppidega. Kaasasime päris mitmed huvigrupid ja sellel istungil tutvustati põhilisi seisukohti, mis olid nendel huvigruppidel, kes leidsid, et nad soovivad lisaks saadetud kirjale oma seisukohti väljendada ka komisjoni ees. Põhiliselt osutati sellele, et reeglistik peaks olema säärane, mis võimaldab raamatupidamislikult makse maksta nii, et maksumaksjad saaksid aru, kuidas seda teha. (Saalis on sumin.) Ma väga vabandan, mul on väga raske rääkida, kui siin juttu puhutakse.

Head kolleegid! (Helistab kella.) Ettekandja ei saa ettekannet pidada. Palun, tõesti, kui teil on omavahel tarvis rääkida, siis rääkige kas saalist väljaspool või tehke seda viisil, et te ei sega ettekandjat. Vastasel juhul meil ei ole võimalik seda arutelu jätkata. Maris Lauri, palun jätkake!

Aitäh! Kõik kohale tulnud osutasid sellele, et nendel ei ole vastuseisu julgeolekumaksu kehtestamisele, nad mõistavad selle olemust ja vajalikkust. Küll aga palusid nad erinevaid elemente täpsustada või muuta. See puudutab kõigepealt topeltmaksustamist, mis eelnõu varasema versiooni kohaselt võib tekkida, kui on tegemist kontserniettevõtetega. Samuti olid ettepanekud, mis puudutasid börsiettevõtteid ja ka neid ettevõtteid, kes on harjunud esitama oma aruandeid kvartaalselt. (Saalis on ikka sumin.)

Head kolleegid! (Helistab kella.) Aitäh, et te saalist lahkute, aga tõepoolest, ka lahkumise ajal kõva häälega rääkimine segab ettekandjat. Ettekandja, palun jätkake!

Ametiühingud osutasid sellele, et julgeolekumaksu koormus langeb madala sissetulekuga inimestele ja et võiks mitte maksustada pensionäre ja puuetega inimesi ja võiks neile soodustusi teha. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse nimel räägiti e-residentidest ja nende soovist, et maksu tasumine käiks administratiivses mõttes lihtsalt, et oleks võimalik täita eeltäidetud deklaratsioone. Järgnes diskussioon, mille käigus Rahandusministeerium andis nende ettepanekute kohta selgitusi. Muu hulgas kinnitas Rahandusministeeriumi esindaja, et on juba ette valmistatud muudatused kontsernide topeltmaksustamise vältimiseks, börsiettevõtete maksustamise muutmiseks ja ka muud täpsustused. 21. novembril algas komisjonis erinevate muudatusettepanekute arutelu. Esimene ja kõige rohkem tähelepanu pälvinud muudatusettepanek, mida arutati ka 2. detsembri istungil, puudutas täiendust, mille Rahandusministeeriumi ettepanekul võiks viia sisse selleks, et vähendada võimalust, et maksupettustega või maksude optimeerimisega hakatakse tasutavat maksu olulisel määral vähendama. Nimelt tuleb tähelepanu juhtida võimalusele, et ettevõtetel võib tekkida väga soodne olukord, kus raamatupidamislike võtetega saab maksubaasi vähendada nii palju, et julgeolekumaksu ehk kasumi pealt maksu tasuda ei tulekski. Rahandusministeeriumi ettepanek on, et võiks olla selline [säte], mis tegelikult tulumaksu puhul ja ka teistes seadustes juba on: see on üldine kuritarvitusvastane säte. See on Rahandusministeeriumi sõnul turuosalistega läbi räägitud ja kõik saavad sellest põhimõtteliselt aru. Diskussioon selle teema puhul oli komisjonis päris elav ja selgitan natuke täpsemalt ka siin saalis olijatele [asjaomast] loogikat. Nii Rahandusministeerium kui ka Maksu- ja Tolliamet on seisukohal, et üldiselt nad ei hakka spetsiaalselt julgeolekumaksu tasumist jälgima. Selle sihiga revisjone nad ei korralda. Aga kui tavapäraste maksu tasumise analüüside põhjal, mida nad teevad oma riskihinnangute alusel, selline [kahtlus] tekib, siis nad kindlasti vaatavad ka julgeolekumaksu tasumist. Kuritarvitusvastane säte on sisuliselt ka varasemates maksuseadustes olemas. Kui maksuhalduril tekib tunne, et ettevõte on ehk teinud midagi väga ebatavalist, siis on tal võimalik ettevõttelt küsida selgitusi, miks üks või teine tehing on tehtud. Tuletan meelde, et tehingud tuleb teha tõeselt, mitte fiktiivselt, ja need peavad vastama sellisele üldisele loogikale, olema majanduslikult põhjendatud. Ja selles olukorras peaks maksumaksja nõutud selgituse andma. Tuletan meelde, et selline kohustus on kõigil, kes makse maksavad, ka ettevõtetel: kui maksuhalduril tekib küsimus, miks ühte või teist asja on tehtud, näiteks amortisatsioonimäärasid muudetud, tehtud üles- või allahindamisi, siis neid asju tuleb selgitada. Selles ei ole midagi ebaharilikku. Pärast pikka diskussiooni sai see muudatusettepanek hääletamisel komisjoni toetuse: poolt oli kuus, vastu kaks inimest. Ülejäänud sisulised muudatusettepanekud, mis valmistati ette Rahandusministeeriumi soovitusel ja mis tulevad siin suures saalis arutusele rahanduskomisjoni ettepanekutena, said valdavalt komisjoni poolt konsensusliku toetuse. Need puudutasid eelkõige konsolideeritud majandusaasta aruande korral emaettevõtja maksustamist ja tütarettevõtte maksustamist, ka mõningate kulude sissearvamist. Ja veel, kui meil on praegu algses eelnõu versioonis, et krediidiasutused on kohustatud esitama oma maksuaruande iga kvartali kolmanda kuu kümnendaks kuupäevaks, siis seda on täiendatud kindlustusettevõtjatega, kellel on tegelikult täpselt samasugune kohustus seadustes olemas. Ka nemad saavad seda. Ning lisaks loodi võimalus selleks, et ettevõtted, börsiühingud eelkõige, kes arvutavad kasumit kord kvartalis, võivad julgeolekumaksu tasuda iga kvartali kolmanda kuu kümnendaks päevaks. Täpsustati ka seda, et ettemaksud, mis on enammakstud avansilised maksed, kantakse äriühingu ettemaksukontole tagasi hiljemalt järgmise majandusaasta kalendrikuu kümnendaks kuupäevaks. Seega seati ka tähtaeg, mida varasemas eelnõu versioonis ei olnud. Kõik need muudatused said komisjonis konsensusliku toetuse. Kaks muudatusettepanekut ei saanud konsensuslikku toetust. Üks puudutas seaduse jõustumist ja selles täpsustati sõnastust. Esialgse versiooni puhul olid tekkinud vastuolud ja vahepeal on ka mõned seadused vastu võetud. Nii ei saanud see kõikide komisjoni liikmete toetust. Samuti oli ka viidete täpsustamine, mis millegipärast ei saanud kõikide toetust. Järgmisena vaatas komisjon läbi ka Isamaa ettepanekud ja otsustas, et viiest muudatusettepanekust esimesed kolm jäävad saalis arutamata. Järgmisi kahte ehk neljandat ja viiendat muudatusettepanekut komisjon hääletas ja leidis, et neid ei arvestata. Poolt oli kaks ja vastu oli mõlemal juhul kuus komisjoni liiget. Oli ka arutelu teema üle, mille kohta meile tuli kiri kinnisvarafirmade liidult. See puudutas võimalust luua käibemaksuerand. Selle puhul on selline lugu – ma kohe otsin teile koha üles –, et juhiti tähelepanu sellele, et tarbijakaitseseaduses sätestatud lõpphinna teatavaks tegemise kohustus ei laiene kinnisasjaga tehtavatele tehingutele. Seega saavad kinnisvarafirmad riski maandada sellega, et kauplejal on kohustus selgitada tarbijale asja müümisega seotud asjaolusid ja riske, sealhulgas anda infot võimalike maksumäärade muutmise kohta ulatuses, mis kauplejale pakkumise tegemise hetkel teada on. Julgeolekumaksuga seotud käibemaksumäära muutmise plaani avaldas valitsus käesoleva aasta aprilli lõpus ja seetõttu ei saa enam olla tegemist väga ootamatu võimaliku tõusuga. Selle tõttu leiti, et vastavat erisust ei ole vaja teha. 29. novembri istungil tehti ka menetluslikud otsused, milleks olid ettepanek teine lugemine lõpetada – kuus liiget poolt, kaks vastu – ja kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 11. detsembril. Poolt oli kuus ja vastu kaks inimest. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Head kolleegid, kuna me oleme protseduuri sees ja ettekandja on puldis, siis me jätkame küsimustega. Neid on päris palju. Urmas Reinsalu, palun!

Lugupeetav ettekandja! Minu küsimus puudutab selle maksu sisu, mis on argumenteeritud julgeolekumaks. Järgmisel aastal, nagu me ennekõike selles nii-öelda doteeritud tekstis näeme, 2% tõstetakse käibemaksu, mida laekub eeldatavalt, prognoositavalt 113 miljonit eurot järgmisel aastal selle maksu sildi all. Samal ajal teie koalitsiooni esitatud eelarve eelnõu kohaselt kaitseotstarbelise erivarustuse – soetada [tuleb] moona – summad vähenevad 96 miljonit. Summa väheneb 96 miljonit eurot! Ehk siis, kui te kõnelete – siin see tekst on väga pateetiline – julgeolekust ja võtate seda maksu järgmisel aastal, te samas mahus vähendate seda eelarve kirjet, mis peaks minema moonale, võrreldes 2024. aasta eelarves ette nähtuga. Kuidas te seda seletate? Kuidas selle maksu puhul on võimalik näha, kas see raha liigub tegelikult konkreetselt moonavajaduse [rahuldamisele]? See on majanduses kõige kriitilisema [tähtsusega] võime, millele on tähelepanu juhtinud mõlemad Kaitseväe juhatajad.

Nüüd on teie aeg.

Aitäh! Käibemaksu tõus peaks minu ees oleva tabeli järgi tooma järgmisel aastal sisse 88 miljonit eurot. Võib-olla ma eksin. Nüüd, mis puudutab riigieelarves olevaid ridu, siis see diskussioon tuleb meil, nii nagu me rahanduskomisjonis sel nädalal otsustasime, järgmisel kolmapäeval. Kindlasti siis saab selle üle arutleda, kui palju täpsemalt läheb. Rahanduskomisjon on – lähen küll selle eelnõu teemast natuke kõrvale – palunud täpselt välja tuua need summad, mis lähevad kaitseotstarbeks nii rahandus- kui ka kaitseministeeriumi poolt. Siis kindlasti saab diskuteerida ka nende üle. Aga ma võin öelda, et ma kahjuks ei ole saanud seda lugeda, aga nägin lihtsalt ühte väikest kirjet, mille peale saan öelda teie väite kohta, mis te täna siin olete esitanud, et see on ekslik. Kulutused suurenevad.

Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Julgeolek on kahtlemata väga oluline teema ja selle probleemi lahendamine nõuab raha. Küsimus on selles, kust seda raha otsida. Leedu on selleks kehtestanud pankade erimaksu, kuid meie valitsus on otsustanud vaesematelt raha ära võtta. Uut maksu peavad tasuma ka pensionärid ja teised madala sissetulekuga inimesed. Minu küsimus teile: miks me ei läinud Leedu teed?

Aitäh! Kõigepealt ma parandan. Julgeolekumaks koosneb kolmest komponendist. Üks on tõesti käibemaksu suurendamine, üks komponent on ettevõtete maksustamine 2%-liselt ja üks on füüsiliste isikute tulude [täiendav] maksustamine. Kuna julgeolek puudutab meid kõiki, siis oleks õiglane, et kogu ühiskond panustaks julgeolekusse 2% ulatuses. See ei ole väga suur summa. Ja ma arvan, et Eesti inimesed on selleks valmis, eriti kui vaadata seda diskussiooni, mis oli kevadel ja suvel, kus ausalt öeldes lausa nõuti, et julgeolekumaks kehtestataks. Ma tuletan ka meelde ühte väga levinud tõdemust, et rahvas, kes ise ei taha oma sõjaväge ülal pidada, hakkab peagi ülal pidama teise riigi armeed.

Aitäh! Andrei Korobeinik, palun!

Aitäh! Teie viimase väitega ma kindlasti nõustun. Mul on ainult selline mure, et kui ma küsisin rahandusministri käest, kui ta siin puldis seda eelnõu esitles, et kas julgeolekumaks läheb siis tõepoolest puhtalt julgeoleku valdkonda, siis ta vastas, et ei lähe. See läheb riigieelarve augu täitmiseks, ja see ongi julgeolek. Kui meil on väiksem eelarveauk, siis meil on turvalisem olla. Mul on küsimus selle maksu nimetuse kohta. Miks on selle maksu nimetus julgeolekumaks, kui see reaalselt julgeolekuvajaduste täitmiseks ei ole mõeldud?

Aitäh! Selle maksuga kogutav raha on mõeldud katmaks seda osa julgeolekuga seotud kuludest, mis ületab 2% SKP-st, mis mõned aastad tagasi või õigemini natuke rohkem kui mõned aastad tagasi seati Eesti riigi poolt eesmärgiks. Sellele katet kahjuks ei olnud ja nüüd on julgeolekukulutuste vajadused ka suurenenud. Lisaks juhin tähelepanu sellele, et märkimisväärselt on suurenenud sotsiaalvaldkonna kulutused, millele samuti ei leitud katet ja mille tulemusena ongi meil see puudujääk päris suur. Selleks et neid täiendavaid julgeolekukulutusi teha, on meil vaja laenu juurde võtta, aga on ka vaja suurendada makse. Valitsus ongi teinud ettepaneku kehtestada tähtajaline julgeolekumaks, selleks et neid kulutusi katta, nagu ma ütlesin, selles ulatuses, mis ületab 2% SKP-st. Tõesti, riigieelarvesse laekuvatel summadel – tulumaksul, käibemaksul – ei ole üldjuhul silti küljes, kuhu nad lähevad. Küll on näiteks sotsiaalmaksul: see on sihtotstarbeline kindlustusmaks. Ja kuna ta on kindlustusmaks, siis on tal sihtotstarve. Ja töötuskindlustus[maksel] ka. Teistel maksudel sellist otsest seost ei ole. Me võime vaadata seda pilti näiteks sellisena, et kui teie annate mulle kolm eurot ja palute, et ma ostaksin teile kohvi, ja ma tahan ise ka kohvi osta ja mul on kümneeurone, siis kas ma peaksin ostma teile kohvi nende kolme euro eest, mis te mulle andsite, ja enda kohvi ostma selle kümneeurose eest, mis mul endal on, või võin ma siiski võtta selle kümneeurose ja osta selle eest kohvi nii endale kui teile. Täpselt sama lugu on julgeolekumaksuga: konkreetne euro, mis laekub riigieelarvesse, ei pruugi sinna minna, aga ta loob võimaluse, et me saame julgeoleku heaks need kulutused teha. See on see seos ja see on päris tavapärane seos riigieelarve tulude ja kulude vahel. [Summad] laekuvad ja neid kulutatakse selleks otstarbeks, mida peetakse oluliseks ja vajalikuks. Selle maksu puhul peetakse oluliseks, et järgnevatel aastatel, ja just nimelt tähtajaliselt, korjatakse lisaraha selleks, et teha täiendavaid kulutusi julgeoleku nimel.

Aitäh! Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Palun selgitage mulle sellist asja. Te nimetate seda maksu, millega te võtate viimase raha ära väga paljudelt inimestelt, julgeolekumaksuks. Üks on selline PR-käik: kõik peavad nagu kuss olema, sest see on ju julgeolek. Kas te olete siis julgeoleku vastu?! Ja kui opositsioon hakkab väitma, et see nii ei ole, siis te võite meid sildistada rahvavaenlasteks. Tegelikult on Keskerakond pakkunud välja teisi makse, mida riik võiks võtta – just praegu minu kolleeg pakkus välja –, ja teised opositsiooniparteid ka. Aga te lähete ikkagi inimese kallale, kõigepealt vaese inimese kallale, ja siis nimetate seda julgeolekumaksuks. Ma käin väga palju mööda Eestit ja räägin paljude inimestega ja kahjuks – kahjuks! – mulle ei ole öeldud, et valitsus on kas või ühe normaalse seaduse teinud. Piinlik on! Küsimus on selline. Miks te ei kasuta võimalusi kas või midagi inimeste jaoks paremaks teha? Miks nii palju makse ja teenuste hinnale juurdepanemist on valitsuses tehtud?

Aitäh! Mul on väga kahju, et te ei ole leidnud ühtegi inimest, kellega kohtuda, kes räägiks ja saaks aru sellest julgeolekuolukorrast ja sotsiaalsetest probleemidest, mis meil on. Tuletan meelde, et meie riigieelarve on ka ilma täiendavate julgeolekukulutuste vajaduseta väga suures puudujäägis. Kui meil on vaja teha täiendavaid kulutusi julgeolekuks, kui riik suurendab oma kulutusi, siis on selle finantseerimiseks olemas mitu võimalust. Esiteks, tõsta maksu, teiseks, võtta laenu ja kolmandaks, vähendada mingeid muid kulutusi. Praegune valitsus on valinud kombinatsiooni nendest kolmest, mis minu arvates on täiesti loogiline. Ja arvestades julgeoleku tähtsust ja [probleemi] akuutsust, tulebki selleks spetsiaalselt kehtestada maks, et tähtajaliselt, teatud perioodi jooksul tulu saada. Nüüd, kui rääkida teie soovitud pangandusmaksust, siis osutan sellele, et pangandusmaks või pankade kasumimaks on tegelikult olemas. Pankadel on nimelt kohustus maksta avansilist tulumaksu, mis järgmisel aastal suureneb 18%-ni. Nii et nad on juba maksustatud kõrgemalt kui teised ettevõtjad, nad annavad oma täiendava panuse. Lisaks, kui rääkida sellest, et rünnata ühe või teise ettevõtte küllaltki suuri kasumeid – tuleb tunnistada, et Eesti pankade kasumlikkus on väga kõrge –, siis selle kõrge kasumlikkuse taga on muuseas olnud ka kõrged intressid. Teadaolevalt oodatakse intressimäärade jätkuvat langust, mis tähendab seda, et ülimalt suure tõenäosusega pankade väga suured kasumid vähenevad. Võib väga hästi juhtuda, et 2026. aastal, kui me otsustaksime selle maksu pankadele kehtestada, pankadel enam selliseid ekstraordinaarseid kasumeid valdavalt ei ole. Julgeolek vajab siiski natuke paremat ettenägemist ja paremat rahastamist, mitte oletuslikult eeldatavat. Teiseks, kindlasti ei maksa maksusüsteemi solkida, mida meil on väga palju tehtud viimase kümne-kahekümne aasta jooksul kummaliste astmeliste tulumaksude ja naljakate erisustega. Kui ühe sektori kasumid tunduvad täna liiga suured, siis võib-olla homme tunduvad mõne teise sektori kasumid liiga suured ja siis kolmanda või neljanda omad. See tähendab seda, et tekiks väga suur ebakindlus. Küll aga peaks pingutama selle nimel, et erinevates valdkondades oleks konkurents tihedam. Kahjuks on tõsi, et panganduses või finantssektoris ei ole konkurents kõige suurem, aga see on minu hinnangul siiski aastate jooksul paranenud. Nii et ergutagem ja toetagem parem konkurentsi, selle asemel et edukaid ettevõtteid karistada ja hirmutada heade tulemuste saavutamise eest.

Aitäh! Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Te ütlesite, et pankade maks on juba olemas, et pangad maksavad juba avansilist maksu ja ei tohi neid veel lisaks karistada ja hirmutada. Aga toon siit paralleeli: inimesed ka ju maksavad tulumaksu ja käibemaksu, mida te eelmine aasta juba tõstsite. Ent inimesi veelgi rohkem maksustada on okei. No see ongi poliitiliste valikute küsimus. Ja tänaseks on juba teada, et pärast maksude tõstmist on maksutulude laekumine olnud oodatust väiksem. Näiteks septembrikuus oli maksutulu 43 miljonit eurot väiksem, kui planeeriti. Ja kui võrrelda maksude laekumist kas või eelmise aastaga, siis need numbrid on pea et samad. Ometi on makse tõstetud. Tulenevalt sellest on ju ka see otsus, mida me arutasime eelmises päevakorrapunktis: aktsiiside tõstmine järgmisel aastal on ära jäetud, kuna võib arvata, et neid laekuks kokkuvõttes vähem. Mul on küsimus: kas komisjon arutas seda, et ehk võiks käibemaksu ja tulumaksu erakorralise tõstmise ära jätta? On ju selline prognoos ja võimalus, et kuna inimeste toimetulek sellest tulenevalt halveneb ja ostujõud väheneb, siis hakkab maksuraha vähem laekuma ja niinimetatud julgeolekumaks kokkuvõttes ei tasu end suures plaanis ära.

Aitäh! Sellist küsimuse püstitust komisjonis ei olnud. Komisjonis leiti, et julgeolekumaks on vajalik. Seda leidsid ka huvigrupid, kes oma arvamust ja seisukohti väljendasid. Ja erinevad Rahandusministeeriumi prognoosid osutasid sellele, et maksulaekumised siiski suurenevad järgnevatel aastatel. Jah, meil on ka võimalus julgeolekumaks ära jätta. Aga see tähendab seda, et me ei saa teha julgeolekuga seotud kulutusi planeeritud mahus. Juhul, kui me neid ikkagi soovime teha, siis tuleb võtta laenu päris märkimisväärses summas. Ja sellega me rikuksime kehtivat seadust, mis seab meile [eelarve] puudujäägi piiri ette. Tuletan ka meelde, et kiiresti kasvav riigivõlg on risk, mis hakkab pärssima ka erasektori laenuvõtmise võimekust, mis hakkab pärssima ka majanduskasvu ja võib keerulises julgeolekuolukorras, milles me oleme, mõjuda tegelikult väga halvasti just võib-olla sellisel hetkel, kus meil kõige rohkem oleks tuge aja. Üldiselt on nii, et aidata tahetakse ikkagi neid, kes ise ka pingutavad. Nii et ma arvan, et on oluline, et Eesti oma julgeolekusse kõvasti ja rohkelt panustaks, arvestades neid riske, mis meil on. Ja on oluline, et seda teeks kogu ühiskond – siis tunnetab kogu ühiskond, et ta on seotud millegi olulisega. Kindlasti on inimesi, kelle jaoks julgeolek ja turvalisus ei ole nii olulised kui suurema osa, enamuse jaoks Eesti riigis. Ja kindlasti on inimesi, kes suhtuvad julgeolekusse suhteliselt ükskõikselt, ka sellesse, milline lipp lehvib Pika Hermanni tornis. See on nende vabadus. Aga mulle siiski tundub, et enamus Eesti inimesi soovib Eesti julgeolekut parandada ja on valmis selleks ka oma tuludest mõnevõrra ohverdama. Prognoosid osutavad siiski ka sellele, et sissetulekud kasvavad, inflatsioon väheneb. Tõesti, mõningatele inimeste gruppidele võib selle maksu maksmine olla keeruline ja koormav, kuid loodetavasti me suudame säärase võrdse kohtlemisega kogu ühiskonna kaasata ühise eesmärgi nimel [panustama].

Aitäh! Andrei Korobeinik, palun!

Suur tänu! Teil on täiesti õigus selles osas, et euribor langeb ja keskne pangamaks ei too samasugust tulemust, nagu ta oleks toonud siis, kui te oleksite koos kolleegidega Reformierakonnast toetanud meie eelnõu eelmisel aastal. Aga kuna te seda ei toetanud, siis sellega tekkis pool miljardit auku lisaeelarvesse. Ja ka selles mõttes on teil õigus, et see julgeolekumaks ei lähe ainult julgeolekusse, ta läheb, nagu te mainisite, ka näiteks sotsiaalkulude katteks. Aga mul on küsimus, kas ei tasuks siin olla lõpuni aus ja panna ikkagi sellele maksule teine nimetus, näiteks Reformierakonna ebakompetentsuse maks. Või on teil mõni parem variant. Julgeolekumaks on ikkagi vale, kui me siin parlamendis püüame seda [selle] nime all inimestele pakkuda. Ma arvan, et see lihtsalt ei ole viisakas rahva suhtes. Kas te jagate minu arvamust või …

Aitäh! Aeg!

… te ikkagi olete sellel seisukohal, et julgeolekumaks läheb just julgeoleku tagamiseks?

Aitäh! Natuke segane oli teie seisukoha väljendus siin, mõtteid oli väga palju. Ma leian, et julgeolekumaksu kehtestamine on õige samm ja Eesti ühiskond on seda mõistnud ja seda soovinud. Julgeolekumaks tähendab seda, et me ei saa maksustada ju julgeolekut. Maksustada saab ikka vara, maksustada saab tulusid või ka käivet – on kolm asja, mida saab maksustada. Siin ongi valitud käibe ja tulude maksustamine. Me ei saa maksustada julgeolekut kui sellist, midagi tuleb kuskilt saada. Inimesed on seda nõudnud sel aastal päris kaua ja päris korralikult. Ja veel kord selgitan. Julgeolekumaksu vajadus tuleneb sellest, et Eesti julgeolekukulud on kasvanud 2%-lt peaaegu 4%-ni [SKP-st]. See on märkimisväärne summa. Laekuvast julgeolekumaksust ei piisa tegelikult selle katmiseks. Me riigina peame endiselt võtma laenu, me peame ka kokkuhoidu tegema ja kulusid kärpima. Kõike seda tuleb teha ja seda ka tehakse.

Aitäh! Urmas Reinsalu, palun!

Proua Lauri, ma avaldan lugupidamist teile väga tugeva huumorisoone puhul, mida te olete väljendanud siin mitmes seisukohas, öeldes seda, et maksusüsteemi ei tohi solkida, maksusüsteemi puhul on vajalik turvalisus, stabiilsus tagada. Ma kardan, et kõikide nende osundustega lähevad need initsiatiivid vastuollu. Rääkides julgeolekust, ma tuletan meelde, et see valitsus poolteist aastat passis moonahanke küsimuses, mida Kaitseväe juhataja nõudis. Ka nüüd ei ole seda realiseeritud või asutud realiseerima täies mahus. Minu küsimus teile puudutab seda, et te räägite, et rahvas toetab seda. Avaliku arvamuse uuringutes ma ei näe mingit toetust käibemaksu ja tulumaksu tõusule ja pensionide täiendavale [maksustamisele]. Eelnõu seletuskirjas öeldakse, et tulenevalt eelnõu kiireloomulisusest ei ole seda esitatud kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks. Punkt. Mis rahva [arvamusele] te tuginete? Ma olen rääkinud pensionäride ühenduste liiduga, lasterikaste perede ja maksumaksjate esindajatega. Nimetage mulle palun need subjektid, kes nõuavad niisugust kaskaadmaksustamist, mille [legitiimseks tegemist te olete põhjendanud sellega], et te teete seda rahva survel. Andestust!

Aitäh! Te suutsite esitada lühikese ajaga sisuliselt kolm väidet. Korrektne oleks piirduda alati ikka ühega, siis on võimalik sisukamalt vastata. (Urmas Reinsalu ütleb midagi saalist.) Ei, ma ei hakka vastama ainult ühele, kuna tegemist on märkimisväärses ulatuses teie isiklike väidetega, millega ma ei nõustu. Esiteks, tuletan meelde, et selle aasta alguses või tegelikult vist juba eelmisel aastal hakati ajakirjanduses, üldse avalikkuses [sõna võtma. Seda tegid] väga paljud erinevad inimesed, ettevõtjad. Ma väga vabandan, mul tõesti ei ole nimesid, aga väga lihtsa guugeldamisega leiate te ilmselt need üles. Minul guugeldamiseks praegu ei ole võimalust ja ma ei peakski seda tegema. Kuna teil on see huvi, siis te võiksite seda teha. (Saalist öeldakse midagi.) [Sõna on võtnud] mitmed ettevõtjad ja nad on toetanud seda. See asjaolu näiteks tuleb välja ka sellest, et kooskõlastamise või eelnõu menetlemise käigus tulid arvamused näiteks kaubandus-tööstuskojalt, advokaadibüroolt Eversheds Sutherland Ots&Co, Heureka Tax & Legal OÜ-lt, Eesti Tööandjate Keskliidult, Eesti Kaupmeeste Liidult, Eesti Ametiühingute Keskliidult, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuselt. Minu arvates kaubandus-tööstuskoda, tööandjate keskliit, ametiühingute keskliit ja kaupmeeste liit esindavad päris suurt osa ettevõtjatest. Nendel ei olnud selle vastu midagi. Mitte keegi arutelude käigus ei väitnud, et nad ei soovi julgeoleku huvides maksu kehtestamist. See on nii. (Urmas Reinsalu räägib saalist.) Meil ei ole praegu diskussioonikoht, ma väga vabandan. (Juhataja helistab kella.)

Maris Lauri, palun jätkake!

Ma tõesti sooviksin, et kui ma vastan küsimusele, siis ma saaksin vastata, mitte pidada siin diskussiooni. See on minu arvates lugupidamatu ka teiste Riigikogu liikmete suhtes. Mis puudutab moonahanget, siis ilmselgelt võiks pikaaegne Riigikogu liige ja pikaaegne poliitikas olnud ja ka kaitseministri ning välisministri ametit pidanud inimene teada, et moonahanked ei toimu päevapealt, need tuleb ette planeerida. Ja need on planeeritud, nendeks on ka vahendid leitud ja neid tehakse. (Urmas Reinsalu räägib saalist.)

Urmas Reinsalu, las Maris Lauri lõpetab.

Ma saan aru, et sa oled ja proovid sihilikult olla minu vastu lugupidamatu. (Urmas Reinsalu ütleb midagi saalist.) Mina proovin olla lugupidav sinu vastu, aga [sinu käitumine] on väga häiriv. Ühtegi hanget ei saa teha päevapealt, neid planeeritakse. Me teame ka seda, et vajadus ja soov osta mitte ainult laskemoona, vaid teha ka muid julgeolekuga seotud kulutusi, on väga märkimisväärne mitte ainult Eestis, vaid ka Euroopas laiemalt, kogu maailmas. Ja see tähendab seda, et kuna osal tootjatel ei ole võimsused rakendatud, siis võtab kõik aega. Nad ei ole võimelised kõiki soove ja kogu seda paletti kohe rahuldama. Tuletan meelde, et vist juba 2021. aastal tegi tollane valitsus esimesed ostud, mille puhul siin Riigikogus tollal opositsioonis olnud olid väga kriitilised. Aga nagu selgus, oli see väga ettenägelik samm, mille tulemusena me saime moona ja muid vahendeid enne, kui Venemaa alustas täiemahulist sõda Ukrainas, enne, kui väga paljud teised riigid hakkasid ka julgeolekukulutusi suurendama, sealhulgas sõjalisi hankeid tegema. Meil oli see samm tehtud ja me teeme seda kõike edasi, nii nagu on räägitud. Aga tõesti, mina ei tegele hangete korraldamisega, nii et võib-olla oleks teil tark pöörduda kaitseministri poole ja rääkida sellel teemal. Nii palju, kui mina olen kaitseministriga vestelnud, olen aru saanud, et need hanked tulevad, need on planeeritud ja on olemas konkreetsed põhjused, miks mõnda asja ei saa teha nii kiiresti, kui võib-olla sooviks. Ja mis puudutab maksusegadust, siis minu arvates on kaks kõige suuremat ja kõige rumalamat maksuotsust tehtud Isamaa algatusel. Esimene oli see, millega võeti omavalitsustelt tulubaas sellega, et kehtestati kodualuse maa maksuvabastus, mille tulemusena omavalitsused olid sunnitud viima maksumäärad maksimaalsele tasemele, sealhulgas ettevõtetele. Ja teine oli astmelise tulumaksu kehtestamine viisil, mis nõudis kindlasti olulist ajalist pingutust.

Aitäh! Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, hea juhataja! Ma peaks kõigepealt teid tunnustama, et te olete julge daam, kes tuli siia vastama pehmelt öeldes ebamugavatele küsimustele. Väga julge olete! Aga mõni sõna maamaksust. Kui te lõpetasite sellega, siis ma jätkan. Maamaksuga on ka korralagedus. Jah, tõesti, omavalitsused pidid tõstma oma määrasid seetõttu, et riik paneb kogu aeg kohustusi peale. Samas, aasta tagasi selle ümberkorraldamisega, ma ei tea, kelle eksitus see oli, Viimsi vald, Maardu linn ja Lääne-Harju vald kaotasid tuhandeid ja tuhandeid eurosid ja need summad pole siiamaani täies ulatuses tagastatud. Nii palju maamaksust. Aga mul on küsimus. Aega rohkem ei ole. Te rääkisite ka laenukoormusest. Tegelikult meie laenukoormus, Eesti riigi laenukoormus on madal, see on teisel kohal tagant. Ja see Reformierakonna dogma, et laen on võõra oma, on juba ajalooline värk. Kui see oli seotud kullaühikuga, siis oli tõesti nii, aga praegu võtab terve maailm laenu. Miks Eesti riik ei võta laenu, et vähendada inimeste maksukoormust?

Aitäh! Esiteks, ma kindlasti osutan sellele, et kokku keeratud segaduste likvideerimine on alati keerukam ja see võib tuua kaasa ka ebameeldivaid, ebamugavaid olukordi. See puudutab maamaksu ja see puudutab ka teisi olukordi. Mis puudutab laenu võtmist, siis oma finantstausta tõttu ja pikaaegse kogemuse tõttu finantssektoris tean ma seda, et laenuandjad ei vaata mitte üksnes laenutaset. Nad vaatavad ka väga paljusid teisi elemente, sealhulgas potentsiaali – ma ei räägi mitte ainult eraisikutele või ettevõtetele laenu andmisest, vaid ka riikidele –, kuidas ollakse võimelised tulevikus laenu tagasi maksma. Kui maksutulud on püsivalt, konstantselt allapoole tehtavaid püsikulutusi, nagu kahjuks Eestis praegu on, siis valmisolek laenu andmiseks kipub vähenema. Teine element, mida alati vaadatakse, on see, kui kiiresti laen kasvab. Sellest tulenevalt on seatud näiteks piirang, et eelarve puudujääk ei tohiks olla üle 3% SKP-st, et võlg ei kasvaks liiga kiiresti. Me oleme võtnud selle maksimaalse. Nii et me võtame laenu, me maksame seda, aga ei saa elada lõpmatuseni teiste inimeste, üldse teiste raha peal. Tuleb ka ise teha, ise maksta, sest muidu jõuame sellesse olukorda, et tulevad võlausaldajad ja siis hakkavad nemad ütlema, mida tuleb teha. Ma küll ei tahaks sellisesse olukorda jõuda.

Aitäh! Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Mina küll ei tunneta ühiskondlikku nõudlust Eestis käibemaksu tõstmiseks ja tulumaksu tõstmiseks ja nii edasi, ja et seda tuleks nimetada julgeolekumaksuks. Aga kogu see maks on siit nurgast ja sealt nurgast keskpõrandale kokku [toodud] ja meie maksusüsteemi see kuidagi ei korrasta ja stabiilsust ka ei loo. Sellega seoses on opositsioonipoliitikutelt olnud väga palju etteheiteid – mina olen kohtunud nii ettevõtjatega kui ka tavaliste inimestega –, et see maks ei pruugi minna üldse kaitsekulutusteks. See on eelarveaukude lappimiseks ja läheb hoopis erinevateks kulutusteks. Kui see nii on, siis sellega me õõnestame usaldust riigi vastu ja riigikaitsetahet. Selles kontekstis on minule küll arusaamatu ja küsimus ongi, miks te ei toetanud Isamaa ettepanekut, et see maks võiks olla sihtotstarbeline. See oleks aus, läbipaistev ja võtaks maha kõik need süüdistused ja etteheiteid. Miks ei võiks see maks olla sihtotstarbeline?

Aitäh! Maksude sihtotstarbelisusel on teatud riskid. Esiteks, kui me vaatame just nimelt maksupoliitiliselt ja teoreetiliselt, siis näeme, et selline sihtotstarbelisus tekitab eelarvesse jäikust, mis võib-olla ei ole alati kasulik. Ma räägin sellest üldisemas mõttes. Antud juhul lisaks on täheldatud seda, et väga jäigalt seotud tulude ja kulude olukorras võidakse kulutusi mitte väga põhjalikult kaaluda. Selline lähenemine on mõningates oludes soodustanud vastutustundetut kulutamist. Nii et selline mõistuspärane lähenemine on katta need tõesti julgeoleku heaks tehtavad kulutused. Kui ma ei eksi, siis Isamaa tehtud ettepanek oli minu arvates – ma vaatan igaks juhuks üle, et ma ei eksiks – piiritletud üksnes moonavaru soetamisega. Meil on vaja teha ka muid kulutusi julgeoleku jaoks. Liialt kitsalt piiritletud olukord oli see. (Saalist hõigatakse, et ei ole nii.) Siin on, mina küll loen seda muudatusettepanekut. (Lappab pabereid.) See on minu arvates seal väga selgelt kirjas: "… korraldada aastatel 2025–2028 Eesti riigikaitsesse täiendava moonavaru soetamiseks 1,6 miljardi euro investeerimine". Siin on täpselt öeldud, et moonavaru soetamiseks. Meil on vajadus ka muudeks kulutusteks, mitte ainult moonavaru [hankimiseks]. Selline piirangu seadmine ei tundunud mõistlik. Seda enam, et aja jooksul, vähemalt nii olen mina kaitseministri ja Kaitseväe asjaomaste isikutega aruteludest aru saanud, ollakse valmis ka selleks, kui tekivad uued tehnilised lahendused või uued võimalused. Ka vaadates seda, kuidas Ukrainas sõditakse, [tundub,] et võib-olla tuleb aja jooksul mingisuguseid asju muuta. Sellise teatud paindlikkuse säilitamine on oluline. See, et kogutud maks liiguks tõesti julgeolekusse, on teatud mõttes ka Riigikogu ülesanne. Ma osutan sellele, et selle maksu kehtestamise ajend on see, et tuleb katta kulutusi, mis lähevad üle 2% SKP-st, aga see raha ei kata kõiki neid kulutusi. Me paratamatult kulutame ka laenuraha ja muud maksuraha selleks, et neid julgeolekualaseid kulutusi teha – täiendavaid kulutusi, mis on 2%-st enam. Tulebki jälgida, et need kulutused tehtaks. Nagu me teame, hanked võivad aastate lõikes nihkuda. Vist eelmise ja selle aasta ülemineku puhul oli nii, et midagi ei jõudnud Eestisse nii-öelda vana aasta sees, vaid jõudis järgmise aasta alguses. Sellist paindlikkust me peame siiski julgema aktsepteerida.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Vabandust, kui ma kordan võib-olla mõnda küsimust, mis on juba olnud, aga mina vastust sellele küsimusele pole siiamaani saanud. Kuna see julgeolekumaks jääb kehtima aastani 2028, siis küsimus ongi, miks just 31. detsembrini 2028. Esiteks, miks ei saanud seda teha niimoodi, et see järgmiseks aastaks on eelarves olemas ja siis, vaadates julgeolekuolukorrale otsa, otsustada, kas see ülejärgmiseks aastaks eelarvesse panna või mitte? Äkki julgeolekuolukord läheb paremaks. Või teil on mingid konkreetsed andmed selle kohta, et meie julgeolekuolukord on keeruline aastani 2028 ja sealt edasi juba läheb paremaks? Millest on see otsus tingitud?

Aitäh! Palju räägitud Kaitseväe juhataja sõjaline nõuanne oli ja ka muudes diskussioonides Kaitseväe arendamise üle on [räägitud], et me teeme teatud kulutused mitte ainult järgmisel aastal, vaid ka järgnevatel aastatel. Muu hulgas näevad seda ette ka NATO liikmesusega seotud programmid. Nii et selle tõttu on selliseid täiendavaid kulutusi vaja teha mitte ainult 2025. aastal, vaid ka 2026., 2027. ja 2028. aastal ja tõenäoliselt samuti 2029. ja võib-olla ka 2030. aastal. Aga see läheb juba nii kaugele, et selleks ajaks peaks selguma, kas me suudame oma eelarve viia sellisesse seisu, et me saame muudest maksutuludest, olgu see siis käibe‑ või tulumaks, katta täiendavad sõjalised või julgeolekualased kulutused. Ja kindlasti on asi ka selles, et 2027. aastal toimuvad Riigikogu valimised ja siis on Riigikogu uuel koosseisul võimalus otsustada, kuidas edasi minna erinevate riigieelarve kulutustega, sealhulgas julgeolekualaste kulutustega ja nende katmisega.

Aitäh! Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Võib-olla sa täpsustaksid, et kõik saalis olijad ja muud kuulajad saaks teada, kui palju siis julgeolekumaksuga planeeritakse igal aastal raha kokku korjata?

Aitäh! Pean tunnistama, et ma ei suuda sellest küsimusest aru saada. Julgeolekumaks on mõeldud täiendavate tulude saamiseks, mis tähendabki seda, et sellega kokkuhoidu ei tehta. Riigieelarveliselt … (Aivar Kokk täpsustab kohalt, et ta küsis kokku korjamise kohta.) Olenevalt aastast. Järgmisel aastal – ma loodan, et mul see tabel on õige –, kui poolest aastast hakkab kehtima käibemaksu suurendus, on see 88 miljonit. Ja järgmistel aastatel 742, 742, 780, kokku 2 miljardit, 2,4 miljardit jämedalt võttes. See on prognoos, mida on tehtud. Ehk 2,3 miljardit. Jah, vahel öeldakse, et korrektse ümardamisreegli järgi peaks olema 2,4, sest see arv on 2,35, mida tabel näitab. See on päris märkimisväärne summa, mis jaotub mitme aasta peale ja peaks võimaldama teha vajalikke hankeid. Tõesti, 2025. aastal tehtavad julgeolekukulutused tuleb katta muudest eelarve tuluallikatest, aga 2026., 2027., 2028. aastal peaks sellest vähemalt osaliselt abi olema.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Üks poliitika suurkuju on öelnud sellise lause, et kõige suurem kaitsetagatis on see, et ühe riigi inimestel on selles riigis hea elada. Ma arvan, et te ei vaidle sellele vastu. Aga küsimus on praegu selles, et kui vaadata kogu seda maksurallit – nüüd tuleb järjekordne ehk julgeolekumaks ja nii edasi –, kas selle taustal on Eesti inimestel hea elada selles riigis, Eestis. Mina arvan, et ei ole. Ma ei tea ühtegi inimest, kes ütleb, et see [maksu]poliitika, mida te siin ajate, on normaalne ja õiglane. Ja paljud on öelnud ka seda, et nad ei kavatsegi Eesti eest sõdima hakata. Mu küsimus on see: mida te arvate, kas raha üksi tagab Eesti kaitse või selleks on vaja ka kodanike tahet?

Aitäh! Teil oli hästi palju väiteid, seisukohti, küsimusi. Ma proovin vähemalt mõnele neist vastata, nii palju kui ma aru sain, mida te soovisite teada saada. Esiteks, mul on väga kahju, et te ei ole kohanud inimesi, kes sooviksid Eesti riigi kaitsmist, ja tundub, et te [teate] väga palju inimesi, kes ei soovi Eesti riigi kaitsmist. Tõsiasi on see, nagu ma ka alguses siin ühele teisele küsimusele vastates osutasin: riik ja kodanikud, kes ei ole valmis omaenda sõjaväge ülal pidama, hakkavad peagi ülal pidama teise riigi sõjaväge. Aga tõesti, igal inimesel on vabadus tahta ja soovida erinevaid asju. Ilmselgelt on teie tutvusringkonnas ka neid inimesi, kelle jaoks Eesti riik ja Eesti riigi iseseisvus ei ole nii suur väärtus. Minul õnneks selliseid tuttavaid ei ole. Teine teema ja küsimus, nii palju kui ma aru sain, oli, mis on oluline selleks, et riik püsiks. Neid elemente on hästi palju. Lihtsalt – ma vabandan, et ma olen natukene isiklik –, olles suhelnud oma lähedaste inimestega, kes on elanud üle teise ilmasõja, ja mõned neist nägid isegi esimest ilmasõda ja vabadussõda, elasid üle ka Nõukogude aja –, [olen aru saanud], et üks kõige olulisem asi, tänu millele nad pidasid vastu ja tänu millele ka eestlus pidas vastu kõik need ajad, oli see, et inimestel oli usk ja nad ei kartnud. Nad julgesid olla, julgesid tegutseda ja otsida selleks võimalusi. Nii et ma arvan, et see on kõige tähtsam.

Aitäh! Austatud ettekandja! See muudatusettepanek, mille üle me diskuteerisime, võimaldab küll kaitsekulutustesse laiemalt investeerida, mitte ainult moona soetuseks. Kui te loete, siis siin on kirjas just, et "riigikaitse investeeringuteks, et täita …" Ja nii edasi, sealhulgas loomulikult, et teha see 1,6‑miljardiline investeering. Aga nagu te ise siit puldist äsja vastasite, plaanitud on kokku koguda 2,4 miljardit. Nii et see võimaldab teha ka muid riigikaitsekulutusi. Aga nüüd rääkisite vastates teooriast, mis puudutab sihtotstarbelist kasutamist. Selle teooria puhul, ma olen teiega väga nõus, paindlikkus väheneb. Aga selle konkreetse maksu puhul ei ole eesmärk mitte paindlikkus, vaid just see, et see läheks sihtotstarbeliselt riigikaitsekulutusteks, ja nii on seda ka avalikkusele esitletud. Kas ma saan õigesti aru, et seadus võimaldab ikkagi seda riigikaitsemaksust laekuvat tulu katta riigieelarve aukude lappimiseks, ja nii see ongi ka mõeldud?

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Julgeolekumaksu eesmärk on koguda maksutulusid, katmaks täiendavaid julgeolekukulusid, mis ületavad 2% SKP‑st. See on põhjus, miks see maks on ette pandud ja miks see kehtestatakse. Loodetavalt seda kasutatakse just nimelt sellel otstarbel, nagu ma ka enne selgitasin, ja siin on kindlasti ka Riigikogul oma roll, et ta ei läheks muudeks asjadeks. Aga nii nagu ma siin päris diskussiooni alguses veel osutasin, igal maksueurol ei ole alati silti küljes. Võib-olla ei peaks alati panema raha kümnesse erinevasse potti, kus haldamine võib olla keeruline. Võib-olla vahel on mõistlikum hoida raha ühes potis, aga pidada meeles, et selles ühes suures potis on üks [oluline] võimalus ja raha tuleb kasutada just nimelt selleks asjaks. Jah, ma tean, et kui tuua paralleele, siis väga paljud inimesed näiteks oma kommunaalkulude katteks, kui saavad palga kätte, panevad selle raha kohe kõrvale või panevad laenumakseteks raha kõrvale, eraldi konto peale. See on kindlasti üks viis. Aga väga paljud inimesed ei vaja seda kõrvalepanekut. Ma loodan, et Eesti riik on piisavalt täiskasvanud, et ei pea niimoodi eraldi kontot selleks pidama, vaid suudab oma eesmärkidest ja sihtidest kinni pidada ka ilma konkreetse nii-öelda konto olemasoluta. Aga teie muudatusettepanek tuleb kahtlematult saalis arutusele ja seda on võimalik ka hääletada. Eks siis paistab, kuidas Riigikogu enamus sellesse suhtub.

Aitäh! Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Mind jäi ausalt öeldes painama üks teie lause, kus te ütlesite, et see julgeolekumaks on selline maks, mida inimesed mitte ainult pole valmis maksma, vaid lausa soovivad maksta. Mul on hästi keeruline uskuda seda, et inimesed väga soovivad veel makse maksta lisaks sellele, mis nad juba maksavad Eesti riigis. Ja ausalt öeldes igasugused küsitlused näitavad vastupidist, inimesed tegelikult ei ole väga rõõmsad selle üle, et meil maksud kogu aeg tõusevad ja siis ilmuvad kuskilt ka uued maksud, nagu näiteks automaks või seesama julgeolekumaks. Äkki teil on mingi konkreetne näide, kes on need inimesed, kes seda väga soovivad maksta?

Aitäh! Jah, maksudega ja inimese ja riigi suhetega ongi tihti see olukord, et makse ei taha keegi maksta, aga riigieelarvest raha tahavad kõik saada. See on kahjuks väga valdav meeleolu. Ei mõelda sellele, et kuidagi peab raha sinna riigieelarvesse ka saama. Ja tõsiasi on see, et ma olen kohanud ka kõrgharitud inimesi, kes leiavad, et raha jõuab riigieelarvesse kuskilt seina seest, et see ei ole mitte maksumaksja raha, vaid midagi muud, ja see tuleb kuskilt ma ei tea kust kohast. Aga tõsiasi on see, et selleks, et riik saaks teha kulutusi, peaksid tal ka tulud olema. Ja riigi tuludeks on maksud. Tuletan meelde, et laen ei ole tulu, vaid laenu võetakse selleks, et katta kulutusi, mis ületavad tulusid. See on majandusteoreetiline finantsraamatupidamislik põhialus, põhiteadmine. Kui kellelegi see on üllatus, siis kurb küll. Siis võibki olla raske näiteks ka riigieelarvest aru saada. Nii et laen ei ole iseseisev tulu, laen on vahend, millega kaetakse kulutusi, mida jooksvatest tuludest ei suudeta katta. Ja vahetevahel on väga mõistlik suuremate investeeringute puhul või ootamatute kulutuste puhul laenu võtta. Aga üldiselt peaks püüdma hoida muid kulutusi, jooksvaid kulutusi ikkagi maksutuludega kaetud. Kahjuks Eesti seda juba mõnda aega ei tee. Eks meil ongi see olukord, et väga tahaks, et ei maksaks nii palju makse, aga samas tahaks julgeolekut parandada, tahaks pensione maksta, tahaks õpetajatele palka maksta, tahaks igasuguseid asju teha. Selleks peab kuskilt maksutulu saama.

Aitäh! Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! See väide on küll meelevaldne, et kui me seda julgeolekumaksu ei toeta, siis me ei taha Eesti julgeolekut kindlustada. Pigem see uue maksu kehtestamine näitab seda, et Reformierakonna juhitud valitsus ei ole suutnud eelnevalt makse kokku koguda ja ettevõtlust ainult piiratakse ja kägistatakse. Aga ma läheksin selle seaduseelnõu juurde, täiesti uue seaduse eelnõu juurde. Tuletame seda meelde, see ei ole mingi muu, see on täiesti uus maks. Maksumaksjad – siin on neli nimetust ära toodud. Ma küsiksin selliselt. Kõik tahaksid panustada julgeolekusse, seda [maksu] maksta. Millise rea alla on võimalik paigutada sellised ettevõtjad, tegelased nagu füüsilisest isikust ettevõtjad? Kus rea pealt nemad saaksid anda oma panuse Eesti riigi julgeolekusse?

Aitäh! See on esimene rida: residendist füüsiline isik. Nii maksustatakse neid ka praegu. Tuletan meelde, et FIE-d maksavad ka praegu tulumaksu. Nii et nad on seal. Lahendatud on ka küsimus nendega, kellel on näiteks ettevõtluskonto või muud tuluvõimalused. Nii et uskuge, kõik on kaetud.

Aitäh! Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea ettekandja! On ju teada, et kõik need maksud tõstavad maksukoormust, ja eks need protsendid on ka välja toodud. Aga see, et need maksud, eriti tarbimismaksud, hakkavad edaspidi moodustama päris suure osa meie maksutuludest, on ju iseenesest probleem. Eelkõige see puudutab ju neid inimesi, kes saavad väiksemat või keskmist sissetulekut. Rahandusminister ütles, et temale meeldivad tarbimismaksud ja tema toetab neid. Ma tahaksin teie käest küsida, kas teie ikkagi toetate rohkem tarbimismaksu, varamaksu või [mingit muud]. Ja lisaks ma küsin maksuküüru kohta. Siin tehti otsused või on menetluses, et maksuküüru kaotamine tahetakse edasi lükata. Kas teie arvates oleks võinud seda ikkagi teha juba järgmine aasta?

Aitäh! Minu arvates on parim maksusüsteem selline, kus on mõistlikult tasakaalustatud erinevad maksud.

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Enne, kui me läheme läbirääkimiste juurde, on kaks küsimust istungi läbiviimise protseduuri kohta. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Austatud juhataja, me oleme sattunud ausalt öelda väga pöörasesse olukorda. Arutletav eelnõu on karjuvas vastuolus kodu‑ ja töökorra seadusega ja ei võimalda meil sellest seadusest tulenevaid protseduure ellu viia. Nimelt on Isamaa kolm muudatusettepanekut rahanduskomisjonis jäetud lihtsalt läbi vaatamata ja neid ei ole kantud muudatusettepanekute loetellu. Nii et meil ei ole võimalik siin ka nende ettepanekute poolt hääletada, kuigi need ettepanekud, kolm tükki, mis on välja jäetud, vastavad kodu‑ ja töökorra seadusele kohe absoluutselt igati. Ja see põhjendus – Riigikogu esimehena, ma usun, te olete elementaarsete kodu‑ ja töökorra seaduse sätetega kursis ja tunnete seadust –, miks need on jäetud tabelisse kandmata, on, et säiliks algne eelnõu kontsept ja et need ei ole kooskõlas eelnõu eesmärgiga. Kas te kujutate ette [olukorda], et siia tuuakse näiteks [tulumaksu] tõstmine ja eesmärk on [tulumaksu] tõsta 2 või 4 või 6%, ja siis esitatakse muudatusettepanek, mis on selle eesmärgiga vastuolus, et jääks senine tulumaksuprotsent või et seda lausa vähendataks? Kõiki selliseid ettepanekuid on siiamaani menetletud ja need on täiesti seaduslikud. See on absurdne põhjendus, mille rahanduskomisjon on toonud, räige kodu‑ ja töökorra seaduse rikkumine. Samal ajal on [loetellu] kantud meie muudatusettepanek nr 1, kus on ettepanek, lugege palun: "Eelnõust jäetakse välja paragrahvid 4 kuni 22." Ja see justkui vastab rahanduskomisjoni arvamuse kohaselt eelnõu eesmärgile, kuigi sisuliselt on tehtud ettepanek kogu eelnõu tühistada. Mis toimub?! Ja minu ettepanek teile on mitte ainult küsimuse vormis. Kõigepealt on küsimus, kas te jagate seda arvamust, et kogu see rahanduskomisjoni langetatud otsus ja põhjendused on kodu‑ ja töökorra seadusega vastuolus. See on mu küsimus. Ja teiseks on ettepanek, et me saame selle eelnõuga edasi minna ikkagi siis, kui kolm meie muudatusettepanekut on korrektselt kantud muudatusettepanekute loetellu, nii nagu kodu‑ ja töökorra seadus ette näeb. Siis me saame seda menetleda vastavalt kodu‑ ja töökorra seadusele.

Aitäh! Mina, olles kuulanud komisjonipoolset ettekandjat ja vaadanud üle ka selle, kuidas komisjon on põhjendanud oma samme, pigem nõustun komisjonipoolse ettekandjaga, kes leidis, et selliselt toimides on rahanduskomisjon toiminud õiguspäraselt. Ma olen korduvalt ka siin rõhutanud, et komisjonide enesekorraldusõigus on väga suur ka nendes küsimustes, mis puudutavad eelnõude menetlemist. Antud juhul mul ei ole istungi juhatajana küll mitte mingisugust põhjust arvata, et komisjon on selles küsimuses eksinud. Seda enam, et me kuulsime ka proua Lauri väga selgeid põhjendusi selle kohta, miks komisjon ühe või teise otsuse tegi. Urmas Reinsalu, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, palun!

Austatud istungi juhataja! Eks see on tegelikult muidugi naljakas moment. Te kardate Isamaa ettepanekuid nõnda, et te ei julge neid tuua saali hääletusele. Kuid ma siiski väljendan selles mõttes nõutust, et me loome väga põhimõttelise pretsedendi. See on esimest korda, ma arvan, sellises, noh, vabanemisjärgses – ma ei tea, kuidas Pätsi ajal oli – parlamendikultuuris. On ju selge, et erinevad parteid konkureerivad erinevate käsitluste ja lahendustega mingite teemade puhul. Me oleme esitanud ettepaneku selgelt tulumaksuseaduse muutmise kohta. Selgitus, miks komisjon ei luba tuua Isamaa ettepanekut saali hääletusele, on see, tsiteerin: "Eelnõu tuum on leida täiendavaid vahendeid uue maksu kehtestamise näol." Jätkan: "Kõnealused Isamaa muudatusettepanekud ei ole suunatud eelnõus pakutud maksu täpsustamiseks ega muutmiseks viisil, et säiliks algne eelnõu kontsept." See tähendab, et sellise tõlgendusega me tegelikult jõuame praegu olukorda, kus kõik nii-öelda valitsusevastalised muudatusettepanekud, mis sisuliselt muudavad valitsuse esitatud eelnõu kontsepti, ei kuulu parlamendisaalis hääletamisele. Ma tahan nentida, et see on absoluutselt vastuvõetamatu kodukorraseaduse tõlgendamine. Seda ei ole võimalik ka kohtulikul teel vaidlustada – niisugust asja, et [saaks] komisjoni otsuse eraldivõetuna välja lülitada. Ja ma saan aru, et te olete tahtlikult valinudki nüüd selle tee. Aga see on suu kinni toppimine. Teile ei ole piisanud sellest, et te parlamendi nii-öelda tavapärase protseduurilise menetluskorra olete lukku pannud. Nüüd te tahate ka selle lukku panna, et sisuliselt ei ole lubatud esitada muudatusettepanekuid, mis valitsuse eelnõu kontsepti muudaksid, olgugi et need puudutavad täpselt sedasama seadust selles reguleerimisesemes, mida me praegu siin käsitleme. Ja minu ettepanek teile. Te ütlesite, et te aktsepteerite komisjoni ettekandja seisukohti. Ma mõistan seda, ma oleksin isegi üllatunud olnud, kui te oleks midagi muud väljendanud. Aga mul on ikkagi ka küsimus teile. Ma tahaksin nõu küsida, kuna see on väga oluline meie parlamendi edasiseks tööks. Kas ma saan siis õieti aru, härra istungi juhataja, et Hussari juhitavas Eesti parlamendis tulevikus opositsioon ei tohi esitada valitsuse seaduseelnõude kohta muudatusettepanekuid, mis ei säilita eelnõu algset kontsepti? See on sõnasõnaline tsitaat rahanduskomisjoni tekstist. See tähendab, et see on meile tulevikus keelatud, ma saan aru. Kui te praegu ütlesite, et te olete nõus …

Hea kolleeg! Ma ei lasku sellesse diskussiooni väga põhjalikult, sellepärast et praegu toimub sisuline arutelu. Siin on ees veel läbirääkimised, kõik osapooled saavad oma seisukohti täpsustada ja tõenäoliselt me näeme siin ka päris mitut ettepanekut, mis on seotud selle eelnõu [menetluse] katkestamisega. Antud juhul ma toon aga välja selle, et väga selgelt on komisjonipoolne ettekandja väljendanud komisjoni seisukohti, ja teinud seda põhjendatult. Minul istungi juhatajana ei ole praegu mitte mingisugust alust võtta mingisugust teistsugust seisukohta kõikides nendes küsimustes, mis te siin välja olete toonud. Seda enam, et kogu see arutelu toimub vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele. Helir-Valdor Seeder, palun, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta!

Aitäh! Jah, mul on kaks märkust ja tähelepanekut. Hea kolleeg, ka mina olen sealt puldist Riigikogu istungeid juhatanud. See, kuidas käsitletakse protseduurilisi küsimusi, on ka täiesti ebakorrektne ja ma ütleksin, suunatud pigem opositsiooni vaigistamisele, mitte Riigikogu töö korraldamisele ja diskussiooni loomisele. Praegu on väga hea näide. Enne te ütlesite meile, et te saate oma küsimustele vastuse komisjoni ettekandjalt, aga te ei andnud meile sõna. Me andsime varakult oma protseduurilised küsimused sisse, kui komisjoni ettekandja oli siin puldis. Te meelega hoidsite meie protseduurilised küsimused kinni, et neid ei saaks esitada siis, kui see oleks asjakohane olnud. Te lasite ettekandja ära ja nüüd viitate, et te usute komisjoni. Me saaks ehk ka komisjoni esindajalt küsida neidsamu küsimusi, aga ei ole seda võimalust, sest te lasite selle hetke mööda. See on juhtimise kultuuri küsimus ja see ei ole hea kultuur, mida te siin viljelete. Nii et minu ettepanek tulevikuks on: kui saalist keegi tahab protseduurilist küsimust esitada, siis tuleks anda talle see võimalus. See on seotud ikka selle hetkeolukorraga. Ja nüüd, kui tulla tagasi põhisisu juurde, siis see on tõepoolest epohhi loov pretsedent, kui me praegu jääme selle tõlgenduse juurde, mille rahanduskomisjon on seoses selle eelnõuga siia saali saatnud: et kui opositsioon tahab esitada muudatusettepanekuid, mis muudavad esitatud eelnõu, siis need ei kuulu läbivaatamisele ja hääletamisele.

Hea kolleeg, ma ei lasku …

Ma usun, et sa juhatajana saad ise ka aru, kui absurdne see on.

Hea kolleeg, ma ei lasku sellesse sisulisse vaidlusesse, sellepärast et see väljub antud juhul protseduurika raamest. Ma kindlasti ei nõustu selle väitega, et protseduuriliste küsimuste puhul toimub siin mingisugune opositsiooni tasalülitamine. Me nägime täna ka olukorda, kus esitati protseduurilise küsimusena täiesti sisuline küsimus. Ja selliseid küsimusi ma kindlasti läbi ei lase. Protseduuriline küsimus on siiski istungi läbiviimise protseduuri kohta. Istungi läbiviimise protseduuri kohta! (Saalist öeldakse midagi.) Aga antud juhul teil, lugupeetud kolleegid, oli võimalus esitada mitu küsimust ettekandjale ja kui te pidasite seda antud juhul kõige sisulisemaks küsimuseks, siis te seda ka küsisite. (Saalis reageeritakse elavalt). Maris Lauri seda oma ettekandes ka korduvalt mainis. Te ei saa kuidagi viidata sellele, et seda protseduurikat ei ole ettekandes käsitletud. Ja antud juhul, kui me olime protseduuris juba sees, siis te tulite oma protseduuriliste küsimustega sellel hetkel, kui me läksime juba küsimuste ja vastuste juurde. Teil olid need kaks küsimust kõigil ja te oleksite võinud veel põhjalikumalt neid küsimusi esitada. Kõik need võimalused olid teil olemas. Siin nüüd öelda ja pugeda selle taha, et teil ei ole võimalust esitada protseduurilist küsimust – ma kindlasti sellega nõus olla ei saa. Urmas Reinsalu, palun, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta! Head kolleegid, ma ütlen veel ainult nii palju, et ma võtan need kolm protseduurilist küsimust. Maris Lauri, ma saan aru, et teil on soov protseduuriliselt vastata. Ma teen teile ka selle protseduurilise erandi, et te saate vastata, ja me lahendame selle olukorra ära. Aga nende kolme küsimuse järel ma lõpetan selle asja ära, sest me alustame läbirääkimisi. Urmas Reinsalu, palun!

Ma ei allu ega aktsepteeri niisugust ähvardavat tooni praegu, hea Lauri. Ma arvan, et parlamendikultuur põhineb tegelikult ikkagi dialoogil. Selline nii-öelda käsu võimu jõustamine praeguses väga põhimõttelises parlamendi töökorra küsimuses on täiesti lubamatu. See viide Helir-Valdor Seederile, et Helir-Valdor Seeder poeb kellegi selja taha – mulle tundub, lugupeetav istungi juhataja, et teie poete väga märkimisväärse formalismi taha. Te ütlete, et meie küsimused ei ole eelnõu sisu kohta. Loomulikult, me ei vaidle – me eelnõu sisu kohta küsime sisuküsimusi. Aga need on enesestmõistetavalt protseduuri kohta: miks menetluslikult ei ole parlamendisaali [jõudnud muudatusettepanekud] vastavalt seaduse miinimumnõudele? Parlamendi liikmetel on õigus teha muudatusettepanekuid. Eelmisel aastal oli teie argument, et parlamendi enesekorraldusõiguse kohaselt on kõigil parlamendi liikmetel õigus teha muudatusettepanekuid. Ja nüüd me oleme jõudnud olukorda, kus me hakkame hääletama kahe ja poole miljardi eurose mõjuga seaduseelnõu. Ja teile ei ole veel piisav see ülemvõim, kaks kolmandikku, mis on teil parlamendisaalis, te peate tegema seda ka väiklaselt ja alla surudes, et nautida seda üürikest võidurõõmu. See on, ma arvan, väga lühinägelik. Ja lihtsalt puhtinimlikult ma ütlen, et see on aktsepteerimatu. Nüüd, küsimus on selles, et see praegune protseduur ongi protseduur, kus me hakkame arutama selle eelnõu nii-öelda mittemuudatusettepanekuid. Te viitate parlamendi organile, millel on enesekorraldusõigus. Härra istungi juhataja, härra parlamendi esimees, teil peab ikkagi olema minimaalne võime õiglaselt asju käsitleda. See organ on öelnud, et Isamaa ettepanekud ei kuulu hääletamisele, kuna need muudaksid valitsuse eelnõu viisil, mis ei luba säilitada eelnõu algset kontsepti. See tähendab tegelikkuses seda, et me loome praeguse jõulukuise aruteluga, kui kell on pool 11, pretsedendi, mille puhul ma tahan väga selgelt teada üht asja. Meil peab olema ikkagi arusaamine teie tõlgenduse loogikast, et meil ei ole järelikult mõtet esitada muudatusettepanekuid, mis muudavad eelnõu algset kontsepti. See on sõnasõnaline rahanduskomisjoni tõlgendus, millele te olete andnud oma õnnistuse. Minu ettepanek teile, härra istungi juhataja, on korrigeerida seda ja võtta see asi praegu menetlusest välja. Ma küll ei tee illusioone oma ettepaneku resultatiivsuse osas, kogu lugupidamise juures. Mu küsimus aga on: kuidas on parlamendi liikmel teie käsitluse järgi võimalik praeguses olukorras oma õigust üldse kaitsta, esitada muudatusettepanekuid, kui nii voluntaristlikult [käitutakse]? Ja see ei olnud mingi komisjoni konsensuslik otsus, vaid tegelikult opositsiooni esindajad hääletasid ju komisjonis selle käsitluse tõlgenduse vastu. Kuidas seda õigust üldse on võimalik realiseerida?

Aitäh, hea kolleeg! Mina jään oma seisukoha juurde, et komisjon on seda küsimust õiguslikult kaalunud ja langetanud otsused. Ma ei hakkaks siin küll seda sisulist debatti teiega edasi pidama. Maris Lauri, palun, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta!

Aitäh! Tahtsin küsida, et kui komisjoni esindaja on materjalid ette valmistanud ja valmis vastama ka tõesti diskussiooni tekitavale küsimusele, miks ühed või teised muudatusettepanekud ei läinud läbivaatamisele, aga asjasse puutuvad isikud lihtsalt ei julge komisjoni esindaja käest neid küsimusi küsida – ilmselt seetõttu, et tuleksid väga selged ja põhjendatud vastused –, siis kas meil on olemas mingid menetluslikud viisid …

On.

… et lahendada sellist soovimatust diskuteerida selle üle, et nende muudatusettepanekute sisuline eesmärk oli asendada julgeolekumaks tulumaksuküüru [puudutava] eelnõuga?

Aitäh! Hea kolleeg, mul on teile nüüd väga konkreetne lahendus pakkuda ka. See oli protseduuriline küsimus, väga hästi küsitud. Vastavalt meie protseduuridele te saate osaleda läbirääkimistel. Teil on aega 5 + 3 minutit ja te saate läbirääkimiste käigus anda ammendava vastuse kõikidele nendele küsimustele, mis siin nii-öelda protseduuriliselt on tõstatatud. Selline on olukord. Helir-Valdor Seeder, viimane küsimus. Ma lubasin enne võtta kolm küsimust. Urmas Reinsalu, ma enam teie protseduurilist ei võta, võtan Helir-Valdor Seederi protseduurilise ja siis me läheme läbirääkimiste juurde. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Auväärt juhataja, nii madalale ei tohiks me poliitilist kultuuri siin Eesti Vabariigi Riigikogus lasta, et lihtsalt enamuse poolt teeme kambaka. See, mida praegu teie juhatajana ütlesite ja mida komisjoni esindajana kolleeg Maris ütles, et aga teil oli võimalus sisulise arutelu ajal sisuliste küsimuste asemel esitada protseduurilisi küsimusi. No ei! Mina lähtun ikka kodukorrast, tervest mõistusest ja heast poliitilisest kultuurist. Ma panin oma protseduurilise üles, juhataja nägi seda, ja ilmselgelt ma protseduurilised küsimused esitan siis, kui juhataja selleks annab sõna. Ettekandja läks sisu juurde ja ma esitasin sisulised küsimused, mis olid seotud eelnõuga. Ja see, et te surute nüüd jõuga, ütlete, et esitage oma protseduurilised küsimused, kui tahate, sisulise arutelu ajal – no see on lihtsalt jõuga oma positsiooni ärakasutamine. Ärge seda rohkem tehke!

Ma ei saa teiega nõustuda.

Aga nüüd minu ettepanek teile. Täna on võimalik veel viga parandada. Siin on kolm muudatusettepanekut, mis ei ole tabelisse kantud, aga nad on olemas seletuskirja sees koos selle imeliku ja kodukorraseadusvastase põhjendusega. Need kolm muudatusettepanekut on võimalik kanda tabelisse, kui te võtate juhataja vaheaja, me teeme materjalid kõikidele kättesaadavaks ja me saame kooskõlas kodu- ja töökorraga edasi minna. See on lahendus, mida ma pakun teile, et viia see menetlus praegu kooskõlla kodu- ja töökorra seadusega.

Aitäh! Ma ei saa teiega mitte kuidagi nõustuda. See, millest te räägite, antud juhul ka komisjonipoolse ettekandja kohta – need olid sisulised küsimused. Need olid päriselt sisulised küsimused, mida te oleksite pidanud sellisel juhul küsima. Te olete väga kursis sellega – te olete minust palju kogenum parlamendi liige –, millised on sisulised küsimused, millised on protseduurilised. See konkreetne arutelu oli kindlasti sisuline. Kui te jätsite need küsimused küsimata või arvate, et te ei saanud nendele küsimustele vastuseid – mina igatahes tahan tunnustada komisjonipoolset ettekandjat Maris Laurit, kes tegi väga põhjaliku ettekande. Väga põhjaliku! Ta vastas ka kõikidele küsimustele väga põhjalikult, andis ülevaate sellest, kuidas komisjon seda menetles, mida konkreetne eelnõu endast kujutab, ja nii edasi. Mina igatahes tema seisukohti kuulsin. Ja nagu ma ütlesin, Maris Lauri oma protseduurilises küsimuses küsis, milline võimalus on tal veel praeguse arutelu käigus [sõna võtta]. Tal on võimalus osaleda läbirääkimistel. Head kolleegid, asume nüüd läbirääkimiste juurde. Palun kõige esimesena siia Riigikogu kõnetooli Aleksandr Tšaplõgini. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Julgeolek on kahtlemata väga oluline teema ja selle probleemi lahendamine nõuab raha. Küsimus on aga selles, kust seda raha otsida. Leedu on selleks kehtestanud pankade erimaksu. Ka Keskerakond on teinud sama ettepaneku mitmel korral, kuid meie valitsus on otsustanud vaesematelt raha ära võtta. Uut maksu peavad maksma ka pensionärid ja teised madala sissetulekuga inimesed. Minu arvates see on kahjulik ja ebaõiglane. Meie kodanike elatustase on juba oluliselt langenud, edasised maksutõusud muudavad vaesemad veelgi vaesemaks. Seda teed ei peaks kaasaegne Euroopa riik minema. Mina ei toeta seda eelnõu. Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt Lauri Laats, palun!

Võtan igaks juhuks kolm minutit lisaks.

Kolm minutit lisaaega, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! On jälle päris hilja ja hästi olulist teemat me siin öötundidel arutame. Ega see mõistlik ei ole. Siin jällegi teen etteheite Riigikogu juhatusele, kes nädala päevakorda kokku paneb. Aga kui nüüd sisu juurde tulla, siis julgeolekumaks. Hea kolleeg Andrei Korobeinik minu arust päris hästi kirjeldas seda, et tegemist on tegelikult praeguse valitsuse ja koalitsiooni saamatuse maksuga. Kui vaadata ja mõelda selle peale, mis auku nad tegelikult lapivad, siis see auk tekkis juba 2022. aastal, kui pandi kokku 2023. aasta eelarvet. See oli aeg, kui 2022. aasta kolmas kvartal juba näitas majanduslangust, neljas aga [majanduse] tõelist palet. Vaatamata sellele pandi selline eelarve kokku, kus tõsteti ennatlikult nii tulude kui ka kulude poolt. Ja mispärast seda tehti? Sellepärast, et 2023. aastal olid ju valimised. Taheti näidata, taheti lubada hästi palju, ja sellisel viisil see eelarve kokku pandi. Just nimelt [seda] auku, mis tekkis 2023. aasta eelarves, siiamaani lapitakse. Ja nüüd on lappimiseks meie ette toodud julgeolekumaks. Kui palju siis meie käest tahetakse saada? Lisaks sellele julgeolekumaksule tahetakse 2% tõsta tulumaksu, käibemaksu, füüsilisest isikust [ettevõtja] tulumaksu, ettevõtte tulumaksu. Ärme unustame, et tegelikult need käibemaksu ja tulumaksu tõusud, mis meid ees ootavad, võtavad meilt päris palju raha ära. Kui me võtame aluseks järgmise aasta, siis lausa 700 miljonit. See on selle arvestusega, mis [peab silmas] ka 2025. aasta eelarves [kajastuvat] käibemaksu ja tulumaksu tõusu. Vaadates kõiki neid teisi makse, millest on täna juba ka räägitud, eriti tarbimismakse, [võib öelda], et see lööb kõige rohkem nende inimeste pihta, kes saavad väiksemat või keskmist tulu. Minu arust on vale ehitada eelarve üles sellisel viisil, et enamiku raha me võtame sinna tarbimismaksude abil. Kui me tahame majandust turgutada, siis see ei ole kindlasti õige tee. Mispärast Andrei Korobeinik siinsamas oma koha pealt ütles, et see on praeguse valitsuse saamatuse maks? Sellepärast, et me oleme kümnendat kvartalit sellises seisus, kus majandus pidevalt langeb. On küll toodud erinevaid põhjusi välja: on Ukraina sõda, energia hind on kallis. Aga miskipärast unustatakse alati rääkida sellest, et Läti ja Leedu on täpselt samas seisus, neil on täpselt samasugused probleemid, mis mõjutavad majandust, aga vaatamata sellele nendel majandusnäitajad kogu aeg lähevad ülespoole. Meil ei tahetud pangamaksu kehtestada. Öeldi, et see mõjub pankadele halvasti. Nii nagu ka rahanduskomisjoni ettekandja ütles, me peaksime olema kõik solidaarsed. Ja kolleeg Anastassia juhtis tähelepanu, et aga olemegi siis solidaarsed: kui inimestel tahetakse makse tõsta, miks me siis ikkagi pankadel ei tõsta? Sellele küsimusele ei tahetud vastata. Nii et loomulikult me ei saa seda sellisel viisil võetavat maksu toetada. [Mõtleme] erinevatele jõududele, mis on koalitsioonis. Sotsiaaldemokraadid on öelnud, et toimetulek on julgeolek, ja kui vaadata nende programmi, siis nad ütlevad selgelt, et inimestele tuleb tagada väärikas elu. Just lugesin nende programmi. Aga selleks peavad palgad tõusma ja kindlasti ei tohi kaasa minna kogu hinnatõusuga, mis valdavalt Euroopas on. Mis praegu aga tegelikult toimub: nende maksutõstmistega ju tõstetaksegi hindu. Sotsiaaldemokraadid on jälle välja öelnud midagi sellist, mida nad lihtsalt ei täida. Ja minu arust on see nende puhul juba tavaliseks saanud, see on üks suur nali. (Saalist öeldakse midagi.) Täna sotsid ütlevad ühte, homme ütlevad teist, aga mõtlevad nad hoopis kolmandat moodi. Ja seda ideoloogiat, mis on nendel kuskile kirja pandud, üldse ei järgita. Nüüd, tuletame meelde Reformierakonda. Julgeoleku garant on Reformierakond – 2023. aasta valimised, eelmine periood. Ärge muretsege maksude pärast, ärge muretsege majanduse pärast, majandus on kindlates kätes, julgeolek [olemas]. Ja nagu öeldi siitsamast puldist või oli [peaminister] siis seal [taga]: lugege mu huultelt, maksud ei tõuse. Ja julgeolek on oluline. Mida me oleme kõik jälgides ja vaadates näinud? Makse tõstetakse, julgeolekuga on probleeme, toimetulekust rääkimata. Nii et loomulikult see on saamatuse maks. See on reaalselt praeguse valitsuse saamatuse maks, mida tahetakse [kehtestada], kuna ei osata või ei soovita majandust tõsta. Kui ei soovita, siis on veelgi hullem, kui ei suudeta või ei osata. See kompenseeritakse siis tavainimese arvelt. Tegelikult 2 miljardit on see summa, mis võetakse järgmine aasta nii ettevõtjatelt kui inimestelt erinevate maksutõusudega ära. 2 miljardit! See on 4%, isegi rohkem SKP-st. Lihtsalt käibest võetakse ära ja selle asemel et turgutada majandust, me, vastupidi, suretame majandust. Suretame majandust sellega, et vähendame tarbimist. Minu arust on hea näide, mis puudutab ühte tooteliiki, alkoholi. Nähti ära, et aktsiisi tõstmine oli ennatlik, alkoholi müük Eesti piirides vähenes, sest inimesed ostsid kuskilt mujalt, kus oli odavam. Ja siis tõmmati pidurid peale. Aga minu arust see on väga hea näide. Ja teiste tootegruppidega …

Teie aeg!

… on täpselt samamoodi. Nii et meie teeme katkestamisettepaneku ning loomulikult me seda eelnõu ei toeta. Aitäh!

Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Kalev Stoicescu kõnelema erakond Eesti 200 fraktsiooni nimel. Palun!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Julgeolekumaksu seadus on väga oluline seadusandlik akt Eesti kaitsevõime tugevdamiseks. Seaduseelnõu seletuskirjas seisab must valgel, tsiteerin: "Julgeolekumaksu seaduse eesmärk on koguda täiendavat riigieelarvelist maksutulu kaitsevõime arendamiseks ja julgeolekuinvesteeringuteks." Valitsuskoalitsiooni erakonnad – Eesti 200, Reformierakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond – on kokku leppinud, et alates tuleva aasta 1. juulist julgeolekumaksuga kogutavad rahalised vahendid suunatakse eranditult ühekordsele täiendavale kaitsealasele suurele investeeringule, mis puudutab eeskätt sõjalise kaitsevõime, kuid ka laia riigikaitse, tsiviilvõimete tugevdamist. Kõikvõimalikud spekulatsioonid ja süüdistused, et valitsuskoalitsioon kavatseb katta julgeolekumaksuga mis tahes muid eelarve auke või et julgeolekumaks on a priori määratud püsivaks ehk tähtajatuks maksuks, on valed. Me muidugi ei tea, milline julgeolekuolukord valitseb peale järgmisi Riigikogu valimisi alates 2027. aastast: kas tulevikuolud nõuavad kaitsealaste pingutuste jätkamist samas, väiksemas või suuremas mahus. Kuid praeguse seisuga me arvestame selle meetme ehk maksu ajutisusega, me kehtestame selle 2028. aasta lõpuni. Meenutan sedagi, et koalitsioonileppes on kirjas, et me võtame tuleval aastal Riigikogus vastu uue Eesti julgeolekupoliitika aluste dokumendi, mis peab kirjeldama, nii nagu see on ka kehtivas ja sellele eelnenud dokumentides, julgeolekukeskkonda tänases maailmas ja ettenähtavas tulevikus. Julgeolekukeskkonna adekvaatne kirjeldamine, lahtimõtestamine võimaldab Eestil ja tema liitlastel hinnata oma valmisolekut toime tulla tõsiste, kui mitte [öelda] eksistentsiaalsete riskide ja ohtudega. Sellest lähtuvalt teeme iseseisvalt ja liitlastega koos plaane olemasolevate võimete tugevdamiseks või uute võimete loomiseks. (Saalis on sumin.) Ma üritan teist, kallid kolleegid, kõvemini rääkida. Korraldame õppuseid ja harjutusi ning vajadusel tegutseme kiirelt ja tõhusalt. See kõik maksab, ja mitte vähe. Seepärast me olemegi sunnitud kehtestama julgeolekumaksu. Julgeolekukeskkond on kahjuks muret tekitav, mis ei tähenda seda, et inimesed peaksid langema ärevusse või masendusse. Tuleb endale teadvustada, et reaalselt valitsev olukord on halb ja võib muutuda veel halvemaks, enne kui on näha mingeid lootuskiiri. Kuid meil tuleb säilitada stoilist rahu ja meelekindlust ning tegutseda hoolikalt läbi mõeldud hinnangute ja plaanide alusel. Venemaa ja teised kurjuse telje liikmed peavad meie ja kogu demokraatliku lääne vastu psühholoogilist sõda. Nad püüavad eeskätt eurooplasi hirmutada ja kurnata, näidata neid armetute, haavatavate ja hirmunutena, sisuliselt tähtsusetutena. Nad ei tohi oma eesmärgis õnnestuda. Otsused, mis tugevdavad meie kaitset, sealhulgas julgeolekumaksu kehtestamise abil, näitavad, et me oleme meelekindlad, me ei karda ja vajadusel me kaitseme ennast. Meil on, millega ennast kaitsta, ja meil on tahe ennast kaitsta. Me kaitseme ennast kõikide legaalsete vahenditega. Kui vaja ja kui ka Kaitsevägi nii arvab, et on vaja, siis ka näiteks jalaväemiinidega, olgugi et lahkumine vastavast konventsioonist tõstatab teatud välispoliitilisi aspekte. Kui on vaja peatada agressori kahurilihahordide pealetungi, pole enam tähtsust, kas me detsimeerime nende ridu humaanselt näiteks kuulipildujaga või legalistlikus mõttes ebahumaanselt. Tsiviilelanike turvalisust tagame igal juhul parimal võimalikul viisil. Kokkuvõtteks. Julgeolekumaksu kehtestame suure ja õilsa eesmärgi, Eesti kaitsmise nimel. Selles ei tohiks keegi kahelda, et me kõik anname endast parima Eesti kaitse tugevdamise nimel. Üks minut veel palun.

Üks minut lisaaega, palun.

Olen erakond Eesti 200 fraktsiooni nimel väga tänulik kogu rahvale, sealhulgas ettevõtjatele, kes panustavad solidaarselt sellesse kaitsealasesse pingutusse. Makstavatel maksudel on hind: protsentuaalne ja rahaline suurus. Kuid Eesti iseseisvus, suveräänsus ja territoriaalne terviklikkus, meie demokraatlik riigivalitsemise vorm on hindamatu. Tänan!

Suur tänu! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli kolleeg Vadim Belobrovtsevi. Palun!

Aitäh! Head kolleegid! Head Eesti inimesed! Teate, mulle lausa meeldib selle valitsuse mõttekäik. Olukorras, kus valitsus juba tõstis käibemaksumäära ja tulumaksu määra, tõstab erinevate aktsiiside määra, võtab paljulapselistelt peredelt ära 200 eurot kuus, võtab pensionäridelt ära osa nende pensionist, kehtestades tulumaksu pensionidele, kehtestab automaksu – selles olukorras mõeldakse välja mingi uus maksuliik. Ja loomulikult peab see olema hästi ilusa nimega, et inimesed, nagu kolleeg Maris Lauri siin rääkis, lausa sooviksid seda maksta. Aga tegelikult selle nime taga pole ju sisu. Eelkõneleja Eesti 200 erakonnast ütles, et kõik need väited, et julgeolekumaks läheb eelarve aukude lappimiseks, on valed. Kuidas need valed on ja miks just opositsiooni väited? Seda aga väitis siinsamas saalis, vastates minu küsimusele, rahandusminister Jürgen Ligi, kui ma küsisin konkreetselt, kas päriselt läheb see kõik sajaprotsendiliselt julgeoleku tagamiseks, meie kaitsevõime suurendamiseks, või siis läheb see raha pigem eelarve aukude lappimiseks. Siis ta ütleski konkreetselt: jaa, lähebki aukude lappimiseks. Ta veel täpsustas, et jah, kogu raha, mis me saame, läheb teatud mõttes aukude lappimiseks, ja nii edasi. Seda ei öelnud mina, seda ütles Reformierakonna rahandusminister. Nii et ei ole siin midagi valet. Miks mulle see idee meeldib? Kui valitsusel tekib järgmine kord ületamatu soov ronida maksumaksja taskusse ja võtta sealt midagi, kui sinna on veel midagi jäänud pärast kõiki neid maksutõuse, siis tulebki välja mõelda selliseid ilusaid nimesid uutele maksudele. Mitte tulumaks ja käibemaks, mitte aktsiisid – see on kõik ju vana ja igav ja neid on juba tõstetud niikuinii –, aga näiteks ravijärjekordade kaotamise maks. Siis saab väita, et raha, mis selle abil kogutakse, läheb just ravijärjekordade lühendamiseks. Või siis pensionide tõstmise maks. Selliseid asju võib ju veel juurde mõelda: õpetajate, päästjate ja politseinike palgatõusu maks. Aga tegelikult me kõik ju saame aru, et sa võid nimetada seda kuidas iganes, ega sisu ei muutu. Lihtsalt võetakse inimestelt veel raha juurde. Pärast seda, kui on tõstetud igasugu makse, ka aktsiise, ei teata enam, kust raha võtta. Raha on ikka vähe, ja siis hakatakse välja mõtlema selliseid lisameetmeid. Automaksust oli vähe. Ma tuletan meelde, et kui automaksust hakati esimest korda rääkima, siis tollane rahandusminister ütles väga konkreetselt, et meil on sellist summat vaja. Ehk siis mõeldi eelkõige selle peale, et oli vaja raha saada. Aga juba siis hakati kohe rääkima sellest, et on vaja keskkonda säästa, et on vaja autostumist vähendada, ja nii edasi. Tegelikult kõik oli hästi proosaline, oli jällegi raha juurde vaja eelarve aukude lappimiseks. Kolleeg Lauri Laats siin tuletas meelde, kuidas see kuulus või kurikuulus Kaja Kallase esinemine välja nägi: et lugege mu huultelt, maksud ei tõuse. Praegu meil on, Lauri, olukord natuke teistsugune. Maksud ei tõuse, lihtsalt mõeldakse uusi maksuliike juurde, ja nüüd siis uhkete, ilusate nimedega. Loomulikult, kõik Eesti inimesed tahavad, et meil oleks julgeolek tagatud, et meie kaitsevõime oleks hästi suur, et meie inimesed saaksid magada rahulikult. Aga seda tuleks teha natuke teistmoodi, mitte koorides inimesi, mitte mõeldes välja uusi maksuliike. Nii et loomulikult Keskerakond ei saa seda eelnõu toetada. Aitäh!

Aitäh! Kristo Enn Vaga, palun! (Saalist öeldakse midagi.)

Aitäh, Priit, ma saan hakkama. Aitäh, Priit, mul on kõik hästi.

Vaata, kui hea koostöö on. Aitäh, Priit!

Priit, mul on siin kõne aeg. Lugupeetud kolleegid! Hea istungi juhataja! Head eestimaalased! Kahjuks käib poliitiliste oponentide vahendusel jutt, et julgeolekumaks ei lähe Eesti julgeoleku kindlustamiseks. Päris kummaline on seda kuulata ning tahaksingi väikese faktikontrolli teha. Kui vaadata ainuüksi järgmist aastat, siis järgmine aasta jõuab Eestisse laskemoona ca 700 miljoni euro eest. Tuletagem meelde, et 2021. aastal oli Eesti kogu kaitse-eelarve suurusjärgus 645 miljonit eurot. Nelja aastaga tellime rohkem laskemoona, kui oli tollel hetkel kogu meie kaitse-eelarve. Me oleme suure sammu edasi astunud. Julgeolekumaks võimaldab meil katta varasemalt 2,16%-lt SKP-st kuni 3,4%-ni SKP-st kasvanud riigikaitse- ja julgeolekukulusid ning investeerida täiendavalt riigikaitsesse ja julgeolekusse kuni 2028. aastani 1,1 miljardit eurot. Ühtlasi aitab see muidugi tagada ka järgmisel neljal aastal [mahus] 0,25% [SKP-st] sõjalise abi Ukrainale, mis on suurusjärgus 100–105 miljonit eurot aastas. Lisaks katab see laia julgeoleku kulu, mille ulatus on 200 miljonit eurot. Ehk siis ei tasu tonti näha seal, kus tonti pole. Kokku läheb, kui võrrelda Ukraina täiemahulise sõja eelse ajaga, viie aasta jooksul 4 miljardit eurot riigikaitsesse. Lähiaastate kaitsekulu on märkimisväärselt üle 3% [SKP-st], olles igal aastal vähemalt 3,3% ning ulatudes ühel aastal isegi 3,7%-ni SKP-st. Oleme kaitsesse panustamise poolest Poola järel NATO riikidest pingereas teisel kohal ja napilt USA ees. Seega, me võtame oma julgeolekusse panustamist väga tõsiselt ning ma olen täiesti kindel, et selle tulemusel me võidame järgmise sõja ehk seda sõda meie vastu ei alustata. Aga me kõik saame aru, et ega raha meid ei kaitse, vaid ikkagi võimed. Seega tooksingi välja olulisema, mida täiendava eelarvega Eestile soetatakse. Esimesed mitmikraketiheitjad HIMARS jõuavad Eestisse järgmisel aastal, sellega tekib võime anda täppislööke kuni 300 kilomeetri kaugusele. Eesti loob diviisi koosseisu kolmanda liikursuurtükipataljoni, me hangime selle jaoks prantslastelt 12 ratastel liikursuurtükki CAESAR, lisaks täiendavaid liikursuurtükke K9. Tugevdame kagusuuna kaitset, kagusuund on väga tähtis suund. 2. jalaväebrigaadi manööverüksused hakkavad veoautode asemel kasutama uut tüüpi soomukeid. Arendame edasi mehitamata õhuründepatareid. Järgmisel aastal jõuab Eestisse ka varitsev õhuründemoon, tankitõrjeks hangime ennast juba tõestanud Javelini ja Spike LR rakette. Muidugi järgmisel aastal lisandub Eesti õhukaitsekilpi ka keskmaa õhutõrje võime Saksa päritolu IRIS-T süsteemi näol. Võtame kasutusele Piorun lühimaa õhutõrjesüsteemi, täiendavalt laskemoona ja Mistrali lühimaa õhutõrjesüsteeme. Merevägi jätkab rannikukaitse divisjoni varustamist ja 2024. aastal alanud väljaõpet nendesamade relvasüsteemide [kasutamiseks]. Kokkuvõtvalt: 2031. aastaks ostame juurde moona 1,6 miljardi euro eest. Lähiaastal investeerib Eesti laskemoona [hankimiseks] kuni veerandi kaitse-eelarvest. Kokkuvõtvalt on julgeolekumaks viis, kuidas riik palub igaühe panust kindlama Eesti ehitamisse. Suuremat panust palume ka Eesti ettevõtjatelt, kes on avalikult öelnud: kaitsevõime tagamiseks tuleb teha rohkem ja nemad on valmis panustama. Aitäh kõikidele eestimaalastele, kes panustavad, et meie riik oleks kaitstud. Sellega ka lõpetan oma kõne. Aitäh!

Suur tänu! Urmas Reinsalu, palun! Kaheksa minutit.

Valitsuse üks vale peab varjama teisi. Järelikult see vale peab olema veel suurem kui peidetavad valed. Valitsuskoalitsiooni esindaja kõneleb parlamendile tõsise näoga, et rahvas nõuab uusi maksutõuse, et Eesti rahvas on nõudnud käibemaksu tõusu lühikese ajaga 20%-lt 24%-le, nagu ette visioneeritakse, et Eesti rahvas nõuab kõigi tulude maksustamist 20% [asemel] 24%-ga, et Eesti rahvas nõuab pensionide kogu tulu maksustamist. See on vale. Esiteks, avaliku arvamuse uuring juulis sellel aastal ütles selgelt, et Eesti inimestest 83% ütleb "ei" käibemaksu tõusule, 80% ütleb "ei" tulumaksu tõusule. See on ühiskonna hinnang. Viide sellele, et huviorganisatsioonid nõuavad maksude tõstmist, on samamoodi vale. Eelnõu ei saadetudki kooskõlastusringile, mida hea õigusloome tava nõuab. [Seda ei saadetud] mitte ühelegi huviorganisatsioonile, kui valitsus seda eelnõu ette valmistas. Veelgi enam, 40 ettevõtlusorganisatsiooni saatsid valitsuse majandusvaenuliku poliitika kohta protestikirja peaministrile. See on Eesti ühiskonna seisukoht. Valitsuse narratiiv on see, et tuleb makse tõsta. Siin konkreetselt käib jutt mahust üle 2 miljardi euro, et lahendada meie ees objektiivselt, täiesti reaalselt seisvaid julgeolekuvajadusi. Kuid valitsus ei pea oma sõna. See raha, mida nende maksudega kogutakse, ei lähe sugugi riigikaitsele. Kui me võrdleme riigi eelarvestrateegiat aastateks 2024–2027 uue valitsuse esitatud riigi eelarvestrateegiaga, siis me näeme, et selle nelja aasta peale [kogutavad] 2,5 miljardit ei lähe täiendavalt riigikaitsekuludeks. NATO arvestuse järgi läheb Eesti sõjalise kaitse ressurssideks ligi neli korda vähem raha ehk üksnes 350 miljonit eurot. See on must valgel tõestatav. Veelgi enam, eriti küüniliseks muudab valitsuse seisukohad, [millest] siin pateetiliselt kõneldakse, see, et ajal, kui käibemaksu tõusuga tahetakse korjata järgmisel aastal maksumaksjatelt tarbimismaksudena kokku 113 miljonit eurot, võetakse selleltsamalt kaitseotstarbelise erivarustuse realt, mille alt muu hulgas rahastatakse ka moona soetamist, ära 96 miljonit eurot. Võtame kokku selle hookuspookuse: suurusjärgus sama palju, kui selle nii-öelda kõrgstiilis retoorikaga rahvalt maksudena võetakse, tegelikult vähendatakse kaitseotstarbelise erivarustuse soetamise vahendeid. Poolteist aastat viidati siin sellele, et Kaitseväe juhatajate seisukohtadega arvestatakse. Poolteist aastat tagasi Kaitseväe juhataja Martin Herem, härra Vaga, kutsus üles ja esitas moona soetamiseks taotluse 1,6 miljardi euro suuruse vältimatu investeeringu jaoks, et Eestit ei okupeeritaks. Ja mida tegi valitsus: ähmase jutuga, poliitilise retoorikaga on seda poolteist aastat edasi lükatud. Me oleme kaotanud julgeolekuliselt kallist aega, aga me oleme kaotanud ka reaalset raha. Moon on nüüd vähemasti 25% kallim, nagu ütlevad eksperdid. 400 miljonit eurot – kellele see arve otsustamatuse eest esitada? Jah, härra Vaga ütleb lehtedes, et Kaitseministeeriumis valitseb kõrgemal tasemel kaos. Härra Vaga on ise üles tunnistanud koalitsiooni esindajana, et kui käis Reformierakonna-sisene võimuvõitlus, siis Pevkur kaitseministrina meelega ei viinud valitsusse [moonahangete taotlusi]. Nii palju siis tegelikult sellest ehedast [suutmatusest] teha kriitiliselt vajalikke julgeolekuotsuseid. Olukorras, kus Riigi Kaitseinvesteeringute [Keskuse] direktor on öelnud, et nelja-aastases tsüklis – siin eelkõneleja kõneles, et moona [hankimine] võtab meeletult pikka aega – on võimalik poliitilise tahte ja ressursi olemasolul vajalikud vahendid soetada. Nüüd teiseks. Isamaa seisukoht on, et see eelnõu halvendab meie majanduse olukorda, see halvendab meie inimeste toimetulekut ja toob kaasa [riigi] vabanemise järgselt pretsedenditu massiivi maksutõuse ja see muudab Eesti väljumise majanduslangusest väga keeruliseks. See eelnõu ei vasta Eesti praktilistele majandushuvidele ja Eesti inimeste elementaarsetele toimetulekuvajadustele. Valitsemiskulusid te ei ole olnud suutelised vähendama. Valitsemiskulude tegelikku kärbet ei ole. Vastupidi, ainus, kus te muide saate näidata, et majanduskulusid vähendatakse, on seesama nii-öelda moonahanke eelarverea vähendamine järgmisel aastal 96 miljonit, mille te [serveerite] valitsemiskulude vähendamisena. Küüniline! Pagana küüniline, lugupeetav valitsus! Ja nüüd, viimase sõnumina ma tahan [viidata] erilisele küünilisusele: valitsuse esindajad kõnelevad maksustabiilsusest, sellest, et peab olema ettemääratus, stabiilsus. Vastupidi, te lõhute puruks kogu Eesti maksusüsteemi, mida on [iseloomustanud] just nimelt stabiilsus. Te astute sammu, et purustada üks väheseid Eesti regionaalseid konkurentsieeliseid: see on ettevõtete investeeritud tulu maksuvabastuse äralõhkumine, äralörtsimine nii-öelda avansiliste kvartaalsete maksetega. Ja te ütlete, et ettevõtlusorganisatsioonid nõuavad seda, rahvas nõuab seda! Näidake mulle seda rahvast! Näidake neid ettevõtjaid, näidake neid eksperte, kes ütlevad, et see on tore tegu! Teie enda eelmine peaminister ütles, et tegemist on maksusüsteemi lörtsimisega. Vägagi objektiivne hinnang! Kindlasti endine peaminister Kaja Kallas suhtub pigem soosivalt oma erakonna tegevusse, aga tema hinnang oli diametraalselt hävitav. Ja nüüd te purustate ettevõtlusorganisatsioonide stabiilsuse ja annate löögi inimeste sissetulekutele. Ja selles olukorras te räägite mingist maksurahust – olukorras, kus te võtate vastu seaduse, et selline drakooniline maksukaskaad jääb kehtima 2028. aasta 31. detsembrini! Vabandust, mis maksustabiilsusest me räägime! Täielikku kaosesse viite Eesti riigi maksusüsteemi päise päeva ajal. Mis maksud siis 2029. aastal kehtivad? Vabandust, ma räägin ennekõike investorite, majanduskeskkonna mõttes. Mina ei tea, mis maksud Eestis kehtivad. Ma pigem olen veendunud, et valitsuse intentsioon on – ja seda on muide öelnud avameelselt välja Jürgen Ligi –, et tõenäoliselt see maks jääb kehtima tähtajatult. Aga hästi, te praegu olete kehtestanud sellele poliitilise retoorika võtmes sunset-klausli, et ta otsekui 2029. aastaks kustub. Aga mis stabiilsust see annab tegelikkuses meie ettevõtjatele, meie majandusinimestele? Mis maksusüsteem meie riigis kehtib? Kehv on see poliitika. Ja see, et te poete julgeoleku viigilehe taha, ei mõju paraku veenvalt, arvestades teie loidust väga tõsiste kriitiliste otsuste langetamisel. Isamaa on selgelt üles kutsunud, pakkunud kava välja. Me peame venitusteta tegutsema! Teeme riigikaitse võlakirja, teeme selle investeeringu ära, mis puudutab moonavajadust, ühekordseid kaitseinvesteeringuid, avame Euroopa Komisjoniga dialoogi platvormi, et me saame kasutada Euroopa struktuurivahendeid …

Aitäh!

… ka meie ühekordseteks investeeringuteks. See on ka väga tõsine üleeuroopaline probleem. Ja nüüd lõpetuseks ma tahan tähelepanu juhtida sellele argusele, argpükslikule käitumisele, et protseduurilisele nii-öelda keerutamisele …

Aitäh, Urmas!

… et te ei julgenud tuua siia parlamendisaali hääletamisele Isamaa muudatusettepanekuid. Kardate! No mis siin karta on?! Jõud on ju teie käes ja te saate veel seda näidata. Tõsised sõnad, ma saan aru, Toomas, aga praegu see on vägagi tõsine teemadering. Aitäh!

Siim Pohlak, palun!

Nii, kuidas on?

Jaa, kõik on valmis sind kuulama.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Head rahva teenrid! Selle eelnõu kohaselt kehtestatav maksutõusude paraad on nimetatud kõlavalt julgeolekumaksuks, et see Eesti inimestele maha müüa. Tegelikult on tegemist petukaubaga. Selle maksukobara võiks samahästi nimetada Reformierakonna kättemaksuks. Isegi selline absurdne nimi vastaks selle asja tegelikule sisule rohkem kui kõlav sõna "julgeolekumaks", mille taha on peidetud tegelikult kolm maksutõusu, millega lapitakse Reformierakonna poolt auklikuks lastud eelarvet. Eesti riigieelarve augu tegelik põhjus pole mitte riigikaitsekulud, vaid see, et võetakse üle jõu käivaid kohustusi, et eilsed ja tänased valitsusliikmed oleksid saanud ja saaksid jätkuvalt rahvusvahelisel areenil särada maailma päästjatena. Aga arve kohustuste [täitmise] eest saadetakse Eesti rahvale. Meie majandus on maksnud selle eest ränka hinda ja asi ei parane enne, kui tänane valitsus on kukkunud ja oleme asemele saanud rahvusliku ja rahvameelse valitsuse. Kümnendat kvartalit langevast Eesti majandusest pigistatakse selle kobarmaksutõusuga välja viimane. Praegu ei ole aeg uuteks maksutõusudeks, olgu sellel maksul kui tahes ilus nimi. Statistikaameti andmetel Eesti ettevõtete käibed langevad, uudistest võime iga nädal kuulda, kuidas ettevõtted sulgevad uksi, koondavad töötajaid. Tänavu kolmandas kvartalis on tööga hõivatute koguarv ligemale 20 000 inimest väiksem kui aasta tagasi. Valitsus aga pigistab meie ettevõtjaid edasi nagu omal ajal mõisnikud talupoegi. Lisaks ettevõtetele läheb ka töötava inimese elu järjest keerulisemaks. Isegi kui sul jääb töökoht alles, siis töötasust ei pruugi enam piisata kasvavate kulude katmiseks, sest lisaks sellele kobarmaksule, mida täna kehtestama hakatakse, on juba kasvanud riigilõivud, tulekul on automaks, auto registreerimise tasu, erinevad aktsiisitõusud: selle aasta ja järgneva aasta jooksul kokku ligemale 20 maksutõusu. Sellist asja pole Eesti Vabariigis nähtud viimased 30 aastat. Ja kui vaadata seda valitsuse maksudega rabistamist, [võib arvata, et] suure tõenäosusega on riigikassa seis meil veel oluliselt kehvem, kui paberil näidatakse. Fakt on see, et need kolm maksutõusu toovad kaasa uue hinnatõusulaine: kallineb toit, kallineb kütus, kallineb elektrienergia. Kõik teete kallimaks, lugupeetud valitsus! Eesti saab selle maksutõusu järel ühe kõrgeima toiduainete käibemaksu määra Euroopas: kerkime 24%-se toiduainete käibemaksuga Euroopas Taani järele teisele kohale. Kui aga võrrelda meie inimeste sissetulekuid Taaniga, siis ei ole midagi võrrelda ju. Reformierakonna, Eesti 200 ja sotside majandusime: Eesti on jõudnud mitte viie Euroopa rikkaima riigi, vaid kahe Euroopa kalleima riigi sekka, ja seda sellise esmatarbekauba arvestuses nagu toit. Te panete sellele inimeste vaeseks maksustamisele külge uhke sildi "julgeolekumaks" ja arvate, et Eesti inimesed on tõepoolest nii rumalad, et neelavad teie pakutava konksu alla! Päriselt demokraatlikus riigis peaks valitsus ikkagi heas mõttes pelgama valijaid. Kui sa ikka täielikku siga teed oma rahvale, teed inimesed vaeseks, ruineerid neid kõikvõimalike maksutõusudega, kiusad ettevõtjaid bürokraatiaga, keerad majanduse kliimapaanika ja rumalate otsustega kummuli, siis järgmisel korral normaalselt toimivas demokraatias sellisel erakonnal enam parlamenti asja ei peaks olema. Eestis aga on pildil midagi valesti. Reformierakond koorib ülbelt inimestelt seitse nahka ja see ülbus näitab, et mingil põhjusel on neil veendumus, et nende tulevasi valimistulemusi kogu see jama ei mõjuta. Oma koalitsioonikaaslased lastakse nagunii tualetipotist alla. Eesti 200 on juba allpool valimiskünnist. Järgmiseks tõugatakse sinna sotsid, kelle reiting on samamoodi kivina kukkuma hakanud. Kobarmaksu nimetamine julgeolekumaksuks on järjekordne reformierakondlik vale selles lõputute valede reas. Ja kui tsiteerida tänase valitsuse vaimset ämmaemandat, siis: lugege mu huultelt, maksud ei tõuse. Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ei toeta järjekordset kobarmaksutõusu. Aitäh!

Aitäh! Maris Lauri, palun! (Maris Lauri küsib lisaaega.) Kaheksa minutit.

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Kuulan siin neid kõnesid ja ka seda eelnevat diskussiooni justkui protseduuriliste teemade üle. Paratamatult tuleb mulle meelde, et üks demagoogiline võte on süüdistada teisi selles, mida ise tehakse. Nii et andke andeks, kui süüdistatakse kedagi argpükslikkuses, siis mina arvan, et argpüksid olid need, kes ei julgenud komisjoni esindajalt ehk minult küsida, miks täpsemalt nende muudatusettepanekuid arutusele ei võetud. Aga väga lihtsal põhjusel. Räägime siis nendest muudatusettepanekutest. Viis muudatusettepanekut, millest esimene oli postulaat, mis ei olnud [konkreetne muudatusettepanek], vaid poliitiline seisukoht. Teine muudatusettepanek tegeles tulumaksuga ehk maksuküüruga. Nende [pakutud] nelja elemendi koosmõju oli julgeolekumaksu täielik kaotamine. Jah, igal Riigikogu fraktsioonil on õigus mitte olla nõus ühe või teise eelnõuga, aga selle väljenduseks ei tohiks olla eelnõu ümberkirjutamine algusest lõpuni, vaid vastu hääletamine või ka oma eelnõu esitamine. Seda oleks võinud teha nii selle esimese muudatusettepaneku puhul kui ka tulumaksu [puudutava] eelnõu puhul. Seda on ka korduvalt tehtud. Kolmas [ja neljas] muudatusettepanek olid tegelikult kohustuse panemine Vabariigi Valitsusele, mida Riigikogu protseduurikas nimetatakse Riigikogu otsuseks. See eeldab hoopis teistsugust menetlust. Antud juhul, kuna tegemist oli rahalise kuluga, oleks see tõenäoliselt tähendanud ka seda, et otsus oleks vajanud Riigikogu koosseisu enamust. Kokku oli pandud see eelnõu, otsuse projekt ja veel üht-teist, mille menetluslikult kokkupanemine on minu arvates väär. Ja lõpuks oli olemas veel viies muudatusettepanek, mis tegelikult oma sõnastusega ütles ära, et Isamaa ise ka ei uskunud, et need neli muudatusettepanekut leiavad komisjoni poolt aktsepteerimist. Täpselt nii oli öeldud: kui esimesi ei arvestata komisjoni poolt, siis me esitame viienda. Ehk nad saavad ise ka aru, et asi ei ole päris korrektne. Veel mõnest asjast, mis enne öeldi. Demagoogiline võte on kindlasti see, et tõmmatakse mingeid sõnu, väljendeid, numbreid kogupildist välja. Eriti mõnus on rünnata inimest, keda saalis ei ole, kes ei saa ise ennast kaitsta. Nii näiteks pannakse rahandusministrile suhu mõtteavaldusi, mida ta ei ole öelnud. Olles ise selle esimese lugemise stenogrammi täna veel korra üle lugenud, julgen väita, et väited sellest, mida siin Jürgen Ligile suhu pandi, ei vasta tõele. Mul on olnud täna väga kurb ka kuulata seda, et lisaks demagoogiale on mõne erakonna narratiiv hirmu levitamine, ähvardamine ja maailma esitamine hästi mustades värvides. Siin küsimustele vastates ma korra juba osutasin sellele, et kõige paremini kaitseb mentaalselt see, kui inimesed tunnevad ennast kindlalt, kui nendel ei ole hirmu. Inimesed tahavad mingit punkti, millele toetuda, [kui nad tahavad] edasi minna. Ma kuulasin seda siin täna ja ka varasemalt. Kriitika on alati vajalik. Mitte ükski erakond, ükski valitsus ei saa läbi nii, et ta võib-olla mõnd asja ei tee kõige paremal viisil, eksib, ja ongi kõik. Ka jumal on eksinud. Nii et ei tasu ennast pidada väga palju paremaks kõikidest teistest. Aga võib-olla ei tasu ka hirmutada inimesi nii palju sellisel ajal, kus me praegu oleme. Ja mul on natuke tunne – ma tahan väga eksida –, aga võib-olla need, kes hirmutavad, kardavad ise nii palju, et hirmust, et see hakkab välja paistma, nad tahavad, et ka teised hakkaksid kartma. Maksutõusud tõesti ei ole meeldivad asjad. Tahaks ka, et neid ei peaks tegema, aga kahjuks on olukord selline, et neid peab tegema ja nii tuleb valida väga halbade valikute seast. Ma arvan, et julgeolekumaksu valik on meil halbadest valikutest parim. Minu isikliku maitse kohaselt võinuks ta olla natuke teistsugune, aga eks tuleb teha poliitilisi kompromisse. Aitäh!

Aitäh! Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Räägime siis Reformierakonna ja tänase koalitsiooni [algatatud] kõrgepalgaliste tulumaksuvabastuse seadusest. Julgeolekumaks ei ole ju midagi muud. Ma toon siin välja väga konkreetseid numbreid, et ei oleks arvamust, et keegi lihtsalt tuleb ja räägib. Kui me vaatame selle aasta kaitsekulusid, siis eelarves on see 1,2 miljardit, täpsemalt 1 miljard ja 214 000. Järgmine aasta on planeeritud Kaitseministeeriumi kulude number 56 miljonit suuremaks. Kui me vaatame aastat 2026, siis koos selle 56-ga kasvab see 283 miljonini ja 2027. aastal kasvab see 290-ni. Aga kui vaadata aastate tõusu, siis see on 56 miljonit, 227 miljonit, 7 miljonit. Ma küsisin selgelt komisjoni esindaja käest, kui palju planeeritakse igal aastal julgeolekumaksuga raha inimeste taskust ja ettevõtete taskust ära võtta. Siis vastati: 742 miljonit. Sellepärast ma julgen selgelt öelda, et tegelikult on see Reformierakonna valimislubaduse täitmise maks. Ja kahjuks on viimased poolteist aastat kõik maksutõusud olnud ainult ühel põhjusel: et seda 500 miljonit kokku korjata, et kuidagigi katta Reformierakonna valimislubadust, ja seda kõike vaesemate, väiksema sissetulekuga inimeste arvelt. Viimase statistika andmed ütlevad väga selgelt, et alla keskmist palka saavaid inimesi on 60%. Keda see nõndanimetatud julgeolekumaks ehk tegelikult kõrgepalgaliste tulumaksuvabastuse maks tegelikult mõjutab? Mõjutabki just kõige rohkem neid, seda 60% palgasaajaid, kelle elu on kõige raskem, pluss 300 000 pensionäri. Kas teie, kes te olete olnud rohkem kui üks koosseis siin Riigikogus, kujutate ette, et oleks kunagi keegi julgenud tulla siia pukki ja ütelda, et me võtame pensionäride taskust järgmine aasta ära kõigepealt kümneid miljoneid sellega, et keskmise [pensioni] maksuvabastus kaob ära? 2027. aastal võetakse tänu sellele 76 miljonit pensionäride taskust. Aga sellest on veel vähe. Nüüd tuleb pensionäridel hakata maksma ka esimeselt sendilt 2% [julgeoleku]maksu. Ja siis räägitakse pensionide tõusust. Lihtsalt piinlik! Sellesama koalitsiooni esimene asi oli võtta ära lasterikaste perede toetusest 200 eurot iga kuu, silm ka ei pilkunud. Tõsteti automaatselt käibemaksu, tulumaksu 10%, nüüd veel 10% juurde ehk kokku 20%. Aktsiiside tõus on püstloodis elektril, gaasil, kütustel. Ja siis küsitakse, huvitav küll, miks riigi tulubaas ei tõuse sellisena, nagu lootsime. Reformierakonna esindaja räägib, et näete, kaitsekulude number kasvab. Ta jättis kogemata kõrvale ütlemata seda, kui palju on riigieelarve tulude baas tõusnud viimase viie aasta jooksul: 11,7 miljardilt pea 18 miljardini. Palun kolm minutit.

Kolm minutit lisaks.

Loomulikult on sealjuures samuti kõik kulud, mis on seotud riigieelarvega, kasvanud, ka kaitsekulud. Ja kui nüüd räägitakse, et kuskile tulevad meeletud numbrid, siis ma küsin, kuidas järgmine aasta selle poole miljardi või 700 miljoni eest, nagu siin väideti, kaitsekuludest moona ostetakse, kui tõus on ainult 56 miljonit. Me räägime sellest, et on vaja 1,6 miljardit eurot saada kaitsekulude tõusuks, aga tegelikkuses Kaitseministeeriumi rea peal on 1,16 miljardit. Kuhu siis ülejäänud raha läheb, kui 2,4 miljardit korjatakse kokku? Vaesekesed koostööpartnerid, Reformierakonna koostööpartnerid – teid lüpstakse juba poolteist aastat! Aga ma saan väga hästi aru ka Eesti 200-st. Teil ei ole mitte mingit varianti vastu hakata, sest teid nagu praegusel hetkel kahjuks või õnneks ei ole. Sotsid elavad lootuses, et nad on igas pulmas peig või pruut, on kõigega nõus. Aga see on uskumatu, milline maksukoormus kahe aastaga! 2026. aasta alguses võetakse meie inimeste ja ettevõtjate taskutest ära 2 miljardit eurot rohkem, kui võeti enne Riigikogu viimase koosseisu valimisi. Muidugi, endine peaminister on Brüsselisse läinud. Need miljonid, mis Venemaa äriga kätte korjatud on oma abikaasaga ühisest firmast – võibki ära minna, sealt saab veel suurema palga, nii et ei ole mingit muret. Kuigi jäi arusaamatuks, kust need rahad tulid, mis sinna sisse investeeriti. Küsiti küll, aga vastust ei saanud. Ja nüüd tullakse automaksuga selle jaoks, et kõrgepalgaliste tulumaksuvabastuse saab ära teha. Eesti 200 esindaja siin naeratab ja ütleb, et ma ju lubasin teile Riigikogu valimistel: automaksu ei tule. Näed, Eesti 200 rõõmustab siin. Väga hea partner rahanduskomisjonis, väga hea partner, alati naeratab, aga hääletab valet pidi. (Keegi naerab saalis.) Ma tõsiselt mõtlen – mul selja taga on ka hea kolleeg, endised maavanemad, nagu me oleme –, et te võiksite Reformierakonnas korra mõelda selle peale, et ei [tohi] surnuks maksustada. Ei ole enam ettevõtjatel võimalik [rohkem] maksta. Järgmisel aastal kas või ajakirjanduseski see väike käibemaksu tõus – tundub, et mis see ikka on. Aga kui vaatad, mis Omniva teeb: kolm korda aastas tõstab kojukande [tasu]. Mis hakkavad kõrgkoolid tegema, kui käibemaks tõuseb, tulumaks tõuseb? Kust see tulu tuleb? Kui ma vaatan, siis haridusinimesi koalitsioonist on ainult kaks inimest jäänud saali.

Aitäh!

Ma loodan küll, et mõistus tuleb koalitsioonil koju ja toetatakse Isamaa Erakonna ettepanekut katkestada selle eelnõu teine lugemine. Aitäh!

Aitäh! Sõnavõtt koha pealt, Marek Reinaas, palun!

Aitäh! Jah, ma kuidagi tundsin, et mind mainiti selles sõnavõtus, ja ma tahaksin öelda järgmist, mida ma ka puldis olen öelnud. Matemaatika ei ole halb ja Aivar Koka selline erinevate numbritega žongleerimine oli kahtlemata väga virtuooslik ja ka efektne. Pean ka ütlema, et tõepoolest olen ma heatujuline ja alati naeratan sulle üle laua, aga hääletan alati õigesti. Jah, matemaatika ei ole halb ja matemaatika, kui vaadata riigieelarvele otsa, näitab siiski seda, et julgeolekumaks on paratamatu. Aitäh!

Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on esitanud saali 13 muudatusettepanekut. Lähme nende muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Aga, Urmas Reinsalu, palun, üks küsimus istungi juhatajale.

Aitäh, Toomas! Meil oli siin tegelikult üks pahandus veidikene aega tagasi ja ma ei tea, kas Riigikogu aseesimees on selle teemaderingiga kursis. Nimelt on rahanduskomisjon kujundanud välja üsnagi jahmatava seisukoha, keeldudes täiskogu saali toomast Isamaa ettepanekuid, mis tegelikult olid väga ratsionaalse sisuga. Nimelt, me panime ette – minu naeratav sõber, õpetatud sõber osundas siin küll sellele, et julgeolekumaksule ei ole alternatiivi –, meie lahendus oli lihtne: samas mõõtkavas oleks tegelikult Reformierakonna [algatatud] maksuküüru [kaotamise] ärajätmine, see oleks samas suurusjärgus opereerinud. Selle üle võib poliitiliselt arutada, kumb valik on mõistlik, see [praegune] ongi võimulolijate nii-öelda käsitlus. See loomulikult puudutas tulumaksuseaduse muutmist. Kuid mis hämmastas, austatud Riigikogu aseesimees, oli see, et rahanduskomisjon keeldus Isamaa [pakutud] tulumaksuseaduse muudatust saali [saatmast], kuna, [nagu komisjon väitis], meie soov on muuta eelnõu viisil, mis ei lubaks säilitada valitsuse esitatud eelnõu algset eelnõu kontsepti. Täpselt see meie eesmärk iseenesestmõistetavalt oligi: tulumaksuseadust nii muuta, seejuures vastutustundlikult, et tagada riigi rahaline panustamine julgeolekusse. Veelgi enam, me panime ette ka selle sihtotstarbelise sihitamise just nimelt julgeoleku- ja riigikaitseinvesteeringute tarbeks. Ja nüüd on tekkinud nagu pretsedent. Me kuidagi ei saa sellega nõustuda, et me aktsepteerime seda, et komisjon mingisuguse, noh, nii-öelda nõiaringi meetodil teeb, mis tahab, võttes parlamendi liikmetelt ära minimaalsegi õiguse esitada muudatusettepanekuid. Nii et mul on küsimus sulle kui istungi juhatajale ja elukogenud juristile ja veel ka endisele maavanemale. Küsimus on selle kohta, et kuidas me peaksime siis tulevikus käituma parlamendi liikmetena. Kas see tähendab, et meil on selle tõlgenduse järgi, istungi juhataja, keelatud esitada muudatusettepanekuid valitsuse eelnõude kohta, juhul kui need ei säilitaks eelnõu algset kontsepti? Mis tähendab, et meie roll muudatusettepanekute puhul oleks kaasa koogutamine, [välja arvatud] nüansid, valitsuse esitatud initsiatiividele. Selgita mulle, kuidas seda piiramist, mida praegu parlamendi rahanduskomisjon enamushäältega püüab kehtestada, siis tõlgendada. Ja see on väga protseduuriline küsimus, kuna me hakkame arutama nii-öelda mitte muudatusettepanekuid, vaid õigemini muudatusettepanekute selektiivsust olukorras, kus asi puudutab 2,5 miljardit eurot. Isegi seda – ma ei räägi sisulisest ühiskonna kaasamisest dialoogina – püütakse parlamendisaalis kahekolmandikulise enamusega meilt ära võtta. Te võite oma võimust joobuda, te võtate ära ka selle õiguse. Kuidagi väiklane on. Toomas, anna oma käsitlus, kuidas tulevikus käituda.

Jaa, seda teemat on väga pikalt käsitletud ja ma tõepoolest ääri-veeri seda ka jälgisin. Selles mõttes ei tahaks liiga palju aega sellele kulutada. Aga mõned repliigid siiski ütlen. Esimene ei tule vast üllatusena: mitte ühelgi Riigikogu liikmel ei ole keelatud esitada ükskõik millist muudatusettepanekut. Seda ei ole ometi mitte keegi keelanud. Hoopis teine küsimus on see, millised muudatusettepanekutest jõuavad saali. Ja see ei ole sugugi mitte esimest korda, et kõik esitatud muudatusettepanekud ei jõua saali. Seda on läbi aegade alati olnud ja on terve rida tingimusi, millele muudatusettepanekud peavad vastama. Kollases raamatus on terve pikk rivi neid nõuded. Ja tõepoolest, vahel muudatusettepanekud ei vasta nendele nõuetele. Kolmandaks, minul juhatuse liikmena ega ka istungi juhatajana kindlasti ei ole pädevust ega õigust hakata hindama juhtivkomisjoni langetatud otsuseid. Ma pean väga positiivseks, et Maris Lauri võttis ükshaaval need teie muudatusettepanekut ette ja ütles oma seisukoha, mis oli ka komisjoni seisukoht, miks need ei jõudnud saali. Kas te olete sellega nõus või mitte, on hoopis teine teema, aga need [põhjendused] ei ole jäänud saladuse varju. Maris Lauri tuli väga selgelt läbirääkimiste käigus selle teema juurde tagasi, võttis ükshaaval ettepanekud ette ja väljendas oma seisukoha, miks need muudatusettepanekud saali ei jõudnud. Ja viimane [repliik] puudutab seda, milliseid muudatusettepanekuid me hääletame. Kollane raamat ütleb väga selgelt, et muudatusettepanekute käsitlemise aluseks on juhtivkomisjoni ette valmistatud muudatusettepanekute loetelu. Siin on 13 muudatusettepanekut, see loetelu, mille juhtivkomisjon on ette valmistanud. Neid muudatusettepanekuid me hääletame. Ja kõige lõpuks: Urmas, ma olen seda juba vähemalt kümme korda öelnud, et peale seda, kui Riigikohus andis juhatusele mandaadi lõpetada enne muudatusettepanekute hääletamist vaheaegade võtmine obstruktsiooni eesmärgil, on minu kui juhatuse liikme väga selge sõnum komisjonidele olnud, et ei ole ühtegi põhjust sisuliselt korrektset muudatusettepanekut saali mitte lasta. Mitte ühtegi põhjust enam selleks ei ole, välja arvatud, tõepoolest, kui ettepanekuid on 200 või 300. Siis nad eraldi võetuna võivad olla kõik korrektsed, aga ilmselgelt need on [esitatud] obstruktsiooni eesmärgil ja siis see põhimõte ei pruugi kehtida. Aga antud juhul muudatusettepanekute arv ei ole mitte vähimalgi määral põhjuseks, miks me ei peaks neid saali lubama. Kellelgi sellist paha taotlust ei ole. Ja nagu sa oled ise korduvalt viidanud, koalitsioonil on saalis häälte ülekaal täiesti olemas, et oma seisukoht ikkagi peale jääks. Nii et ma arvan, et tasuks natuke mõelda sellele, mismoodi, kuidas muudatusettepanekuid esitada. Võtan ühe protseduurilise küsimuse veel. Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh, Toomas! Sa ütlesid, et natuke tasuks mõelda, kuidas muudatusettepanekuid esitada. Isamaa pakkus välja Reformierakonna maksuküüru [kaotamise] lubaduse katteks läbisurutavale maksude tõstmise seadusele väga lihtsa omapoolse alternatiivse ettepaneku loobuda Reformierakonna maksuküüru [puudutavast] initsiatiivist. See oli väga konkreetne ettepanek ja puudutas tulumaksuseadust. Ja lisaks panime ette selle, et suunata need vahendid riigikaitsekuludeks, mis on loomulikult ka selle seaduse eesmärk, vähemalt nii on deklareeritud. Ja nüüd sa ütled, hoiatad, et te peaksite mõtlema. Me peaksime siis, ma saan nii aru, tuginema rahanduskomisjoni juhisele, et me peaksime painutama oma poliitilise käsitluse valitsuse seisukohtade järgi. Siis on see [luba], et me tohime esitada muudatusettepanekuid ja need jõuavad ka saali hääletamisele. Ma [ütlen] kategooriliselt, et ma ei ole sellega nõus. See on meie õigus, ka meie esindame siin inimesi ja ma arvan, et väga paljusid inimesi, avaliku arvamuse uuringute järgi nende maksutõusude puhul ligi 80% Eesti inimestest. Ja me väljendame Eesti ühiskonna seisukohta, et selline maksutõusude kaskaad ei vasta täna ühiskonna huvidele, Eesti vajadustele. Sa viitasid Riigikohtu otsusele, sellele, et Riigikohtu otsus võimaldab opereerida ulatuslikult. Aga see ei võimalda teil võtta parlamendi liikmetelt ära elementaarset õigust esitada iseseisvaid muudatusettepanekuid, mis [pakuvad] alternatiivset käsitlust sellele, mida pakub välja võimuliidu enamus. Selle peale ma seda protesti väljendangi praegu. Loomulikult, ma ju saan suurepäraselt aru, miks te seda teete. Te soovite ennast sellega jõustada, näidata, et te teete seda sellepärast, et te võite seda teha. Ja ma veel kord tahan öelda, et kuidagi ei saa aktsepteerida sellise loogikaga käsitlust. Ma ei [esine] siin selles stiilis, nagu võib-olla mõni teine opositsioonipoliitik on öelnud, et küll me kunagi tuleme ja siis teeme samamoodi. Ei, ma arvan, et me pigem õpime, kuidas ei tohiks teha. Aga see on tõsine probleem. Mu küsimus on sulle, Toomas, kuidas ma parlamendi liikmena, kuidas Isamaa saab kaitsta enda õigust esitada ja siia saali tuua muudatusettepanekuid, kui see käsitlus on nõnda, et see sõltub ainult rahanduskomisjoni voluntarismist. Rahanduskomisjon deklareerib, et valitsuse esitatud eelnõude algintentsiooni muutvaid, kontsepti muutvaid ettepanekuid ei tohi teha. Mu küsimus ongi see, kust jookseb siis see piir. Sa ütled, sa hoiatasid mind, eks ole, mitte ähvardavas, vaid heatahtlikus toonis, et püüdke teha nõnda, et [ettepanekud] meeldivad koalitsioonile, siis need lähevad läbi, otsige sobiv meetod selleks. Mu küsimus ongi, et saada aru sinu tõlgendusest: kus on see piirjoon, millest me peame juhinduma? Mis tüüpi ettepanekud siis kõlbavad koalitsioonile – lihtsalt, et seda [soovitust] mõtestada, mitte et me kavatseksime sellele alluda – ja mis tüüpi ei kõlba?

Hea kolleeg! Esiteks, see ei olnud kindlasti hoiatus. Mul on hea meel, et sa kasutasid sõna "heatahtlik" seal ees, aga see ei ole isegi mitte heatahtlik hoiatus, vaid lihtsalt minu arusaam ja minu mõte. Teiseks, veel kord, ma saan aru, et see ei ole see, mida sa mõtled, aga mitte kellelgi ei ole keelatud esitada ükskõik millist muudatusettepanekut. Küsimus on selles, millised ettepanekud jõuavad saali, ja see on teine küsimus. Tõepoolest, tänasel päeval see filter on komisjon. Me oleme kõik seda läbi aegade [aktsepteerinud], et komisjonid on suure otsustuspädevusega, iseseisva avara otsustuspädevusega, ja ka juhatus ei sekku komisjoni töösse ei sisuliselt ega ka protseduuriliselt. Nii et selles mõttes komisjonid tõepoolest on see filter, kus need otsused langetatakse. Aga veel kord, Urmas, ma olen 99,9%, et mitte öelda 100% veendunud, et nende [ettepanekute] saali mittetoomises puudub igasugune paha tahtlus. Selleks, ma ütlen veel kord, ei ole vähimatki põhjust. Kolm-neli muudatusettepanekut tehniliselt läbi hääletada ei oleks meil ju mitte mingi probleem. Ma arvan, et me oleme kulutanud praegu aega protseduuriliste küsimuste peale palju rohkem, kui oleks tegelikult aega võtnud nende nelja muudatusettepaneku hääletamine. Aga me ei saa ikkagi nii-öelda tõmmata kuskile seda joont vahele, et me ignoreerime neid sätteid, mis kollases raamatus kirjas on. Siin toodi näide, ma toon vaid ühe näite. Kui oli seesama maksuküüru teema, siis minu arust kas Annely või Maris ütles väga selgelt, et see oleks [eeldanud] siis näiteks tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Te oleks saanud selle algatada ja te saate selle homme või ülehomme taas algatada. Ega see võimalus ei ole teil kuskile kadunud. Aga selle eelnõu puhul see ei kvalifitseerunud komisjonis aktsepteeritud muudatusettepanekuks. Ja veel kord ma ütlen, et mitte keegi ei ole andnud mitte ühtegi korraldust komisjonidele mitte lubada saali opositsiooni korrektseid muudatusettepanekuid. Mitte keegi mitte kunagi! Aga, head kolleegid, ma arvan, et lõpetame selle debati siin ära. Urmas, jah, päris viimane ja siis läheme muudatusettepanekute hääletamise juurde. Urmas Reinsalu, palun!

Ma nüüd veidikene pean ikkagi korrigeerima, see asi kisub sinu seletustega [kiiva]. Ma ei kahtlusta üldse mitte sinu kuidagi pahatahtlikkust selles osas. Sa ei varja oma mõttekäiku ja see vähemalt võimaldab avameelselt arutada. Sa ütlesid, et me peame oma ettepanekuid, mis lähevad – sisult, eks ole, kui seda tõlgendada rahanduskomisjoni loogika kohaselt – vastuollu valitsuse kavatsusega, esitama eraldi seaduseelnõudena. Et on tegelikult niisugune loogika, et olgu eraldi seaduseelnõud. Aga minu küsimus on, miks siis antud juhul on komisjon valitsuse eelnõu kohta esitanud väga ulatuslikult muudatusettepanekuid erinevates [küsimustes]. Näiteks viimane, aktsiiside muutmine. Siis peaks ütlema, et me hakkamegi muudatusettepanekutest loobuma ja meil on tohutu hunnik seaduseelnõusid. Siis me tegelikult menetleme siin järjest 50 seaduseelnõu ja 10 tükki leiavad toetuse, ja siis need hakkavad riburada pidi järjest jõustuma, eks ole. See on ju veidikene veider. Kuidas me nüüd saame aru, mis puhul me tohime esitada eraldi muudatusettepaneku, mida lubatakse, ja mis puhul me peame ütlema, et me peame tegema eraldi seaduseelnõu, kuna selles [pakutu] vääraks valitsuse tahet liiga ulatuslikult ja valitsus ei tahaks, et seda üldse parlamendisaalis hääletataks?

Hea Urmas, selle kohta ütlen veel kord, et Maris väga selgelt kommenteeris eraldi võetuna kõiki neid muudatusettepanekuid, mis te tegite. Ta tõi välja ka argumendid, miks need saali ei jõudnud. Loomulikult ei ole valitsusele meeldimine üldse mingisugune argument või et [ei kõlba ettepanek], mis on vastuolus valitsusega. Väga tihti ongi ja see on väga loomulik. Opositsiooni seisukohad ongi tihtipeale vastuolus sellega, mis on valitsuse tahe ja soov olnud. See ei tähenda seda, et need muudatusettepanekud ei võiks saali tulla. Antud juhul on põhjused teised, mitte see, et nad ei teeninud seda eesmärki, mis valitsusel on. Seda me oleme kogu aeg teinud ja nagu sa ütlesid, loomulikult ka teie seisukohtadel on olemas oma toetajaskond. Ma ei kahtle selles vähimalgi määral. See ei ole mitte mingi teie isiklik ego, vaid tõepoolest, te esindate oma maailmavaadet, esindate oma valijaid. See on üsna tihti paraku niimoodi, et opositsioonil ja koalitsioonil on erinevad vaated. Isegi koalitsiooni sees on igal fraktsioonil, igal erakonnal erinevad seisukohad. Nii et selles mõttes siin ei ole mitte midagi üllatavat. Veel kord, Urmas, ma siiralt ütlen, julgen lausa käe südamele panna: mitte mingit pahatahtlust ei ole selles, et mitte lubada teie tehtud muudatusettepanekuid saali. Selleks on pigem tehnilised ja formaalsed põhjused, miks need ei ole saali jõudnud. (Saalist hõigatakse midagi.) Huvitab ikka, see oli sul natuke ekslik järeldus. Aga, head kolleegid, muudatusettepanek nr 1, selle on esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Tähelepanu, kolleegid! Ma palun hääletada seda muudatusettepanekut, mille sisu on, et eelnõust jäetakse välja paragrahvid 4–22. See on rahanduskomisjoni arvates kooskõlas kodu- ja töökorra seadusega, erinevalt ülejäänud Isamaa muudatusettepanekutest.

Asume selle muudatusettepaneku hääletamise ettevalmistamise juurde. Aitäh! (Keegi naisterahvas naerab heleda häälega, teised ühinevad temaga.) Mulle tundub, et tänane naerukoolitus on läinud asja ette. (Viitab lõbusa telesaate jaoks tehtud naerukoolitusele.) Head kolleegid, oleme eelnõu 512 juures. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 1. Selle on esitanud Isamaa fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada.

Selle poolt hääletas 23 Riigikogu liiget, vastu 49, erapooletuid 0. Muudatusettepanek nr 1 ei leidnud Riigikogu toetust. Muudatusettepanek nr 2, selle on esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh, auväärt juhataja! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Suurima rõõmuga. Head kolleegid, kas võime minna kohe hääletuse juurde? Keegi ei protesti. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 2. Selle on esitanud Isamaa fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 23 Riigikogu liiget, vastu oli 49, erapooletuid 0. Muudatusettepanek nr 2 ei leidnud Riigikogu toetust. Muudatusettepanek nr 3, selle on esitanud rahanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 4 on esitanud rahanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Kas, head kolleegid, võime minna kohe selle muudatusettepaneku hääletamise juurde, keegi ei protesti? Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 4. Selle on esitanud rahanduskomisjon ja juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle muudatusettepaneku poolt hääletas 48 Riigikogu liiget, vastu oli 21, erapooletuid 0. Muudatusettepanek nr 4 leidis Riigikogu toetuse. Ja juhin, head kolleegid, tähelepanu, eriti Andrei Korobeinikule, et ei ole sobilik juhendada oma kolleege, kuidas hääletada. Igaüks peab saama vabalt otsustada. Muudatusettepaneku nr 5 on esitanud rahanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 6 on esitanud samuti rahanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 7 on esitanud rahanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 8 on esitanud rahanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 9 on esitanud rahanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 10 on esitanud rahanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 11 on esitanud rahanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 12, selle on esitanud rahanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 13, selle on esitanud samuti rahanduskomisjon ja juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Sellega, head kolleegid, oleme vaadanud läbi kõik muudatusettepanekud. Nüüd, enne kui meil tuleb siin veel hääletusi, Andrei Korobeinik, palun, küsimus istungi juhatajale.

Austatud istungi juhataja, kas te peate õigeks, et te istungi juhatajana annate suuniseid hääletamiseks? Minu arust see on vastuolus demokraatia printsiipidega. (Naerab ise ja teised ka.) Istungi juhataja peab olema erapooletu ja ta peaks ikkagi istungit juhatama, mitte saadikuid.

Esiteks, mina ei ole andnud küll kellelegi ühtegi juhist, mismoodi, kuidas hääletada. Küll jah, ma olen lugenud ette juhtivkomisjoni seisukoha ja võib-olla mõned rõhuasetused on vahel natukene olnud ühe või teise koha peal. Aga, ütleme, sinupoolne juhendamine kostis lausa minunigi, nii et minagi mõtlesin, kuidas hääletada, korra sa ütlesid, et poolt, ja korra, et vastu. Nii et selles mõttes oli see sihuke emotsionaalne märkus, aga ei midagi hullu. Head kolleegid, juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 512 teine lugemine lõpetada, aga meile on laekunud, ütlen laekumise järjekorras, ettepanek Eesti Keskerakonna fraktsioonilt ja Isamaa fraktsioonilt eelnõu 512 teine lugemine katkestada. Asume nende ettepanekute hääletamise ettevalmistamise juurde. Kas võime minna nende ettepanekute hääletamise juurde? Keegi ei protesti? Kui keegi ei protesti, siis, head kolleegid, panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Isamaa fraktsiooni ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud julgeolekumaksu seaduse eelnõu 512 teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 24 Riigikogu liiget, vastu 48, erapooletuid oli 0. Ettepanek ei leidnud toetust. See tähendab, head kolleegid, et teine lugemine on lõpetatud ja koos sellega ka selle päevakorrapunkti menetlemine.