Täiskogu istungite kaupa: Vadim Belobrovtsev

Kõneleja näitab teadmisi maksunduse ja sotsiaalkindlustuse valdkonnas, käsitledes spetsiifilisi teemasid nagu pensionide indekseerimine, tulumaksuvabastus, lõivude tõstmine ja erinevate maksude (aktsiisid, automaks) ajastus. Ta suudab esitada loogilisi küsimusi valitsuse poliitika kohasuse ja järjepidevuse kohta.

Kõneleja näitab asjatundlikkust maksupoliitika ja eelarve planeerimise valdkonnas, viidates konkreetsetele rahasummadele (230 miljonit ja 554 miljonit eurot). Samuti rõhutatakse teadmisi seadusandluse juriidilisest küljest, eriti seoses Euroopa Liidu õigusega ja vajadusega viia seadused kooskõlla.

Kõneleja näitab asjatundlikkust e-valimiste turvalisuse ja tehniliste riskide teemal, viidates rahvusvahelisele praktikale (Saksamaa, Venemaa) ja tsiteerides Eesti IT-eksperte, nagu Cybernetica AS-i esindaja Sven Heibergi. Ta on põhjalik Riigikogu kodukorra ja menetluslike probleemide analüüsimisel, tuues esile muudatusettepanekute suvalise kokkupanemise ja usaldushääletuse kasutamise. Ta rõhutab, et kontroll valijarakenduse üle läheb riigi valimisteenistuse käest ära Google'i ja Apple'i kätte.

Kõneleja demonstreerib teadmisi nii riigikaitse strateegilistest seisukohtadest (viidates erinevatele poliitikutele ja kindralitele) kui ka sotsiaal- ja demograafilistest näitajatest. Ta kasutab konkreetseid andmeid, mainides Norstati küsitlust, mis näitas elanikkonna enamuse vastuseisu näitusele, ning märtsikuiseid sündimuse negatiivseid rekordeid. Ta on kursis ka majandusliku käitumisega, märkides investeeringute ja kinnisvara otsimist Eestist väljaspool.

Kõneleja demonstreerib suurt asjatundlikkust kultuuri- ja spordivaldkonna rahastamissüsteemide osas, viidates oma varasemale kogemusele Tallinna abilinnapeana kultuurivaldkonnas. Ta tunneb detailseid projekte (nt Lasnamäe olümpiaujula) ja teab täpselt, milliseid organisatsioone (Koolispordi Liit, Spordiliit Jõud) riik on rahastusest ilma jätnud. Ta rõhutab süsteemi puudumist suurte spordiobjektide riiklikul rahastamisel, võrreldes seda kultuuriobjektide olemasoleva süsteemiga.

Kõneleja näitab asjatundlikkust haridusvaldkonna personalipoliitika ja kvalifikatsiooninõuete osas, viidates Rajaleidja keskuste rollile ning C1 keeletaseme mõjule pedagoogilisele kaadrile. Esile tuuakse teadmised meditsiinilise ja pedagoogilise hariduse erinevustest ning Ida-Virumaa õpetajate palgalisa maksmise protseduurilistest viivitustest.

Kõneleja näitab asjatundlikkust haridusvaldkonna palgaläbirääkimiste ja streigi kronoloogia osas, viidates konkreetsetele numbritele (8% lubadus, 1,7% teostus, 17 eurot brutolisana) ja kuupäevadele (Vihula läbirääkimised, 1. jaanuar, 3. aprill). Samuti on teadlik käimasolevatest läbirääkimistest õpetajate koormuse, karjäärimudeli ja töötingimuste teemal.

Kõneleja näitab asjatundlikkust maksunduse ja eelarvekontrolli valdkonnas, viidates riigieelarve kontrolli erikomisjoni istungile ja Maksu- ja Tolliameti osalemisele. Kasutatakse konkreetseid andmeid Rahandusministeeriumi analüüsist 2027. aasta pensionitaseme kohta ning viidatakse välisriikide (Portugal) kogemustele suhkrumaksu efektiivsuse osas. Samuti on esindatud teadmised integratsioonimonitooringu tulemustest.

Kõneleja näitab asjatundlikkust haridusvaldkonna kriisi osas, tuues esile konkreetseid palganumbreid (lubatud 8%, tegelik 1,7%) ja kasutades statistikat õpetajate läbipõlemise kohta (90% on kogenud läbipõlemist). Samuti on ta kursis sotsiaalpoliitiliste otsustega, mis puudutavad pensionide maksustamist ja suurperede toetuste kärpimist. Esimeses kõnes rõhutatakse ka protseduurilist teadlikkust, küsides Riigikontrolli poole pöördumise vajalikkuse kohta.