Täiskogu istungite kaupa: Riina Solman

Kõneleja on selgelt opositsioonis, kritiseerides Justiitsministrit ja valitsust opositsiooni eelnõude menetlemata jätmise eest. Kriitika on suunatud valitsuse protseduurilisele tegevusetusele ja poliitilisele tahtmatusele olulist julgeolekuküsimust lahendada.

Peamine vastane on valitsuskoalitsioon, eriti peaminister ja sotsiaaldemokraadid, keda süüdistatakse julgeolekuküsimuste puudutamisest keeldumises. Kriitika on nii menetluslik (kummitemplina kasutamine) kui ka sisuline, süüdistades teatud erakondi (SDE, Keskerakond) terroristliku riigi väärtusi kandvate elanike huvide esindamises. Rünnakud on intensiivsed ja kompromissi julgeolekuküsimuses ei pakuta.

Peamine vastasseis on suunatud valitsusele ja peaministrile, kelle poliitika Õiglase Ülemineku Fondi rakendamisel on kuulutatud läbikukkunuks. Kriitika on poliitika- ja tulemuspõhine, keskendudes sadade töökohtade kadumisele ja ebaefektiivsele reeglistikule, mis väidetavalt jättis põlevkivikeemiatööstuse rahastusest välja.

Kriitika on suunatud valitsuse tegevuse vastu, mis puudutab elektrivõrgu tugevdamiseks mõeldud rahade suunamist gaasijaama projekti. Vastuseis on poliitika- ja eelarveprioriteetide põhine, seades kahtluse alla valitsuse võime tagada varustuskindlus.

Peamine vastasseis on valitsuse ja peaministriga, keda kritiseeritakse poliitika (kaitse-ekspertide eiramine) ja protseduuriliste vigade (valimisõiguse eelnõu riiulil hoidmine) pärast. Märgitakse ka Reformierakonna sisest pahameeletormi peaministri sõnumite üle, viidates valitsuse sisemisele nõrkusele. Kriitika on intensiivne, süüdistades valitsust julgeoleku valikulises kaitsmises.

Peamine kriitika on suunatud valitsuse rahanduspoliitikale ja Kliimaministeeriumi plaanile luua uusi kalleid töökohti ajal, mil riik peaks kokku hoidma. Kritiseeritakse ka Euroopa Liidu fondide tagasimaksete reegleid kui ülekohtuseid ja paindumatuid, mis pärsivad uute projektide kirjutamist. Kriitika on poliitika- ja menetluspõhine, keskendudes ebaefektiivsusele.