Täiskogu istungite kaupa: Reili Rand

Poliitiline fookus on suunatud Eesti majanduse nõrgale konkurentsivõimele ja eriti teravale regionaalsele ebavõrdsusele siseriiklikus jaotuses. Kõneleja kritiseerib olemasolevat olukorda (äärmusest äärmusesse) ning nõuab lahendusi ja soovitusi regionaalse lõhe vähendamiseks. Seisukoht on tugevalt suunatud tulemuspõhisele (performance-driven) analüüsile majandusnäitajate osas.

Poliitiline positsioon keskendub tugevalt regionaalse ühenduvuse ja ühistranspordi arendamisele, sidudes selle regionaalse vabaduse kontseptsiooniga. Kõneleja otsib poliitilist selgust eelseisva eelarve mõju kohta saarte parvlaevaühendusele, märkides, et praegune tase on aegade parim. Stants on poliitikapõhine, keskendudes konkreetsete infrastruktuuriprojektide tulevikule.

Poliitiline positsioon on tugevalt opositsiooniline, kritiseerides valitsuse majanduspoliitikat ja "pimedat optimismi" majandussituatsiooni osas. Peamine rõhk on vastutustundlikul riigirahandusel ja põhimõttel, et jooksvateks kuludeks ei tohiks laenu võtta. Kõneleja seab kahtluse alla valitsuse tegevuse mõju riigi konkurentsivõimele, seades fookusesse tulemuspõhise kriitika.

Poliitiline positsioon on tugevalt valitsuse tegevust kritiseeriv, keskendudes bürokraatia vähendamise aeglusele ja eelmise kliimanõukogu tegevuse katkemisele. Kriitika on suunatud valitsuse kehvale sooritusvõimele, küsides irooniliselt, kas vajalike muutuste elluviimiseks tuleks luua eraldi nõuandvaid nõukogusid. Samuti kritiseeritakse pikaajalise planeerimise puudumist vanglate haldamise osas.

Kõige olulisem poliitiline seisukoht on sündimuse toetamine ja varandusliku ebavõrdsuse vähendamine peretoetuste ühtlustamise kaudu, vastates süvenevale demograafilisele kriisile. Esimese ja teise lapse toetuse tõstmist 100 eurole ning üksikvanema toetuse tõstmist toetatakse tugevalt, rõhutades väärtuspõhist sõnumit, et riik väärtustab võrdselt iga last. Poliitiliselt vastandutakse valitsuse plaanidele, mis jätavad jõukamatele ühiskonnaliikmetele maksukingitusi, süvendades ebavõrdsust.

Poliitiline positsioon on tugevalt opositsiooniline, keskendudes kahele kriitilisele teemale: Tervisekassa alarahastatus ja Hiiumaa kutseharidusreform. Kõneleja nõuab täiendavaid vahendeid arstiabi kättesaadavuse parandamiseks ja vastustab jõuliselt Hiiumaa gümnaasiumi ja ametikooli liitmist, pidades seda kohalikku identiteeti lõhkuvaks. Fookus on nii poliitika tulemuslikkusel (tervishoiu kättesaadavus) kui ka väärtustel (kogukonna hääle kuulamine).

Poliitiline rõhuasetus on eluaseme kättesaadavusel ("Kodu kättesaadavus"), mida käsitletakse otseselt sündimust ja laste kasvatamist mõjutava tegurina. Kõneleja seab kahtluse alla pankade laenupoliitika õiguspärasuse, mis arvestab ülalpeetavate arvu, näidates muret noorte perede toetamise vastu. Stants on tugevalt poliitika- ja väärtuspõhine, keskendudes sotsiaalsete eesmärkide saavutamisele finantsregulatsiooni kaudu.

Poliitiline seisukoht keskendub tugevalt saare elanikele elutähtsa 24/7 arstiabi kättesaadavuse ja asutuse jätkusuutlikkuse tagamisele. Rõhk on poliitilisel lahendusel, mis peab tegelema nii rahastuse kui ka tervishoiutöötajate nappusega. Seisukoht on selgelt poliitika- ja tulemuspõhine, nõudes ministrilt konkreetseid samme.

Poliitik seisab tugevalt regionaalse arengu eest, rõhutades riigitöökohtade, eriti kõrgemat palka tagavate ametikohtade viimist maakondadesse. Ta kritiseerib valitsuse energiapoliitikat selle ebastabiilsuse ja "usul põhineva" iseloomu tõttu ning on vastu plaanile kaotada välismaiste oskustööliste palgakriteerium. Tema poliitiline raamistik on tugevalt tulemuspõhine, keskendudes majanduse lisandväärtuse tõstmisele ja regionaalsele võrdsusele.

Kõneleja positsioneerib end sotsiaalse võrdsuse ja regionaalse elujõulisuse eest seisjana, rõhutades vajadust suurendada peretoetusi ja taastada olulisi taristuprojekte. Peamised prioriteedid on Rohuküla raudtee taastamine, parvlaevaühenduse käsitlemine maantee pikendusena ning lapsetoetuste tõstmine võrdse kohtlemise tagamiseks. Poliitiline hoiak on tugevalt kriitiline valitsuse eelarveotsuste ja kärbete suhtes, mis ohustavad sotsiaalteenuste kvaliteeti ja regionaalarengut.