Täiskogu istungite kaupa: Vadim Belobrovtsev

Toon on valdavalt kriitiline ja süüdistav, eriti valitsuse suunas, keda süüdistatakse valimiseelsete lubaduste rikkumises. Kasutatakse nii loogilist apelli (küsimus trahvide tõstmise ajastuse kohta) kui ka emotsionaalset apelli (viidates perede usalduse kaotamisele riigi vastu). Stiil on formaalne, pöördudes otse ministrite ja komisjoni esindajate poole.

Stiil on ametlik ja kriitiline, esitades ministrile struktureeritud küsimusi. Retoorika on loogiline ja keskendub andmetele (eelarve numbrid) ning juriidilisele argumentatsioonile. Kasutatakse mõõdukalt teravat keelt, viidates Reformierakonna poliitikale kui "kinnisideele".

Retooriline stiil on teravalt kriitiline, skeptiline ja murelik, eriti parlamendi protseduurireeglite rikkumise osas, kus kasutatakse isegi viiteid diktatuurile. Ta tasakaalustab loogilisi argumente (ekspertide hoiatused, Saksamaa näide) emotsionaalsete apellidega valimisprotsessi olulisuse devalveerimise teemal. Kõneleja kasutab korduvalt retoorilisi küsimusi, et rõhutada oma seisukohtade absurdsust ja ebakõla.

Stiil on kriitiline ja murelik, keskendudes hirmutamise negatiivsetele tagajärgedele ühiskonnale. Kasutatakse loogilisi argumente, sidudes paanika ebaratsionaalse käitumise ja demograafilise langusega. Kõneleja kasutab ka viiteid autoriteetidele (Kallas, Mihkelson, Herem) ja retoorilisi küsimusi, et rõhutada valitsuse kommunikatsiooni kahjulikkust.

Retooriline stiil on kriitiline ja murelik, rõhutades majanduslikult keeruliste aegade negatiivset mõju kultuurile ja spordile. Kasutatakse loogilisi argumente ja kontraste (kultuuriobjektid on eelistatud, spordiobjektid on "vaeslapse rollis"), et näidata valitsuse prioriteetide ebaõigsust. Toon on formaalne, kuid sisaldab isiklikku kogemust ja nõuab tungivalt lahendusi faktide konstateerimise asemel.

Retooriline stiil on otsene, kriitiline ja murelik, kasutades sageli retoorilisi küsimusi, et rõhutada poliitika negatiivseid tagajärgi ja kvaliteedi langust ("Milline on selle hariduse kvaliteet?"). Toon keskendub loogilisele argumentatsioonile, tuues esile vastuolusid kvalifikatsiooni ja keeleoskuse vahel.

Retooriline stiil on teravalt kriitiline ja emotsionaalne, kasutades valitsuse tegevuse kirjeldamiseks sõnu nagu "mõnitamine," "häbiväärne" ja "naeruväärsed." Apellatsioonid on suunatud eeskätt ebaõiglusele ja valitsuse vastutuse vältimisele, süüdistades valitsust tegemata töös ja süü veeretamises omavalitsustele.

Toon on valdavalt kriitiline ja konfronteeriv, eriti peaministri suunas, süüdistades teda minevikule keskendumises ja valimislubaduste murdmises. Kasutatakse nii loogilisi argumente (MoF andmed, Portugali näide) kui ka emotsionaalseid väljendeid ("kägistatakse meie elanikke maksudega"). Stiil on formaalne, kuid esitatakse teravaid küsimusi, mis nõuavad konkreetseid vastuseid.

Toon on kriitiline, murelik ja kohati emotsionaalne, kirjeldades valitsuse tegevust kui usaldust kärpivat ja õpetajate suhtes mõnitavat. Kasutatakse nii loogilisi argumente (lubaduste rikkumine) kui ka emotsionaalseid apelle (läbipõlemine), toetudes konkreetsetele numbritele ja protsentidele. Stiil on formaalne, kuid selgelt vastanduv, rõhutades valitsuse vastutustundetut käitumist.