Päevakorrapunktide kaupa: Tõnis Mölder

Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust planeerimisõiguse valdkonnas, käsitledes detailplaneeringute menetlemise tähtaegu, algatamise korda ja projekteerimistingimuste rakendamist. Ta tunneb hästi praktilisi probleeme, mis tekivad maa sihtotstarbe muutmisel ja üldplaneeringute ning detailplaneeringute vahelistel vastuoludel. Samuti on ta kursis komisjonis arutatud tehniliste teemadega nagu kliimamuutustega arvestamine ja üleriigilised teemaplaneeringud.

Kõneleja demonstreerib head teadmist riigi rahanduse, riigiettevõtete dividendipoliitika ja suurte taristuprojektide finantseerimise alal. Kasutatakse spetsiifilisi eelarvenumbreid (1,87 miljonit eurot) ja tehnilisi termineid, nagu "raadamisõiguse tasu" ja "metsavara". Eriti rõhutatakse vajadust eristada riigi poolt riigieelarvesse makstavaid tasusid erainvestorite panusest.

Kõneleja näitab asjatundlikkust seadusloome protsessis ja juriidilistes küsimustes, keskendudes põhiõiguste kaitsele ja nende riivele. Kasutatakse tehnilisi termineid nagu "põhiõiguste riive" ning viidatakse ministeeriumi esitatud muudatusettepanekute hulgale esimese ja teise lugemise vahel.

Kõneleja näitab asjatundlikkust Riigikogu menetlusreeglite ja komisjonitöö osas, viidates istungite kuupäevadele, konsensuslikele otsustele ja põhiseaduse § 103 nõuetele. Tal on teadmised Euroopa Liidu poliitika (rohelepe) ja finantsregulatsiooni (kestlikkusaruanded) terminoloogiast. Ekspertiis on suunatud pigem protsessi juhtimisele ja arutelu dünaamika edastamisele kui sisulisele poliitikaanalüüsile.

Esineja näitab asjatundlikkust konkurentsiõiguse valdkonnas ja seaduseelnõude menetlemise ajaloos, viidates nii komisjoni aruteludele kui ka varasemale eelnõule. Teadmisi kinnitatakse institutsionaalsete arvamuste (Tartu Ülikooli õigusteadlased, Õiguskantsler, ettevõtlusorganisatsioonid) tsiteerimisega. Põhiline autoriteet on seotud seaduseelnõu vastavusega Eesti õiguskorrale.

Kõneleja näitab asjatundlikkust Eesti haiglate arengukavade ja ajaloo osas, tuues esile Rootsi teadlaste koostatud 2000. aasta dokumendi ja Lasnamäe haigla esmamainimise. Ta kasutab konkreetseid ajaloolisi viiteid ja aastaarve, et korrigeerida avalikku arusaama projekti algusest.

Kõneleja näitab teadmisi taastuvenergia arenduste menetlusprotsessidest, eristades käimasolevaid ja uusi projekte. Ekspertiis tugineb otsesele suhtlusele taastuvenergia pakkujate ja arendajatega, kelle kriitikat ta parlamendis vahendab.

Kõneleja näitab teadmisi rahvusvahelisest kliimapoliitikast, viidates Roheleppele ning Hiina, USA ja Euroopa Komisjoni tegevusele. Ekspertiis keskendub poliitika rakendamise ebaõnnestumisele, analüüsides, kas viga tehti eesmärkide seadmisel või kommunikatsioonis. Mainitakse ka kliima soojenemise tagajärjel tekkinud heitlikke ilmaolusid.

Kõneleja näitab asjatundlikkust parlamendi töökorralduses ja seadusloomes, viidates oma pikaajalisele parlamentaarsele kogemusele ja teadmistele õiguslikest vaidlustest seaduste väljakuulutamisel. Ta rõhutab põhiseaduse muutmise protseduurilisi nõudeid, olles teadlik Vanematekogu aruteludest ja vajadusest laia konsensuse järele.

Kõneleja demonstreerib teadmisi seaduseelnõu rakendamise õiguslikest ja menetluslikest aspektidest, rõhutades vajadust õigusliku analüüsi järele. Kasutatakse spetsiifilisi termineid nagu "õiguskantsleri seisukoht", "presidendile kaalutluskohad" ja "rakendamise kitsaskohad", mis viitavad süvenemisele juriidilistesse detailidesse.

Kõneleja näitab asjatundlikkust õigusloome vallas, viidates konkurentsiseaduse eelnõu detailidele ja õiguskantsleri ning teiste õigusekspertide kriitikale. Samuti on ta kursis peaministrikandidaadi varasemate, 2022. aasta seisukohtadega hääleõiguse küsimuses. Ta tunnustab kandidaadi varasemat tegevust keskkonna valdkonnas.

Kõneleja näitab teadmisi Riigikogu töökorra ja hääletusprotseduuride jälgimise osas, keskendudes tablool kuvatud ja suuliselt ette kantud tulemuste võrdlemisele ning stenogrammi täpsusele.

Kõneleja näitab asjatundlikkust riigiametite järelevalve ja kommunikatsiooniprotseduuride osas, tuues esile Konkurentsiameti ja Riigikontrolli erinevad avalikustamispraktikad. Erialane fookus on apteegireformi järelmõjude analüüsi metoodikal ja läbipaistvusnõuete täitmisel. Samuti on esitatud detailseid küsimusi ametnike (Maris Jesse) varasema rolli ja praeguste töösuhete kohta.

Esineja näitab asjatundlikkust arengukavade ja seadusandluse valdkonnas, eristades kliimaseadust ja tervikvaadet pakkuvaid arengukavasid. Rõhutatakse, et arengukavad peavad olema seotud Eesti 2030. ja 2050. aasta kliimaeesmärkidega. Samuti teatakse, millised dokumendid vajavad Vabariigi Valitsuse ja millised Riigikogu heakskiitu.

Kõneleja näitab asjatundlikkust aktsiisipoliitika ja musta turu dünaamika osas, kasutades konkreetseid näiteid Eesti lähiajaloost (alkoholiaktsiis Lätti, mokatubaka legaliseerimine). Ta tunneb hästi e-sigarettide turu spetsiifikat, nagu maitsete ja lõhnade keelud ning toodete sissetoomine piiri tagant e-kaubanduse kaudu. Rõhutatakse Maksu- ja Tolliameti ning politsei rolli järelevalve teostamisel.

Kõneleja näitab asjatundlikkust energiaplaneerimise valdkonnas, viidates tuumajaama valmimise ajakavale (15–20 aastat) ja kasutades spetsiifilist terminit "juhitav võimsus". Samuti on teadlik tuumatöörühma raportist ja põlevkivikatelde sulgemise plaanidest. Rõhutatakse riikliku analüüsi hädavajalikkust laiemaks debatiks.