Aastate kaupa: Pipi-Liis Siemann

Kriitika on suunatud pigem süsteemsetele puudustele ja halduslikule ebaselgusele, mitte konkreetsetele poliitilistele vastastele. Ta kritiseerib olukorda, kus poliitikud on kaudselt seotud kohtute juhtimisega, nimetades seda konflikti kohaks. Samuti kritiseerib ta vanemaid, kes kuritarvitavad hooldusõigust, ja kohalike omavalitsuste passiivsust elukoha kontrollimisel.

Vastuseis on suunatud kitsalt fookustatud või populistlikele eelnõudele, mida peetakse ebapiisavalt analüüsituks või süsteemi mittesobivaks. Kriitika on peamiselt poliitikapõhine ja protseduuriline, rõhutades majandusliku analüüsi puudumist (riigipüha) või lahenduse ebapiisavat komplekssust (julgeolekukontroll). Näiteks ministrite kulude eelnõu puhul viitas populismile ja kahtles seaduse reguleerimise efektiivsuses eetiliste küsimuste lahendamisel.