Täiskogu istungite kaupa: Riina Sikkut

Kõneleja peamine sotsiaalne prioriteet on sooline võrdõiguslikkus ja sotsiaalne heaolu. Ta toetab tugevalt 60:40 põhimõtte kehtestamist börsiettevõtete juhtorganites, et parandada soolist tasakaalu otsustamistasandil. Samuti rõhutab ta vajadust tagada piisav rahastus haridusele, tervishoiule ja pensionidele.

Sotsiaalne fookus on tugev, rõhutades maksutõusude negatiivset mõju madalama sissetulekuga leibkondadele ja toimetulekule, eriti igapäevase toidukorvi kallinemise kaudu. Nõuab leevendavaid sotsiaalmeetmeid, nagu koolitoidu või huvihariduse toetuse tõstmist või toimetulekupiiri suurendamist, et kompenseerida käibemaksu tõusu.

Kõneleja käsitleb sisserännet, toetades sissetulekunõude vähendamist oskustööjõule (1,5 keskmist palka). Ta rõhutab, et madalama sissetulekuga sisserändajate puhul on hädavajalik tagada riiklik tugi keeleõppe ja kultuurieluga kurssi viimise näol, kuna neil puudub Eestis tugivõrgustik.

Peamine sotsiaalne teema on hariduslik ebavõrdsus, mida kõneleja püüab leevendada, tagades kõigile lastele matemaatikaoskused. Eesmärk on kindlustada, et koolid, kus on kehvemad tulemused, saaksid täiendavat tuge, et tagada sotsiaalne võrdsus hariduse kättesaadavuses.

Kõneleja on soolise võrdõiguslikkuse tuline eestkõneleja, toetades kvootide kehtestamist, et parandada naiste esindatust juhtorganites (60:40). Ta rõhutab, et direktiiv räägib meestest ja naistest (bioloogiline sugu) ning lükkab tagasi transsoolisuse teema arutellu toomise, pidades seda Eestis toimuvate protsessidega vähese seosega "ookeani tagant imporditud teemaks".

Keskendub sotsiaalküsimustele, nagu platvormitöötajate majanduslik sundseis ja hooldereformi hinnatõusu mõju. Rõhutatakse laste vaimset tervist ja turvalist kasvukeskkonda, eelistades maapiirkondade kutsekoole (nt Vana-Vigala) Tallinna koolidele. Regionaalpoliitikat käsitletakse otseselt rahvastikupoliitika ja sündide arvu kasvu toetajana.