Täiskogu istungite kaupa: Henn Põlluaas

Retooriline stiil on teravalt ründav ja süüdistav, kasutades emotsionaalseid ja sildistavaid väljendeid, nagu "hullumeelsed kliimafanaatikud". Kõneleja esitab otseseid küsimusi, mis seavad kahtluse alla ministri jutu usaldusväärsuse ("Teie jutt on väga vastuoluline"). Apellatsioon on segu poliitilisest kriitikast ja isiklikust rünnakust kompetentsile.

Retooriline stiil on teravalt kriitiline ja võitluslik, kasutades tugevaid ja emotsionaalseid kujundeid, nagu "absoluutselt kõik aknad massiimmigratsioonile". Kõne on esitatud retoorilise küsimusena, mis rõhutab valitsuse tegevuse ja Eesti tuleviku vahelist konflikti. Toon on kiireloomuline ja hoiatav.

Retooriline stiil on teravalt süüdistav, kriitiline ja võitlev. Kasutatakse korduvat loetelu valitsuse väidetavatest tegematajätmistest ("pole nõus... ei ole nõus"), mis loob intensiivse ja kiire rütmi. Kõne lõpeb otsese lojaalsuse kahtluse alla seadmisega, mis viitab emotsionaalsele ja tungivale toonile.

Retooriline stiil on analüütiline, formaalne ja skeptiline. Apellatsioon on puhtalt loogiline, tuginedes rahvusvaheliste standardite otsesele tsiteerimisele ja nende vastandamisele Eesti süsteemi väidetava tegelikkusega. Toon on küsitlev ja kahtlustav, lõpetades otsese küsimusega süsteemi vastavuse kohta.

Retooriline stiil on väga võitluslik ja emotsionaalne, kasutades tugevaid ajaloolisi võrdlusi (Pavlik Morozov, NKVD, Matrossov) ja terminit "orwellilik düstoopia." Toon on tungiv ja kriitiline, tasakaalustades emotsionaalseid hoiatusi juriidiliste ja majanduslike riskide loogilise esitamisega. Kasutatakse küünilist ja iroonilist tooni valitsuse tegevuse kirjeldamisel.

Retoorika on väljakutsuv ja kriitiline, eesmärgiga panna minister vastutama või suunama süü teistele valitsusliikmetele. Stiil on formaalne, kuid kasutab strateegilist võtet, tsiteerides kolmandat osapoolt (Tarandit) ja vastandades seda ministri enda "taevani kiitmisele".