Täiskogu istungite kaupa: Reili Rand

Majanduslikud vaated keskenduvad vajadusele parandada Eesti majanduse konkurentsivõimet, rõhutades samas regionaalse ebavõrdsuse vähendamist. Tähelepanu on pööratud lisandväärtuse, ekspordivõimekuse ja palgataseme erinevustele maakonniti, mis viitab soovile regionaalse jaotuse ja elatustaseme ühtlustamise järele.

Majanduslikud seisukohad viitavad toetusele riiklikele investeeringutele regionaalsesse transpordiinfrastruktuuri. Kõneleja on huvitatud eelarve mõjust parvlaevaühenduse rahastamisele ja uurib võimalusi EL-i vahendite kasutamiseks infrastruktuuri arendamisel.

Majandusvaated rõhutavad fiskaalset distsipliini ja vastutustundlikku eelarvepoliitikat, olles tugevalt vastu laenude võtmisele jooksvateks kuludeks. Peetakse oluliseks riigi krediidireitingu säilitamist, kuna selle langus muudab laenud kallimaks nii ettevõtjatele kui ka eraisikutele. Seotakse vastutustundlik rahanduspoliitika otseselt riigi konkurentsivõime kasvuga.

Majanduslikud vaated keskenduvad taristuinvesteeringute positiivsele mõjule regionaalsele arengule, eriti saarte kontekstis. Samuti rõhutatakse vajadust vähendada bürokraatiat, mis on seni jäänud valitsuse tegevusetuse tõttu lahendamata. Hinnapoliitika osas viidatakse varasemale hinnatõusule, kuid otsest seisukohta uue hinnatõusu suhtes ei anta.

Majandusvaated on tugevalt suunatud ebavõrdsuse vähendamisele ja sotsiaalsele õiglusele, toetades riiklike vahendite suunamist peredele ja tervishoidu. Vastustatakse maksukärpeid, mis annavad "maksukingituse jõukamatele peredele", ning pooldatakse universaalsete toetuste tõstmist ja toiduainete käibemaksu langetamist. Rõhutatakse, et laste arvu vähenemine toob iseenesest kaasa kokkuhoiu peretoetuste maksmise arvel.

Majandusvaated rõhutavad vajadust suurendada riiklikke kulutusi tervishoiusektoris, nõudes Tervisekassale sadu miljoneid lisavahendeid. Kõneleja on kriitiline valitsuse eelarveoptimismi suhtes, osutades, et leitud raha oli ühekordne erakorraline tulu, mitte püsiv ülejääk.

Majanduslikud vaated keskenduvad finantsregulatsioonile ja pankade tegevuse kontrollile eluasemelaenude valdkonnas. Kõneleja pooldab regulatiivset sekkumist, et tagada laenutingimuste kooskõla sotsiaalsete eesmärkidega, vältimaks perede ebaõiglast diskrimineerimist.

Majanduslikud seisukohad puudutavad otseselt tervishoiuasutuse rahastamise jätkusuutlikkust. Väljendatakse muret, et praegune rahastus ei pruugi olla piisav elutähtsa teenuse tagamiseks, kuid laiemat fiskaalpoliitilist seisukohta ei avaldata.

Toetatakse majanduse lisandväärtuse tõstmist ja targema töö suunas liikumist, olles vastu madalapalgalise tööjõu sissetoomisele, mis ei toeta tootlikkuse kasvu. Nõutakse stabiilset investeerimiskeskkonda ja stabiilselt soodsamat elektrihinda Eesti inimestele. Väljendatakse muret riigieelarve kärpeplaanide pärast, mis võiksid kokku tõmmata teenuseid maakondades.

Kõneleja toetab riiklikku sekkumist ja suuremaid sotsiaalkulutusi, et leevendada inflatsiooni ja hinnatõusu mõju perede toimetulekule. Toetusi nähakse investeeringuna (nt saarte elujõulisusse), mitte kuluna. Vastustatakse perede omaosaluse suurendamist (koolilõuna, huviharidus) ja pooldatakse kohalike tootjate toetamist riigihangete kaudu (koolitoit).