Kuude kaupa: Priit Sibul

Kokku kuid: 11

Täielikult profileeritud: 11

12.2024

8 Sõnavõtud

Majanduslikult toetab kõneleja halduskoormuse olulist vähendamist ettevõtetele, kritiseerides komisjoni valitud piiri auditi kohustuse vähendamisel. Ta pooldab prognoositavust seadusandluses, soovitades astmelist lähenemist (redel) regulatsioonide muutmiseks. Väljendab muret vee-ettevõtete liitmise pärast, kartes, et see toob kaasa hinnatõusu nende tarbijate arvelt, kes on oma veevärgi varem korda teinud.
11.2024

27 Sõnavõtud

Majandusvaated on suunatud bürokraatia vähendamisele ja Euroopa konkurentsivõime parandamisele globaalsel turul (Hiina vastu). Kõneleja on maksutõusude (maamaks) vastu, eriti kui need kahjustavad tootjaid, ning kritiseerib teravalt sotsiaalkärpeid (vanemahüvitise lagi), mis mõjutavad peresid ja eakaid. Ta on mures, et eelarve tasakaalustamine toimub perede arvelt.
10.2024

15 Sõnavõtud

Majandusvaated on ettevaatlikud maksutõusude suhtes, eriti alkoholiaktsiisi puhul, kus kardetakse negatiivseid tagajärgi maksulaekumisele piiriülese kaubanduse tõttu (Läti, Soome). Kõneleja pooldab maksupoliitika kujundamisel arvestamist sellega, kas maksustatav haru toob Eesti majandusse täiendavat väärtust, viidates vajadusele diferentseeritud maksustamise järele.
09.2024

11 Sõnavõtud

Majandusvaated rõhutavad fiskaalset distsipliini ja bürokraatia vähendamise vajadust, kritiseerides valitsuse tegevust, mis toob kaasa täiendavaid kulusid ja halduskoormust. Eriti kritiseeritakse CER-direktiivi ülevõtmisega kaasnevat 15 miljoni euro suurust kulu ja halduskoormuse kasvu 422 ettevõttele.
07.2024

10 Sõnavõtud

Kõneleja on uute maksude (varamaks, automaks) ja maksutõusude vastu, pidades neid meelevaldseks ja liiga suureks (eesmärgiga koguda üle 200 miljoni). Ta toetab piiratud riigi põhimõtteid, eraomandi kaitset ja kritiseerib riigi sekkumist kodanike rahaasjadesse, viidates Siim Kallase manifestile. Väljendatakse muret, et maksutõusud toovad kaasa Austria ja Saksamaa hinnad ning et maksude sildi "riigikaitseks" kasutamine on ebaaus.
06.2024

15 Sõnavõtud

Majandusvaated on tugevalt maksutõuse vastustavad, pidades neid majanduse languse põhjuseks ja ettevõtjaid kahjustavaks. Eelistab prognoositavat maksukeskkonda ja kritiseerib varanduse maksustamist (automaks) kui sotsialistlikku lähenemist, mis on vastuolus turumajanduse põhimõtetega. Hoiatab, et maksude kaskaad teeb Eesti majanduse olukorra naabritest kehvemaks.
05.2024

14 Sõnavõtud

Majandusvaated on fiskaalselt konservatiivsed ja maksutõusude vastased, eriti kui need on puhtalt eelarve täitmiseks. Kõneleja kritiseerib suhkrumaksu, mis mõjub pigem karistuse kui motivaatorina tootearendusele, ning väljendab muret maamaksu tõusu pärast. Ta küsib, kui palju maad pärast seaduse vastuvõtmist omanikku vahetab ja kui palju raha maaomanikelt kokku korjatakse, viidates ümberjagamisele.
04.2024

13 Sõnavõtud

Majandusvaated keskenduvad toidujulgeolekule ja kohaliku tootmise kaitsele, olles kriitiline riigihangete vähempakkumise süsteemi suhtes, mis soosib importi. Ta seab kahtluse alla Euroopa Keskpanga intressipoliitika mõju Eesti inflatsioonile. Lisaks kritiseerib ta trahvide kasutamist menetluskulude katteks, leides, et avalik sektor on juba maksumaksja kulul üleval peetud.
03.2024

8 Sõnavõtud

Majanduslikud seisukohad rõhutavad maksumaksja raha õiglast ja mõistlikku kasutamist. Kõneleja nõuab pearahamudeli muutmist, et tagada võimalikult sarnane maksumaksja panus sõltumata kooli omandivormist. Samuti on esile toodud mure riiklike kultuuriobjektide ülalpidamiskulude jätkusuutlikkuse pärast ning huvi eraravikindlustuse rolli vastu tervishoiu rahastamisel.
02.2024

17 Sõnavõtud

Majandusvaated keskenduvad konkurentsivõime langusele, mida põhjustavad ebastabiilne maksu- ja majanduskeskkond ning kallis energia. Kõneleja on skeptiline pankade analüütikute kasutatava termini "kasumiahnus" suhtes, pidades seda pigem probleemi otsimiseks. Ta rõhutab toiduainetööstuse elutähtsust kriiside ajal ja küsib, mis võiks olla järgmise majanduskasvu vedur.
01.2024

13 Sõnavõtud

Kõneleja kritiseerib teravalt valitsuse fiskaalpoliitikat, mis sisaldab tühje tuluridu ja toetub miljarditesse ulatuvale võlakirjade emiteerimisele. Ta on automaksu vastu ja küsib, kas selle ärajätmist on kaalutud. Toetab eestikeelse tasuta kõrghariduse pakkumist nominaalajaga ning rõhutab vajadust turgutada innovatsiooni ja arendustegevust avaliku sektori vahenditega keerulistel majandusaegadel.