Täiskogu istungite kaupa: Henn Põlluaas

Kõneleja näitab teadlikkust maakasutuse ja keskkonnapoliitika detailidest, viidates Rail Balticu maavahetuse eranditele ja põllumajanduslikele lahendustele (kuivendamine, hundinuiade kasvatamine biomassiks). Teadmisi kasutatakse ministeeriumi ettepanekute ebakompetentsuse ja vastuolulisuse rõhutamiseks.

Kõneleja näitab teadmisi immigratsioonipoliitika, põhiseaduslike nõuete ja Kultuuriministeeriumi struktuuri osas. Eelkõige viidatakse spetsiifiliselt kultuurilise mitmekesisuse asekantsleri ja vastava osakonna rollile vähemusrahvaste tingimuste loomisel. Samuti on fookuses kohaliku omavalitsuse volikogude kandidaatidele keeleoskuse nõude sätestamise küsimus.

Kõneleja demonstreerib teadmisi kodakondsus-, keele- ja relvaseaduse valdkondades, loetledes spetsiifilisi poliitilisi nõudmisi (nt hallipassimeeste relvad, KOV kandidaatide keelenõue). Oma seisukohtade toetuseks ei kasuta ta tehnilisi termineid ega statistilisi andmeid.

Kõneleja näitab üles asjatundlikkust valimisprotseduuride ja rahvusvaheliste standardite alal, viidates konkreetselt Euroopa Nõukogu 2017. aasta dokumendile. Ta kasutab tehnilisi termineid ja loetleb detailseid nõudeid, nagu "ainulaadne identifitseerimine," "isiku autentimine" ja "süsteemist sõltumatud vahendid," mis viitab põhjalikule eeltööle valimissüsteemi turvalisuse teemal.

Kõneleja näitab teadmisi Nõukogude Liidu ajaloost, kasutades seda sotsiaalsete muutuste kritiseerimiseks (Pavlik Morozov, NKVD). Välispoliitika ja finantsküsimuste osas viidatakse rahvusvahelisele õigusele (riigi immuniteet, omandi puutumatus) ning tsiteeritakse Euroopa Keskpanga ja õigusekspertide (Lauri Mälksoo) hoiatusi, rõhutades juriidilist ja majanduslikku pädevust. Esitatakse konkreetseid andmeid külmutatud varade väärtuste kohta Euroopas ja Eestis.

Kõneleja näitab teadlikkust hariduspoliitika ja selle rahastamise probleemidest, viidates konkreetsetele vastandustele ("kas õpetajad või politseinikud") ja valitsuse rahanduspoliitilistele takistustele. Ekspertiisi toetamiseks kasutatakse väliseid allikaid, tsiteerides Indrek Tarandi kirjutist Postimehes.