Kuude kaupa: Riina Sikkut

Retooriline stiil on formaalne, analüütiline ja järjekindel, kasutades parlamendile omast pöördumist ("Lugupeetud minister"). Apellatsioonid on peamiselt loogilised, tuues esile seoseid (nt nälja ja kehva tähelepanuvõime vahel) ning viidates varasematele aruteludele. Kolmandas kõnes on toon informatiivne ja autoriteetne, kui ta jagab teadmisi eelarveprotseduuridest.

Stiil on analüütiline, formaalne ja sageli tungiv, eriti eelarve ja tootlikkuse teemadel, kasutades tugevaid hinnanguid nagu "demagoogia meistriklass" ja "vastutustundetu eelarve". Kasutab keeruliste teemade selgitamiseks tabavaid analoogiaid (haiglavood/Exceli optimaalsus, kulla kaevandamine/tuumajaam) ning nõuab järjepidevalt ministritelt numbrilisi ja kvantitatiivseid vastuseid subjektiivsete hinnangute asemel.

Kõnestiil on analüütiline, detailne ja sageli terav, eriti valitsuse tegevuse ja prioriteetide kritiseerimisel. Kasutab korduvalt retoorilisi küsimusi ministritele (nt "Kelle ärihuvide eest te seisate?"). Toon on sageli kiireloomuline, rõhutades, et sotsiaalsed mured ("toimetulekumured") ei kannata oodata. Apelleerib õiglusele ja väärtustele (humanitaarõigus, ebavõrdsus, patsiendi autonoomia).

Kõneleja stiil on analüütiline ja detailne, kuid sageli ka terav ja nõudlik, eriti ministritele esitatud küsimustes (nt nõudes poliitilist vastutust ja tagasiastumist). Ta tasakaalustab loogilisi argumente (tõenduspõhine poliitika, IMF-i andmed) kirgliku toetusega sotsiaalsetele väärtustele (feminism, õiglus). Kõne on formaalne, kuid sisaldab ka otseseid vastuseid vastaste küünilistele või eelarvamuslikele seisukohtadele.

Kõneleja stiil on valdavalt formaalne, analüütiline ja faktipõhine, toetudes õigusruumi ja direktiivide selgitamisele. Toon on sageli tõsine ja kiireloomuline, eriti noorte tervise ja sotsiaalse ebavõrdsuse teemadel. Ta on valmis olema terav, nimetades vastuväiteid tuuleenergia teemal "pseudoteaduslikuks jamaks" ja kritiseerides ebaeetilist käitumist.

Retooriline stiil on analüütiline, formaalne ja kriitiline, rõhutades loogilist argumentatsiooni ja protseduurilist korrektsust. Kõneleja kasutab retoorilisi küsimusi ("kas eesmärk pühitseb abinõu") ning väljendab tugevat taunimist menetluse käigus tehtud muudatuste suhtes, süüdistades vastaspoolt hoolimatuses.