Täiskogu istungite kaupa: Siim Pohlak

Kõneleja näitab teadmisi ajalooliste ilmastikunähtuste osas, viidates DIGAR-i andmebaasile, et tõestada hiidrahe ja üleujutuste esinemist Eestis juba 1920. aastatel. Samuti rõhutatakse numbriliselt väljatoodud inimtegevuse osa suuruse puudumist CO2 mõjus, viidates korduvatele küsimustele vastuste puudumisele.

Ekspertiis keskendub valimisõiguse ja kodakondsuse küsimustele, rõhutades, kas Eestis peaksid otsustama asju Eesti kodanikud või ka hallipassimehed. Kuigi juriidilised aspektid jäetakse kõrvale, näidatakse teadlikkust põhiseaduskomisjoni tööst ja eelnõu menetlemisest. Peamine autoriteet luuakse rahvusliku väärikuse moraalse ja poliitilise kontseptsiooni kaudu.

Kõneleja näitab teadmisi Lääne-Euroopa (Rootsi, Saksamaa, Prantsusmaa) sotsiaalsetest probleemidest, eriti seoses getostumisega. Samuti on tal fookus riigieelarvelistel ja administratiivsetel teemadel, kritiseerides ministeeriumide ümberkorraldamise kulusid. Ta kasutab majanduslikke termineid nagu inflatsioonitase ja pikaajaline kulude vähenemise perspektiiv (5–6 aastat), et vaidlustada ametlikke prognoose.

Kõneleja näitab teadlikkust majanduslikest debattidest, vastandades kriitikute seisukohta (majanduse halvenemine) sisetarbimise kasvu teooriaga (sisseostud, kohvikud). Kasutatakse termineid nagu "majandusmõjud" ja "sisetarbimine", mis viitab mõõdukale asjatundlikkusele töö- ja tarbimismajanduse teemadel.

Kõneleja näitab asjatundlikkust suurte infrastruktuuriprojektide (Rail Baltic) osas, viidates konkreetsetele lepingulistele tähtaegadele (2025) ja Pärnu-Riia lõigu rahastamise ebakindlusele. Samuti on ta kursis Riigikogu sisekorraldusega, eriti e-koosolekute ja ettekandjate määramise protseduuridega.

Kõneleja näitab asjatundlikkust maksustamise valdkonnas, loetledes detailselt autoomanikele kehtivaid korduvaid makse ja lõive (käibemaks, aktsiis, riigilõiv, parkimistasud). Eriti rõhutatakse automaksu mõju ettevõtluskeskkonnale ja majanduslangusele, samuti tuuakse esile praktilisi näiteid vanemate ja odavate autode (nt 1992. aasta Audi) registreerimistasude osas. Samuti on esitatud alternatiivsed lahendused eelarveprobleemide lahendamiseks bürokraatia vähendamise ja korruptsioonivastase võitluse kaudu.

Esineja näitab teadmisi Euroopa Liidu piiripoliitika ja rändesuundade kohta, viidates konkreetsetele riikidele (Saksamaa, Austria, Holland) ja nende piirikontrolli praktikatele. Kasutatakse tehnilisi termineid nagu "sisepiirid", "välispiirid" ja "rändemassid", märkides, et Ungari on eeskujuks piirikontrolli osas. Ekspertiis on selgelt suunatud julgeoleku- ja rändepoliitikale.