Täiskogu istungite kaupa: Vadim Belobrovtsev

Kõneleja näitab teadmisi julgeolekudiskursuses, eristades Kremli narratiive (nt "eriline sõjaline operatsioon" vs "sõda") ning tunneb põhiseaduslikku raamistikku puudutavaid eelarveküsimusi, viidates Õiguskantsleri seisukohtadele. Samuti on ta kursis Siseministeeriumi ja Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku vahelise suhtlusega.

Kõneleja näitab asjatundlikkust sotsiaalkindlustuse ja pensionisüsteemi detailides, käsitledes nii pensionide indekseerimise kui ka väljamaksmise korra tehnilisi muudatusi. Ta kasutab konkreetseid fakte (nt 200 eurot toetuse vähendamine, 20 000 euro suurune väidetav kokkuhoid maksepäeva nihutamisest) ja viitab varasematele valitsusotsustele pensioni tulumaksuvabastuse osas. Samuti on ta kursis Sotsiaalkindlustusameti töökorralduse ja selle muudatuste põhjendustega.

Kõneleja näitab teadmisi finantsvaldkonnast, kasutades termineid nagu Euribor ja maksustamise idee. Ta esitab konkreetseid andmeid, viidates prognoosile, et Euribor jõuab järgmisel aastal 2%-ni, ning kvantifitseerib teema sadade miljonite eurodena. Ekspertsus on suunatud makromajanduslike trendide ja nende mõju hindamisele.

Esineja näitab teadmisi maksupoliitika detailidest, viidates konkreetsele tulumaksuvabale piirile (€776) ja arvutatud rahalisele kaotusele (>€120). Ekspertiis on keskendunud sotsiaal- ja maksupoliitika ristumiskohale, eriti pensionide indekseerimise ja hooldekodude rahastamise kontekstis.

Kõneleja näitab asjatundlikkust riigieelarve ja finantsjuhtimise teemadel, propageerides kulupõhist eelarvestamist. Kasutatakse tehnilist terminit "kulupõhine eelarve" ning nõutakse konkreetset täpsusastet (500 000 eurot) kuluridade selgitamisel. Toetab oma seisukohti rahvusvaheliste eeskujudega (Soome, Holland, Saksamaa, Suurbritannia, Kanada) eelarve läbipaistvuse osas.

Kõneleja näitab teadmisi kuritegevuse arengutrendidest, kirjeldades pettuste eskaleerumist telefonikõnedest füüsiliste kodukülastusteni sularaha saamiseks. Ta eristab selgelt reaktiivset ja proaktiivset politseitööd ning pakub konkreetseid lahendusi teavitustöö parandamiseks, nagu mitmekeelsed otsepostitusega bukletid (eesti, vene, inglise keeles).

Kõneleja näitab asjatundlikkust sotsiaal- ja tervishoiupoliitika finantsdetailides, viidates konkreetsetele visiiditasudele (20 eurot eriarstiabi eest) ja voodipäevatasudele ning mõjutatud inimeste arvule (umbes 40 000). Ta kasutab argumente, mis puudutavad pikaajalisi riigikulusid ja tervishoiuteenuse tarbimise elastsust, küsides, kas kõrge tasu tõttu jäävad inimesed arsti juurde minemata.

Kõneleja näitab asjatundlikkust välispoliitika detailides, viidates konkreetsele ÜRO Peaassamblee resolutsioonile, selle vastuolulisele sisule ja erinevate riikide (sh EL ja USA) hääletusmustritele. Samuti on teada välisministri aruandluse protseduuriline käik valitsuse ja Riigikogu väliskomisjoni ees.

Kõneleja näitab üles põhjalikku teadmist IKT valdkonnast, kasutades detailseid andmeid interneti kiiruste ja hindade kohta megabittides ja eurodes. Ta viitab Euroopa Komisjoni uuringutele, Riigikontrolli 2022. aasta auditile ning ajakirjanduse (Eesti Ekspress, Delfi Ärileht) analüüsidele. Ta tunneb regulatiivset maastikku, kritiseerides Konkurentsiameti ja TTJA tegevusetust.