Täiskogu istungite kaupa: Reili Rand

Puudub otsene kriitika konkreetsete vastaste või poliitiliste rühmade suunas. Kriitika on suunatud majandusliku olukorra (nõrk konkurentsivõime) ja regionaalse ebavõrdsuse vastu, mitte isikute või poliitika vastu.

Andmeid on liiga vähe.

Vastasseis on suunatud valitsusele ja konkreetselt Reformierakonnale, keda süüdistatakse vastutustundliku riigirahanduspoliitika põhimõtete murdmises. Kriitika on intensiivne ja poliitikapõhine, keskendudes laenukoormuse olulisele suurendamisele jooksvate kulude katteks.

Peamine vastasseis on suunatud valitsusele ja ministritele, kritiseerides nende otsuseid (nt kaamerate töö peatamine) ja tegevusetust (kliimanõukogu tegevuse katkemine). Kriitika on sisuline ja protseduuriline, rõhutades valitsuse tegevuse negatiivset mõju turvalisusele ja bürokraatiale. Opositsiooniline toon on tugev, kahtlustades valitsuse pikaajalise strateegia puudumist.

Peamine vastuseis on suunatud valitsuserakondadele, eriti Reformierakonnale, keda kritiseeritakse tulumaksutõusu ärajätmise eest, mis annab "tuntava võidu eelkõige jõukamale osale ühiskonnast". Kriitika on poliitiline ja keskendub ebavõrdsuse süvendamisele ja ebaõiglastele prioriteetidele. Samuti kritiseeritakse Keskerakonda eelmiste valimiste eel Tallinna lasteaia kohatasu eelnõu mittetoetamise eest.

Peamine vastasseis on valitsuse ja Reformierakonnaga, keda kritiseeritakse Hiiumaa kogukonna eiramise ja haridussüsteemi lõhkumise eest. Kriitika on intensiivne ja keskendub nii poliitilistele otsustele (Tervisekassa alarahastus) kui ka protseduurilistele puudujääkidele (haridusministri puudumine Hiiumaal, otsuste kooskõlastusringil läbisurumine).

Otsest vastasseisu ei väljendata, kuid kaudselt seatakse kahtluse alla kommertspankade laenutingimused, mis puudutavad laste arvu arvestamist laenuvõimekuse hindamisel. Kriitika on suunatud protseduurilisele ja õiguspärasele alusele, mitte isikutele.

Ebapiisavad andmed.

Vastuseis on suunatud valitsuse poliitikale, eriti energia- ja tööjõupoliitikale, ning potentsiaalsetele kärpeplaanidele maakondades. Kriitika on poliitika- ja tulemuspõhine, süüdistades valitsust ebastabiilsuses ja ebaselgetes eesmärkides. Eraldi kritiseeritakse rahandusministri seisukohta, et võrkude tugevdamise peaksid kinni maksma eraisikud.

Peamine kriitika on suunatud Reformierakonna juhitavale valitsusele, keda süüdistatakse regionaalprojektide rahastamise tagasivõtmises ja sotsiaalvaldkonna kärpimises. Kriitika on poliitika- ja tulemuspõhine, keskendudes valitsuse suutmatusele lahendada toimetulekuprobleeme ja hirmule, et kärped tabavad esimesena teenuste kvaliteeti (nt noorsootöö, koolitoit).